← Eesti

2-17-11887/61

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-11887 Määruse kuupäev Tartu, 30. jaanuar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Kohtuasi Üllar

) §

  1. See säte kohaldub siis, kui omanik nõuab omandiõiguse rikkumise lõpetamist isikult, kes ei ole omanik. Kuna vaidlusalune õhksoojuspump paigaldati
  2. aastal, kohaldub asjas enne
  3. detsembrit 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS). Tulenevalt Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-155-14 ja nr 3-2-1-86-14 ning KOS § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-st 2 saavad korteriomanike kaasomandisse kuuluvateks seadmeteks olla süsteemid, mille kaudu on võimalik juhtida elektri- või soojusenergiat või vett. Asjatundjate arvamustega on ümber lükatud avaldajate väited, et enne puudutatud isiku tehtud remonti oli korteris toimiv ahiküte. Kuna Kivi 40a kõikides korterites on ahiküte, ei ole hoones ühist küttesüsteemi. Puudutatud isiku korteris asuva ahju eemaldamine ja õhksoojuspumba paigaldamine ei ole käsitatav ühise küttesüsteemi olulise muutmisena

§ 74lg 1 mõttes, milleks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Kuna puudutatud isiku korteris asus küttekolle, mis oli varem põhjustanud tulekahju ja oli teistele korteritele tuleohtlik, on õhksoojuspumba paigaldamine käsitatav KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorrana. Ei ole tõendatud, et puudutatud isik tekitas või tekitaks õhksoojuspumba paigaldamisega hoonele kahju või kahjustaks kaasomanike huve muul viisil (

§ 72lg 5).

Samuti ei ole tõendatud, et tehtud muudatused on mõjutanud kaasomandis oleva seina ja maapinna majanduslikku otstarvet ja oluliselt on rikutud teiste korteriomanike valdamis- ja kasutusõigust. Õhksoojuspumba paigaldamise eelprojektist ja fotodelt nähtub, et õhksoojuspumba siseseade on paigaldatud elutoa seinale ning välisseade on paigaldatud maapinnale seinast 600 mm kaugusele ja varjestatud puidust restiga. Fassaaditööde käigus freesitakse õhksoojuspumba torustik ja juhtmestik fassaadi sisse. Tõenditest nähtub, et õhksoojuspump ei võta ära kasulikku hoovi ega majaseina pinda ning võimaldab korteriomanikel kasutada nii maad kui ka välisseina senise korra järgi. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna kirjast nähtub, et elamu ei asu miljööväärtuslikul alal ja seega ei kohaldu sellele miljööväärtuslikele hoonetele esitatavad nõuded (nt keeld paigaldada elamu tänavapoolsele fassaadile õhksoojuspumba välisseadmeid). Õhksoojuspump on paigaldatud ehitus- ja ohutusnõuete kohaselt ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi. Samuti on peale avaldajate olnud õhksoojuspumba paigaldamisega nõus kõik ülejäänud Kivi 40a korteriomanikud. Teades küttesüsteemide halvast olukorrast enda korteris, on puudutatud isik käitunud heas usus ja kõigi majaelanike ohutuse huvides. Korteris on küte esmavajadus ja puudutatud isik on valinud lahenduse, mis arvestab maksimaalselt kehtivate tuleohutuse standarditega ja häirib visuaalselt minimaalselt. 4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada või saata asja maakohtule uueks lahendamiseks. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik väljunud oma tegevusega korteriomandi reaalosa piiridest. Elamu väliskonstruktsioonile torustiku paigaldamist ja selle tarbeks tehtud läbiviiku ning välisseadme paigaldamist maja seina äärde tuleb pidada hooneosa kasutuse ja valdamise oluliseks muudatuseks olenemata sellest, kas see kedagi häirib.

§ 74

lg 1 kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, kas muudetud on kaasomandi osa funktsionaalset olemust ning kas selline kasutusviis on kaasomandi osa kasutuse ja valdamise oluline muutus. Kui iga kaasomanik saab iseseisvalt otsustada, kas, mida ja kuhu paigaldada, võib kujuneda olukord, kus kõik kaasomanikud soovivad paigaldada õhksoojuspumba, elamu välisseinale tekiks torude võrgustik ning müra ja vibratsiooni tekitaksid 11 välisseadet. Avaldajate nõue tulnuks lahendada

§ 74

lg 1 järgi, maakohus kvalifitseeris nõude mh kasutuskorra kindlaksmääramise või muutmise nõudena

§ 72lg 5 järgi, mida ei ole asjas esitatud.

