← Eesti

2-17-18923/31

Obsah (6)§ 172§ 152§ 175§ 144§ 176§ 178

Tsiviilasi nr 2-17-18923 1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-18923 Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Pa

§ 172

lg-st 8.

§ 172

lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

§ 152

lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku II menetluskulusid hüvitada. Samuti leidis avaldaja, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusele seisukoha koostamiseks kulunud aeg 1,5 tundi oli ülepaisutatud. 15.01.2018.a seisukoht oli kolm lehekülge pikk ning sisaldas peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535 ja nr 2-15-

  1. Lisaks väitis avaldaja, et toimingud, mis seondusid menetlusdokumentide analüüsimisega, olid tõendamata.
  2. Harju Maakohus leidis, et kõik puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud olid märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kohtule ei nähtunud, et lepinguline esindaja kulutas aega põhjendamatult. Samas leidis kohus, et lepingulise esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnihind oli 80 eurot ning mitte 100 eurot. Seega mõistis kohus puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot (3 h × 80 eurot/h = 240 eurot) koos käibemaksuga.
  3. Harju Maakohtu määruse peale esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub tühistada määruse osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud summas 240 eurot. Määruskaebuses nõustub avaldaja maakohtuga selles, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 80 eurot. Samas väidab avaldaja, et maakohus ei hinnanud lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aja põhjendatust. Avaldaja on seisukohal, et lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi õigusabitoimingutele on ülepaisutatud. Samuti väidab avaldaja, et puudutatud isiku II toimingud, mis seonduvad menetlusdokumentide analüüsimisega, on tõendamata. Lisaks leiab avaldaja, et hagita menetluses tuleb kohtuvälised kulud, sh lepingulise esindaja menetluskulud, kindlaks määrata

§ 172

lg 8 alusel, ehk samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

§ 152

lg 2 kohaselt arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel iga töölt puudutud tunni eest. Puudutatud isik II ei esitanud kohtule tõendeid tunnistajatasu suuruse osas. Seega ei tule puudutatud isiku II menetluskulusid hüvitada. 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2

(4)2 Tsiviilasi nr 2-17-18923 3 Määruse põhjendused
  1. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata.
  2. Ringkonnakohus käsitleb esmalt, millisel õiguslikul alusel tuleb käesolevas menetluses puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud kindlaks määrata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses tuleb puudutatud isiku II kohtuvälised menetluskulud, sh esindajakulud, kindlaks määrata

§ 175

lg 1 alusel ning mitte

§ 172

lg 8 alusel.

§ 172

lg 8 ls 1 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud.

Määruskaebuses leidis avaldaja, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb hagita menetluses menetluskulud kindlaks määrata

§ 172lg 8 alusel (vt RKTKm 3-2-1-89-10, p 14; RKTKm 3-2-1-18-11, p-d 1920).

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika ei ole enam aktuaalne. Viimatise Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hagita menetluses esindajakulud üldjuhul kindlaks määrata

§ 175

lg-te 1-3 1 alusel, milles põhiline kindlaksmääramise kriteerium on esindajakulude vajalikkus ja põhjendatus (vt RKTKm 3-2-1-58-13, p 14; RKTKm 3-2-1-93-13, p 11; RKTKm 3-2-1-145-13, p 13). Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas 19. juuni 2013.a määruse nr 3-2-1-58-13 p-s 14, et mõni hagita menetluse liik on sisuliselt vaidlusmenetlus ning sellistes menetlustes ei taga

§ 172lg 8 isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist.

Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb

§ 172

lg-st 8 lähtuda näiteks siis, kui vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Ringkonnakohtu hinnangul oli käesolev hagita menetlus vaidlusmenetluse iseloomuga eraõigussuhtes olevate isikute vahel. Käesolevas menetluses esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis tühistamata arestimisakti ja peatamata täitemenetluse, mis toimus puudutatud isiku II kui sissenõudja huvides. Puudutatud isik II ja avaldaja olid omavahel eraõigussuhtes. Puudutatud isikul II tuli menetluses esitada vastuväited avaldaja seisukohtadele ja tõendid, et kaitsta oma huvisid ning vältida kaebuse rahuldamist (vt nt puudutatud isiku II 15.01.2018.a seisukohta koos lisatud tõenditega, t lk 41-52). Seega esines menetluses eraõigussuhtes olevate isikute vaheline vaidlus. Järelikult tuleb Riigikohtu praktikat arvestades puudutatud isiku II esindaja menetluskulud käesoleval juhul kindlaks määrata

§ 175alusel.

8. Järgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid seoses puudutatud isiku II menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega. Avaldaja väitis määruskaebuses, et puudutatud isiku II lepingulise esindaja toimingutele kulutatud aeg oli ülepaisutatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus rakendas esindajakulude kindlaksmääramisel

§ 175alusel diskretsiooni.

Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta ainult siis, kui maakohus ületas enda diskretsioonipiire. Maakohus määruse punktis 11 leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud olid märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Maakohtule ei nähtunud, et õigusabi osutaja kulutas aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei rakendanud maakohus oma diskretsiooni jälgitavalt ning hindab puudutatud isiku II 20.09.2018.a menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ning neile kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust

§ 175alusel ise.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulu, mis tekkis seoses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse analüüsimisega 0,5 tundi, oli põhjendatud ja vajalik kulu. Kaebuse analüüsimine oli 3

(4)3 Tsiviilasi nr 2-17-18923 4 vajalik selleks, et puudutatud isik II saaks esitada oma seisukoha. Arvestades kaebuse mahtu (7 lehekülge), oli kaebuse analüüsimiseks 0,5 tundi põhjendatud ajakulu. Samuti oli põhjendatud ja vajalik 1,5 tundi 15.01.2018.a seisukoha koostamiseks ja esitamiseks, arvestades seisukoha mahtu ja vaidluse õiguslikku keerukust. Määruskaebuses väitis avaldaja, et nimetatud ajakulu oli ilmselgelt ülepaisutatud, kuna puudutatud isiku II seisukoht sisaldas peamiselt viiteid tsiviilasjadele nr 2-14-62535 ja nr 2-15-6664. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isiku II seisukoht koosnes peamiselt viidetest nimetatud tsiviilasjadele. Lisaks oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal seoses avaldaja määruskaebuse analüüsimisega 0,5 tundi, arvestades määruskaebuse mahtu (9 lehekülge). Viimaseks oli põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tekkis esindajal määruskaebusele seisukoha koostamisega 0,5 tundi, arvestades seisukoha mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud. Määruskaebuses väitis avaldaja lisaks, et menetluskulud, mis seondusid avaldaja menetlusdokumentide analüüsimisega, olid tõendamata. Ringkonnakohus selgitab, et kõnealuseid menetluskulusid ei pea esindaja tõendama.

§ 176

lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Viidatud sättest tulenevalt eeldab kohus, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud tekkisid esindajal ka tegelikult. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest ning määruskaebusest, et puudutatud isiku II esindajal ei tekkinud menetluskulusid seoses avaldaja menetlusdokumentide analüüsimisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt eelnes menetlusdokumentide analüüsimine seisukohtade esitamisele. Selleks, et seisukohti esitada, pidi puudutatud isik II eelnevalt avaldaja menetlusdokumente analüüsima. Järelikult on eluliselt usutav, et puudutatud isiku II esindajal tekkisid menetluskulud seoses menetlusdokumentide analüüsimisega. 9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu 04.10.2018.a määrus muutmata. Käesoleva määruskaebuse menetlusega seotud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.