KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tallinn Tsiviilasja

) § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

1. Harju Maakohtu
2. septembri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. XX (hageja I) ja EE (hageja II õiguseelneja) esitasid 30.05.2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu pärandvara jagamiseks. Maakohus lubas 11.07.2018 YY-l (hageja II) astuda menetlusse üldõigusjärglasena. Hagiavalduse kohaselt suri AA 05.09.
5. Hagejad ja kostja on tema pärijad. Pärimisõiguse tunnistus tõestati 20.07.
6. Pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (edaspidi „korteriomand“). Korteriomand on alates pärandi avanemisest kostja valduses. Korteriomand kuulub hagejatele ja kostjale ühisomandina. Korteriomand on vastavalt pärimistunnistusele ühisomanike omand: kostja ¼, hageja I ¼ ja hageja II ½ suuruses mõttelises osas. Hagejad soovivad müüa asja avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada vastavalt poolte osade suurusele.
7. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. Hagejad ei ole esitanud ühtegi konkreetset ettepanekut pärandvara jagamiseks. Hagejad keelduvad kostjale kompenseerimast korteri üüri ja remondikulusid, mida kostja tasus aasta jooksul peale omaniku surma, kui korter seisis tühjana. Kostja remontis korteri ja üüris välja, et tasuda korteri üüri. Kostja säilitas sellega pärandvara ja vältis sundvõõrandamise. Kostja soovib kindlasti esitada vastuhagi, kui ei saavutata kostjat rahuldavat kokkulepet. Maakohtu lahend ja põhjendused
8. Maakohus rahuldas 24.09.2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tugines pärimisseaduse § 152 lg-le 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2 ning leidis, et pärandvara tuleb jagada hagejate taotletud viisil. Kostja taotles 17.09.2018 kohtuistungil vastuhagi esitamise võimaldamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja lõpetas eelmenetluse, sest kostja ei olnud istungi toimumise seisuga vastuhagi esitanud ning seetõttu ei esinenud eelmenetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole vaidlustanud kohtumäärust eelmenetluse lõpetamise kohta ega esitanud vastuhagi. Kostja ei ole seega taotlenud pärandvara jagamist hagejate taotletust erinevalt. APELLATSIOONKAEBUS
9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi täies ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et esitas taotluse vastuhagi esitamiseks tähtaegselt, s.o eelmenetluse ajal. Kostja soovis esitada vastuhagi, kuna pärandvara tuleb jagada nii, et korteriomand jääks kostja omandisse ja ta hüvitab hagejatele nende osad rahas. Selleks, et kindlaks määrata pärijate osade suurus rahaliselt, oli vajalik läbi viia korteriomandi hindamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

§ 646

sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lõige 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust 2

§ 641

lg 1), arutada asja kohtuistungil (

§ 648

) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1).

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, viies läbi puuduliku eelmenetluse, jättis kostja õigused olulisel määral kaitseta. Õiglane kohtumenetlus tähendab seda, et poolel peab olema tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Erialakirjanduses on leitud, et õigusliku ärakuulamise tagamiseks

§ 656

lg 1 p 1 mõttes peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn, Juura, 2018, lk 1147). Ringkonnakohtu hinnangul esineb praeguses asjas arvestatav tõenäosus, et esimese astme kohtus toimunud menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohatulahendi tegemise (vt nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31). 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja vastuhagi esitamise mittelubamise tõttu põhjendamatult halba menetluslikku olukorda. Kostja, juba oma esimeses vastuses hagile, teatas, et soovib kindlasti esitada vastuhagi, kui ei saavutata temale sobivat kokkulepet (tl 25). Pärast kostjalt vastuse saamist on maakohus määranud eelistungi. Kostjale ei toimetatud kutset 18.01.2018 eelistungile nõuetekohaselt kätte ja kostja istungile ei ilmunud (tl 131 ja pöördel). Maakohus määras uue eelistungi 17.09.2018 ja sellel eelistungil läks maakohus istungi jätkuna üle kohtuistungile. Nimetatud istungil taotles kostja esindaja vastuhagi esitamise võimaldamist, avaldades, et kostja soovib vastuhagiga korteriomandi endale jätmist ja hagejatele kaasomandi kaotamise eest raha maksmist (tl-d 146-147 pöördel). Vaatamata sellele on kohus lõpetanud eelmenetluse põhjendusega, et vastuhagi sai esitada kuni eelmenetluse lõpuni ja kuna istungil vastuhagi ei esitatud, siis puudusid takistused eelmenetluse lõpetamiseks. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ainuüksi sellele, et kohus on menetlusnormi oluliselt rikkunud, kuna kostjale vastuhagi esitamist ei võimaldatud. Ringkonnakohus, sisustades nimetatud rikkumise õigusliku ärakuulamise olulise rikkumisega, leiab, et tegemist on tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega

§ 333

lg 4 tähenduses, mis ei võta kostjalt

§ 333lg 3 järgi õigust nimetatud rikkumisele apellatsioonimenetluses tugineda.

8. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; ja menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392lg 1 p-d 1, 2 ja 3).

Kohus peab tagama, et asja arutatakse ammendavalt ja asjas tehakse otsus, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

1. Praeguses asjas esitasid hagejad pärandvara jagamise nõude. Kuna pärandvaraks on korteriomand, siis jagamise viisina taotlesid hagejad korteriomandi müümist enampakkumisel ning saadud raha jagamist pärijate vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagejate nõude üheks õiguslikuks aluseks on AÕS § 77 lg 2, mis sätestab kohtu poolt kaasomandis oleva asja jagamise viisi otsustamise. Riigikohtu praktika järgi on vastuhagi esitamine kohustuslik kaasomandi lõpetamise asjades juhul, kui kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid soovib kaasomandi lõpetada teistmoodi kui hageja. Kostja avaldas varases menetlusstaadiumis kohtule, et soovib kaasomandi lõpetada viisil, et korteriomand jääb tema ainuomandisse ja ta maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas. Kaasomandi lõpetamise vaidluses on ilmselgelt oluline vastuhagi menetlemine koos põhihagiga, kuna sellest võib otseselt sõltuda asja tulemus. Kui kaasomand on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega hagejate taotletud viisil, siis ei ole kostjal võimalik enam eraldi hagiga oma õigusi kaitsta.
2. Vastuhagi esitamist reguleerib

§ 373

lg 1, mille järgi on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui 3

§ 329lg-ga 2.

Selle sätte järgi, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et ka kohus peab seejuures

§ 329

lg 3 järgi tegema õigel ajal kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 329lg 4 esimene lause).

1. Maakohtus menetlusnormi rikkumist, s.t vastuhagi esitamise keelamist, ei saa õigustada menetluse pikaajalise kestusega, sest vaatamata menetluse kestusele ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule on etteheidetav, et teades kostja menetluslikku positsiooni, ei määranud kohus kostjale eelmenetluses tähtaega vastuhagi esitamiseks. Kuigi maakohus määras asja arutamiseks eelistungi, ei selgitanud kohus pooltele menetluslikku olukorda ega määranud tähtaegasid oma avalduste ja taotluste esitamiseks. Seega ei ole praegune olukord võrreldav olukorraga, kus Riigikohus leidis, et menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui kostja teatab kohtuistungil, mis toimub kaks aastat pärast hagiavalduse esitamist, et ta soovib vastuhagi esitada (vt võrdluseks Riigikohtu 28.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 15).
2. Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning määramata avalduste ja taotluste esitamise tähtajad, siis on kohtuotsus tehtud olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks valmis. Asja uuel arutamisel peab kohus määrama kostjale

§ 329lg 4 alusel tähtaja vastuhagi esitamiseks.

Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule (

§ 658lg 1).

Asja lahendamiseks tuleb maakohtul läbi viia nõuetekohane eelmenetlus ja anda kostjale võimalus vastuhagi esitamiseks. 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4