Maakohus ei ole selgitanud, miks takistab lisakorstna ehitamine tuleohutusnõuetele vastava ahikütte taastamist, ning on jätnud tähelepanuta, et puudutatud isiku 3

(9)2-17-11887 korteris oli lisaks kaminküttele elektriküte. Maakohus ei ole analüüsinud, miks tuleb avaldajatel olukorras, kus õhksoojuspumba paigaldamine ei olnud vältimatult vajalik, seda enda akende vahetus läheduses taluda. Õhksoojuspumba välisseade põhjustab müra, mis miinuskraadidega oluliselt suureneb ja häirib avaldajate igapäevaelu. Öösel ei kostu tänavalt muud müra, mis summutaks õhksoojuspumba müra. Seetõttu ei ole avaldajatel võimalik magamistoas magada ega akent avada. Õhksoojuspumba energiamärgisest nähtuvalt on õhksoojuspumba müratase kõrgem ehitusprojekti märgitust. Tegelik müratase ei vasta sotsiaalministri
  1. märtsi 2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemetele elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes (määrus nr 42). Puudutatud isik on möönnud, et välisseadme saanuks paigaldada hoone katusele.
  2. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vastuse kohaselt on õhksoojuspumba paigaldamisel järgitud kõiki linnavalitsuse korraldusi ning eksperdiarvamusi ehitusvigade ja tuleohutuse kohta. Ei ole tõendatud, et õhksoojuspump asub avaldajate magamistoa akna taga, ning vale on avaldajate väide, et õhksoojuspump asub nende akende vahetus läheduses. Energiamärgis on lisatud ehitusprojektile ning ehitusprojekti ja tootja teabe kohaselt on vaidlusaluse õhksoojuspumba müraandmed toas 26/31/35/42 dB ja õues 50 dB. Ehitusprojektis on märgitud, et õhksoojuspump reguleeritakse selliselt, et see ei ületaks määrusega nr 42 kehtestatud mürataset. Arusaamatu on avaldajate väide, et õhksoojuspumbast tulenev normikohane müra takistab reguleerimast loomulikku õhuvahetust avaldajate korteris ja lahtise akna korral magamist. Õhksoojuspumpa kasutatakse talvise kütteseadmena, mil lahtise aknaga ei magata, ning suvel on õhksoojuspump välja lülitatud. Puudutatud isik on püüdnud leida avaldajatega nii kohtuvälist kui ka kohtulikku kokkulepet, kuid avaldajad ei ole sellele vastanud. Puudutatud isik on ohutuse korral valmis kaaluma õhksoojuspumba paigaldamist katusele, samuti kaugkütte taastudes õhksoojuspumba eemaldama. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tartu Ringkonnakohus jättis
  4. septembri
  5. a määrusega avaldajate määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid avaldajate kanda. Ringkonnakohus märkis, et asjas ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid. Puudutatud isik paigaldas oma Kivi 40a elamus asuva korteri kütmiseks õhksoojuspumba siseseadme korteri elutoa seinale ning välisseadme elamu hoovipoolse otsafassaadi vasakusse alumisse nurka maapinnale. Õhksoojuspumba sise- ja välisseadme ühendamiseks on tehtud läbiviik elamu välisseinast ning neid ühendav torustik on paigaldatud elamu välisseinale ja kaetud plastikuga. Avaldajad on palunud kohustada puudutatud isikut eemaldama välisseinale paigaldatud õhksoojuspump, kuna see on paigaldatud õigusvastaselt. Välisseinale paigaldusega on muudetud oluliselt elamu seina senist kasutust ja valdamist, mistõttu olnuks vaja kõigi selle elamu korteriomanike nõusolekut. Maakohus asus õigesti seisukohale, et

§ 89ei kohaldu korteriomanike vaidluses kaasomandi valdamise ja kasutamise üle.

