TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2321 Määruse kuupäev 27. detsember 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.K.i esialgse õiguskaitse taotlus julgeolekuabinõude kohaldami

) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 6. Taotlus on lubatav.

§ 249

lg 2 lubab esitada esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal ja seda on taotleja ka teinud. Taotlust ei muuda lubamatuks see, et pärast 2 taotluse esitamist on vangla vaide lahendanud. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ka ajal, mil haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu. Puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette.

§ 249

lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist. 7.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist. Taotleja nimetas ka seda, et ennistada tuleks õigused, mis tal olid enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kohus selgitab taotlejale, et kui nende abinõude kohaldamine lõpeb, siis taastubki taotleja endine olukord. Näiteks ei mõjuta vaidlustatud käskkiri iseenesest seda, et taotlejale on ette nähtud kutsehariduse omandamine või osalemine sotsiaalprogrammides. Taotleja ei saa praegu koolis käia ja sotsiaalprogrammis osaleda põhjustel, mis ei sõltu temast. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpeb, siis tuleb vanglal üle vaadata taotleja individuaalne täitmiskava ja näha selles ette, kuidas teostada katkenud või ära jäänud tegevusi. Kui vangla eemaldab individuaalsest täitmiskavast kutsehariduse omandamise, siis on taotlejal õigus vaidlustada see eraldi nõudega. Kokkuvõttes tõlgendab kohus taotlust nii, et taotleja soovib Viru Vangla 12.11.2018.a käskkirja nr 6-4/297-1 täitmise peatamist.

1. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Nii taotleja kui ka Viru Vangla nõustuvad sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks. See tähendab, et taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotlus tuleks rahuldada. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
2. Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. See tuleneb juba üksi sellest, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole taotlejale teada. Vangla selgitas, et taotlejast võib lähtuda oht vangla julgeolekule, sellise hinnangu aluseks olevad andmed on piiratud juurdepääsuõigusega ja taotlejale neid avaldada ei saa. Sel juhul on taotlejal kahtlemata õigus pöörduda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamiseks kohtu poole, kuna kohus saab asja sisulisel lahendamisel nende asjaoludega tutvuda ja nendest lähtuvalt vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata ka juhul, kui asjaolud taotlejale avaldamisele ei kuulu.
3. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). 3 Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. Vangistusseaduse (VangS) § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. Tegemist on reageeringuga konkreetsel ajahetkel ilmnenud asjaoludele. VangS § 69 lg 3 tuleneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkust tuleb regulaarselt hinnata. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et vangla teeb uue otsustuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuva vajalikkuse üle kolme kuu jooksul. Otsustus jätkata või mitte jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tehakse aga juba uute, sellel ajal olemas olevate asjaolude põhjal ja on eraldi vaidlustatav. See tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine võib kujuneda lõplikuks otsustuseks selle üle, kas täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel taotleja suhtes kohaldatakse või mitte.
4. Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist täiendavate julgeolekuabinõude esmasel kohaldamisel. Hariduse omandamist saab taotleja jätkata, küsimuse all on ainult see, kas taotleja jõuab pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist õpingutes teistele järele või tuleb tal mingis osas õpinguid (kursuseid) korrata. Ka sotsiaalprogrammis osalemine ei lange ära, vaid lükkub ainult edasi. Taotleja ei osalenud sellistes tegevustes, milles osalemise vajadus kaaluks üles täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei välista õigusaktide põhjal lühi- ega pikaajaliste kokkusaamiste toimumist pereliikmetega.
5. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et piisav alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve, näiteks vangla sisekorra või julgeoleku kahjustamises ning kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et esialgse õiguskaitse menetluse raames saab lähtuda eeldusest, et vangla hinnang taotlejast lähtuda võivale ohule on üldjoontes õige. Selle hinnangu põhjendatuse täpsem käsitlemine kujutaks endast asja sisulist lahendamist ja väljuks esialgse õiguskaitse menetluse piiridest. Samadel põhjustel ei pea kohus praegu asjasse puutuvaks vaidlustatud käskkirjas viidatud teabe- ja uurimisosakonna ettekannet ning ei pea vajalikuks tutvuda sellega enne taotluse lahendamist. Kohus selgitab, et mida pikemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse, seda põhjalikumalt peab see olema motiveeritud. See tähendab, et kui kolme kuu möödumisel vaidlustatud käskkirja andmisest otsustatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada, taotleja vaidlustab selle ja taotleb uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist, siis võib kohus pidada vajalikuks ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise sisulise põhjendatuse hindamist esialgse õiguskaitse menetluses.
6. Kokkuvõttes on täiendavate julgeolekuabinõude puhul nii esialgse õiguskaitse kohaldamine kui ka kohaldamata jätmine pöördumatu tagajärjega, esimesel juhul taotleja õigustele ja teisel juhul vangla võimalusele teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Kuna nende abinõude kohaldamisest tingitud riive taotleja õigustele ei ole väga suur, siis peab kohus kaalukamaks vangla õigust ja võimalust teha julgeoleku tagamiseks vajalikke otsustusi. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. 4
7. Kohus selgitab taotlejale, et vangla on praeguseks taotleja vaide lahendanud ja taotlejal on tekkinud õigus esitada kohtule kaebus vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kui taotleja kaebuse esitab, siis selle lahendamise käigus kohus tutvub ja annab hinnangu ka piiratud ligipääsuga andmetele ja dokumentidele, mis olid aluseks vaidlustatud käskkirja andmisel. Samuti on taotlejal õigus esitada vanglale ja seejärel vajadusel kohtule taotlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 5