KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-17416 Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi XX hagi pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- novembri
- a hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post Kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Jätta Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Menetluskulud jätta hageja kanda.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- XX (hageja) esitas
- novembril 2018 Harju Maakohtule hagi Sotsiaalkindlustusameti (kostja) vastu pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes. Hageja soovib tuvastada, et hageja töötas talus perioodil
- juunist 1993 kuni
- detsembrini 1999 ehk 6 aastat 7 kuud 14 päeva ning lugeda 6 aastat 7 kuud 14 päeva hageja pensionistaaži hulka. Maakohtu määrus
- Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagiavaldust menetlusse võtmast. 1
(3)- Maakohus selgitas, et maakohtu pädevus on sätestatud TsMS §-s 1, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Juriidiline fakt, mida praegusel juhul avaldaja soovib tuvastada, ei tulene eraõigussuhtest. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 40 järgi nimetatud seaduse alusel tekkinud vaidlused kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Kohus juhindus Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-104-03, 3-2-1-105-03, 3-2-4-2-04 ja 3-2-4-3-11 ning leidis, et Harju Maakohtul puudub pädevus antud avalduse lahendamiseks. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja määruskaebus rahuldada ning määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastada.
- Maakohtu viide RPKS §-le 40 on asjakohatu, kuna viidatud sätte kohaselt, kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
- Antud juhul ei esita hageja vaiet või kaebust Sotsiaalkindlustusameti haldusakti peale vaid tuvastushagi, mis lahendatakse hagimenetluse korras ükskõik millise õigussuhte tuvastamiseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt, hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seadus ei kitsenda õigussuhete ringi, milles osas võib tuvastushagi esitada. Seega on võimalik ka pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks esitada hagi. Kuna hagiavaldusi saab esitada ainult maakohtule, siis allub antud asi maakohtule, mitte halduskohtule.
- Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 8 kohaselt ei võeta riigilõivu pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamise eest. Nimetatud normi mõttest tuleneb, et pensionõigusliku staaži tõendamise hagisid lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel kohtu pädevuse puudumise tõttu.
- Hagis esile toodud asjaoludest nähtuvalt on Sotsiaalkindlustusamet teinud otsuse hagejale riikliku vanaduspensioni määramise kohta. Otsusega mittenõustumise korral on hagejal võimalik valida, kas ta esitab vaide Sotsiaalkindlustusametile või kaebuse halduskohtusse. Hageja soovib, et tema füüsiliselt isikust ettevõtjana talus töötamise eest RPKS § 28 lg 2 p 11 alusel pensioniõigusliku staaži hulka arvatav aeg lisataks tema pensioniõiguslikule staažile. Seega on hageja esile toodud asjaolude tuvastamise vajadus seotud sooviga saada riiklikku pensioni määratust suuremas ulatuses, st muuta avalik-õiguslikku pensionisuhet riigiga. Riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine on HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud avalik-õigusliku suhte olemasolu või 2
(3)puudumise kindlakstegemise taotluse lahendamise raames halduskohtu pädevuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise osas kuuluvad tulenevalt sama seaduse §-st 40 lahendamisele halduskohtus, nagu ka maakohus selgitas. Eeltoodut kinnitab ka maakohtu viidatud varasem Riigikohtu praktika, mille kohaselt ei ole riikliku pensioniõigusliku staaži tuvastamine maakohtu pädevuses.
- Kolleegium ei nõustu ka hageja seisukohaga, et RLS § 22 lg 1 p-i 8 mõttest tulenevalt lahendatakse pensioniõigusliku staaži tõendamise hagi tsiviilkohtumenetluses. Viidatud sättest tuleneb üksnes kohtuasjas riigilõivuvabastus. Kohtu pädevuse üle otsustamisel ei oma tähtsust, kas toimingu eest võetakse riigilõivu või mitte.
- Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav 3
(3)