Maakohus tugines avaldust rahuldamata jättes eelkõige

§ 74lg-le 1.

Maakohus ei väljunud

§ 72

lg-le 5 viidates avalduse piiridest, kuna kohtul on kohustus kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosaliste õiguslikest väidetest. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhjendusega, et puudutatud isiku tegevust ei saa pidada küttesüsteemi oluliseks muutmiseks

§ 74lg 1 mõttes ning kuna elamus puudus ühine 4

(9)2-17-11887 küttesüsteem, ei olnud nõutav kõigi korteriomanike nõusolek. Õige on avaldajate seisukoht, et nii elamu välissein kui ka maa, millele õhksoojuspumba välisseade on paigaldatud, on kaasomandi esemeks KOS § 1 lg 2 mõttes. Kuna puudutatud isik paigaldas õhksoojuspumba välisseadme korteriomanike kaasomandis olevale maale ning sise- ja välisseadet ühendava torustiku elamu välisseinale, väljus ta enda korteriomandi reaalosa piiridest ja tegi muudatusi kaasomandi esemes. Vaidluse lahendamiseks tuleb teha kooskõlas

-i ja KOS-i kaasomandi kasutamist, valdamist ja valitsemist reguleerivate sätetega kindlaks, kas puudutatud isik on õhksoojuspumba paigaldamisega elamu välisseina oluliselt muutnud ja selleks olnuks vaja kaasomanike kokkulepet või jäi tema tegevus tavapärase kasutamise piiresse, mille puhul piisas korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest. Riigikohtu 12. märtsil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13 tehtud määrusest saab järeldada, et korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega on rikutud teiste kaasomanike õigusi ja tekitatud neile kahju. Samale seisukohale annavad alust asuda ka asjaõigusseaduse kommentaarid

§ 74

lg 1 osas, millest nähtub, et kui

§ 74

lg-t 1 on rikutud selliselt, et asja või selle majanduslikku otstarvet on ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudetud, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel. Kuigi

§ 74

lg 1 alusel võib nõuda ka endise olukorra taastamist, peab sellise nõude esitamise eeldusena olema korteriomanike õigusi rikutud ning sellega neile kahju tekitatud. Avaldajad ei ole tõendanud enda õiguste rikkumist ja kahju tekkimist. Igapäevaelu häirimist puudutavad väited on avaldajad esitanud alles määruskaebuses. Avaldajate väide, et õhksoojuspump põhjustab müra sellisel määral, et see häirib oluliselt avaldajate igapäevast elutegevust, on paljasõnaline ja tõendamata. Avaldajad ei ole tõendanud, et välisseadme tegelik müratase ületab määrusega nr 42 ettenähtut. Seadme energiamärgisel välja toodud müratase ei näita seadme tegelikku mürataset, kuna linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna seisukoha järgi on õhksoojuspump reguleeritud päevasele ja öisele režiimile määruse nr 42 järgi. Lisaks nähtub avaldajate esitatud fotodest, et õhksoojuspumba välisseade asub mitme meetri kaugusel avaldajate akendest, mis vähendab veelgi sellest tulenevat negatiivset mõju avaldajatele. Häiriva vibratsiooni tõendamiseks ei ole avaldajad ühtegi tõendit esitanud. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna seisukohast nähtub, et vibratsiooni on minimeeritud kummipuksidega. Avaldajate õigusi ei ole rikutud ka sellega, et elamu juurde kuuluvale maapinnale on paigaldatud õhksoojuspumba välisseade ja elamu välisseinale plastikuga kaetud torustik ning nende ühendamiseks tehtud välisseinast läbiviik. Kaasomandi osa funktsionaalse ja majandusliku otstarbe muutmine ei ole automaatselt oluline muudatus, vaid kaasomandis oleva asja olulist muutmist tuleb hinnata igal üksikul juhul, lähtudes konkreetse kaasuse asjaoludest. Õhksoojuspumba välisseade võtab ära väga väikese osa korteriomanike kaasomandisse kuuluvast maapinnast, mis jääb aia nurka puu taha ega ole mõistliku kasutusotstarbega. Välisseinale paigaldatud torustik on muutnud elamu välisilmet minimaalselt ning selle paiknemine välisseinal ei riku avaldajate õigusi. Õhksoojuspumba paigalduse ehitusprojektist nähtuvalt freesitakse fassaaditööde käigus õhksoojuspumba torustik ja juhtmestik fassaadi sisse. Seda võimalust on möönnud ka puudutatud isik. Torustiku ja juhtmestiku freesimine fassaadi sisse on mõistlik, kuna sellisel juhul kaoks elamu fassaadi välisilme muutus täielikult. Kuna asjas on oluline teha kindlaks, kas õhksoojuspumba paigaldamisega muudeti kaasomandi eset oluliselt, ei tule arvestada puudutatud isiku teisi võimalikke küttealternatiive ega seda, kuidas korteriomanikud võivad tulevikus kaasomandi eset kasutada ja valitseda. Muudatuse tegemiseks peab olema korteriomanike häälteenamus ning ei ole välistatud, et kui elamu välisseinal ja/või 5

(9)2-17-11887 maapinnal juba paikneb erinevaid seadmeid, on lisaseadmete paigaldamine kaasomandi eseme oluliseks muutmiseks

§ 74lg 1 mõttes, milleks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut.

Õhksoojuspumba paigaldamine jäi kaasomandi eseme tavakasutuse piiresse KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes ning korteriomanikud said selle üle KOS § 12 lg 2 alusel otsustada häälteenamuse alusel. Kuigi praegusel juhul ei ole korteriomanike üldkoosolekul õhksoojuspumba paigaldamist otsustatud, ei ole peale avaldajate ükski teine korteriomanik esitanud vastuväidet ehitusteatisele ega olnud õhksoojuspumba paigaldamisele menetluses vastu. Puudutatud isik on maakohtule esitanud korteriomanike allkirjadega kinnituslehe, kus kõik korteriomanikud peale avaldajate on kinnitanud, et on nõus õhksoojuspumba kasutamisega. Seega on puudutatud isik saanud õhksoojuspumba paigaldamiseks tagantjärele heakskiidu ning ei ole oluline, et õhksoojuspumba paigaldamise üle otsustamiseks ei korraldatud üldkoosolekut. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldajad paluvad määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja kohustada puudutatud isikut taastama endine olukord ja eemaldama elamule paigaldatud õhksoojuspump või saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Avaldajad paluvad jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, määrata kindlaks hüvitatavad menetluskulud ning mõista puudutatud isikult välja avaldajate apellatsiooniastme menetluskulu 1285 eurot ja kassatsiooniastme menetluskulu 889 eurot 80 senti koos kohustusega maksta hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist. Määruskaebuse kohaselt eeldab õhksoojuspumba paigaldamine

§ 74lg 1 järgi kaasomanike kokkulepet.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et

§ 74lg 1 kohaldamine eeldab avaldajatel kahju tekkimist.

Näiteks tsiviilasjas nr 2-06-37258 on kohtud ühemõtteliselt kinnitanud, et kui seina on kasutatud ilma seadmeteta, oleks seinale erinevate seadmete paigaldamine hoone selle osa kasutuse ja valdamise oluline muutus. Lisaks ei andnud ringkonnakohus avaldajatele võimalust esitada menetluskulude nimekirja.

  1. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldajate kanda, kellelt mõista välja puudutatud isiku menetluskulu 1843 eurot 20 senti. Lisaks palub puudutatud isik vajadusel asendada kohtulahendiga õhksoojuspumba paigaldamiseks vajalik avaldajate nõusolek.
  2. Puudutatud isikud E. Mardiste ja M. Mardiste ning E. Kiis ja R. Kiis avaldasid, et nad ei toeta avaldajate nõudeid ning neil ei ole õhksoojuspumba paigaldamise kohta vastuväiteid. Puudutatud isikud paluvad jätta kõik menetluskulud avaldajate või M. Trei kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  4. Esmalt peab kolleegium vajalikuks nõustuda kohtute arvamusega, et kuigi kaasomandi üle peetavas vaidluses tuleb TsMS § 614 lg 3 järgi kaasata menetlusse kõik kaasomanikud, võib menetluses, mille ese on vahetult seotud üksnes osa kaasomanikega ega puuduta kõiki kaasomanikke, kaasata TsMS § 198 lg 3 alusel menetlusse üksnes need kaasomanikud, kelle õigusi asja lahendamine otseselt puudutab. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi tuleb igas konkreetses menetluses teha selgeks, kes ja mis ulatuses on sellest menetlusest puudutatud ja millised õigused 6

(9)2-17-11887 tuleb neile tagada. Seejuures selgitas kolleegium, et mh on hagita menetluses eristatavad vaidlused, mis lahendatakse hagita menetluse põhimõttel üksnes otstarbekuse eesmärgil (nt Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26). Praegusel juhul oli otstarbekas kaasata menetlusse üksnes need korteriomanikud, kelle kasutuses olevale elamule õhksoojuspump paigaldati, jättes kaasamata samal kinnisasjal asuva teise elamu korteriomanikud.
  3. Avaldajad palusid maakohtule esitatud avalduses

§-le 89 ja § 72 lg-le 1 ning KOS § 16 lg-le 1 tuginedes kohustada puudutatud isikut eemaldama korteriomanike kaasomandis olevale elamu välisseinale paigaldatud õhksoojuspumba. Avalduse kohaselt muudab õhksoojuspump oluliselt välisseina senist kasutust ja valdamist, mistõttu on selleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Lisaks muudab õhksoojuspump elamu välisilmet ning põhjustab müra ja vibratsiooni. Kohtud lähtusid asja lahendamisel õigesti vaidlusaluse õhksoojuspumba paigaldamise ajal, s.o enne 1. jaanuari 2018 kehtinud õigusaktidest. Maakohus lahendas avaldajate endise olukorra taastamise nõuet

§ 74

lg 1 järgi ning kontrollis ka

§ 72

lg 5 alusel kaasomanike enamuse otsuse alusel kehtestatud kasutuskorra muutmise aluseid. Ringkonnakohus selgitas õigesti, et kohtul on kooskõlas TsMS § 438 lg-s 1, § 436 lg-s 7 ning § 463 lg-s 3 sätestatuga kohustus kvalifitseerida nõue sõltumata menetlusosaliste õiguslikest väidetest. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole korteriomanike üldkoosolek õhksoojuspumba paigaldamist otsustanud, kuid kaasomanike enamus on selle heaks kiitnud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1). Kuna kaasomanike enamus on õhksoojuspumba paigaldamise heaks kiitnud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed TsÜS § 113 alusel alates otsuse tegemisest. Kolleegium leiab eeltooduga arvestades, et avaldajate avaldus on käsitatav endise olukorra taastamise nõudena

§ 89

ja § 74 lg 1 tähenduses ning kasutuskorra muutmise nõudena

§ 72lg 5 mõttes.

13. Ekslik on kohtute arusaam, et korteriomanike omavahelistes kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud vaidlustes ei kohaldu

§ 89

. Riigikohus on varem selgitanud, et olukorras, kus korteriomanik on rikkunud teise korteriomaniku omandiõigust, mis ei ole seotud valduse kaotusega, võib viimasel olla korteriomaniku vastu endise olukorra taastamise nõue mh

§ 89alusel (nt Riigikohtu 24.

oktoobri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999/68, p 34; Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-12, p 12). Kolleegium jääb seisukohale, et

§ 89kohaldub mh korteriomanikest kaasomanike vahelistes suhetes.

Eeltoodud eksimus ei toonud kolleegiumi hinnangul siiski kaasa ebaõiget kohtulahendit ega anna seetõttu alust kohtute määrusi tühistada. 14. Kohtud märkisid õigesti, et avaldajate endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks

§ 74

lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isik on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Seejuures on kohtud õigesti hinnanud, kas õhksoojuspumba paigaldamine on käsitatav omandi tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes, mida korteriomanikud võivad kooskõlas KOS § 12 lg-s 2 sätestatuga otsustada häälteenamusega. Kolleegium lähtub kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga kohtute tuvastatust, et puudutatud isik paigaldas õhksoojuspumba siseseadme oma korteri elutoa seinale ja välisseadme elamu kõrval asuvale maapinnale ning ühendas sise- ja välisseadmed elamu välisseinast tehtud läbiviiguga. Kolleegium nõustub kohtute järeldustega, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena

§ 74lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega KOS § 12 lg 2 järgi. 7

(9)2-17-11887 15.

§ 72

lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.

§ 72

lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et ka olukorras, kus korteriomaniku tegevus on käsitatav tavakasutusena KOS § 11 lg 1 p 1 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi. 16. Avaldajad tuginevad sellele, et õhksoojuspump rikub elamu välisilmet ning tekitab liigset müra ja vibratsiooni. Maakohus tuvastas linnavalitsuse kirjale (I kd, tl 19–20) tuginedes, et elamu ei asu miljööväärtuslikul hoonestusalal, mistõttu ei ole keelatud sellele paigaldada õhksoojuspumba välisseadmeid. Maakohus märkis, et õhksoojuspumba paigaldamisel on järgitud ehitus- ja ohutusnõudeid ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi. Ringkonnakohus leidis, et avaldajad ei ole tõendanud õhksoojuspumbast tekkivat häirivat vibratsiooni ega sotsiaalministri määrusega nr 42 ettenähtud normtaset ületavat müra, mis häirib oluliselt avaldajate igapäevaelu. Ringkonnakohus tuvastas linnavalitsuse kirja (I kd, tl 19–20) alusel, et vibratsiooni on minimeeritud kummipuksidega ja õhksoojuspumba režiimid vastavad määruse nr 42 nõuetele, ning fotode (I kd, tl 95–96) alusel, et õhksoojuspumba asukoht vähendab sellest tulenevat negatiivset mõju avaldajatele. Lisaks leidsid nii maa- kui ka ringkonnakohus, et õhksoojuspump ei riku avaldajate õigusi ka seetõttu, et õhksoojuspumba välisseade ei võta ära kasulikku majaseina ega hoovi, sest asub väiksel ja mõistliku kasutusotstarbeta alal. Eeltoodust järeldas maakohus

§ 72

lg-le 5 viidates, et puudutatud isik ei kahjustanud õhksoojuspumpa paigaldades kaasomanike huve. Ringkonnakohus on maakohtu seisukohaga nõustunud. 17. Kolleegium leiab, et kohtud rikkusid avaldajate

§ 72lg-s 5 sätestatud nõuet lahendades Ts

MS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi. Kuigi avaldajad tuginesid avalduses õhksoojuspumba ülemäärasele ja häirivale mürale ja vibratsioonile, ei selgitanud maakohus avaldajatele selle väite tõendamise kohustust TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi. Võimalusest esitada maakohtu määratud tähtpäevaks avalduse kohta tõendeid (I kd, tl 123 ja 123 pöördel), ei pidanud avaldajad mõistma, milliseid asjaolusid ja milliste võimalike tõenditega nad peavad tõendama. Ringkonnakohus jättis maakohtu rikkumise tähelepanuta ega andnud samuti avaldajatele võimalust oma väiteid tõendada. Kolleegium leiab, et eeltoodud rikkumine on käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena TsMS § 669 lg 2 järgi (TsMS § 659), mille tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega tuleb asi saata uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebust läbivaataval ringkonnakohtul on TsMS § 667 lg 3 teises lauses sätestatu järgi õigus koguda uusi tõendeid. 18. Kolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et

§ 74

lg 1 alusel endise olukorra taastamiseks peab teiste korteriomanike õigusi rikkunud korteriomanik olema tekitanud teistele rikkumisega kahju ning asja või selle majandusliku otstarbe olulisel muutmisel ilma kaasomanike nõusolekuta on kohaseks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel.

§ 74

lg 1 järgi võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult endise olukorra taastamist

§ 72lg 5 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, kui viimane on 8

(9)2-17-11887 kaasomandiosa

§ 74lg 1 mõttes oluliselt muutnud (nt Riigikohtu 14.

novembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 28). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka kolleegiumi
  2. märtsil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-185-13 tehtud määrus, millele ringkonnakohus on viidanud.
  3. Menetluskulude jaotuse ja vajaduse korral ka nende rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu otsustada.
  4. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev Henn Jõks Tambet Tampuu 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.