← Eesti

2-17-15582/82

Obsah (5)§ 238§ 654§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018, T

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

  1. Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebuse vastusega maksekorraldused kommunaalkulude tasumise kohta oktoobris–novembris 2018 ja kostja poolt elatise tasumise kohta septembris
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuvate tõenditega. Hagejad on saanud maakohtu menetluses esitada tõendid kulude kandmise kohta ning käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamisel ei oma esitatud maksekorraldused enam asjas tähtsust. Seetõttu jääb hagejate taotlus

§ 238lg 1 alusel rahuldamata.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 9. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendanud ja selles on käsitletud ka apellatsioonkaebuses esitatud väited. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata (

§ 654lg 6).

Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme, mis võiksid anda aluse kostjalt elatise väljamõistmise osas otsuse tühistamiseks.

  1. PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et lastest lahus elava vanemana võib ta valida, kuidas ülalpidamist lastele annab. Hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega heaks kiitnud, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18-aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt Riigikohtu
  2. märtsi 2007 otsus asjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Eeltoodust tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et elatise maksmise viis tuleb määrata kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pole arvestanud hagejate emale makstava riikliku peretoetusega. Samas tuleb arvestada, et riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu
  4. juuni 2017 otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 kolmas lõik). 4

(5)Maakohus tegi asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks laste igapäevased vajadused ning tuvastas, et hagejate I ja II osas on need vajadused miinimummäärast suuremad (vt vaidlustatud otsuse p 6.13). Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejate I ja II vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega ning vähendas hagejate I ja II osas väljamõistetava igakuise elatise suurust seaduses sätestatud miinimumini (vt vaidlustatud otsuse p 8). Hageja III osas arvestas maakohus, et kuivõrd lapse kulutused on niigi alla miinimummäära, siis elatise vähendamine pole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab esinema mõjuv põhjus, mille hindamisel tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kohus peab mõjuva põhjuse tuvastamiseks arvestama iga üksikjuhtumi asjaolusid. Käesoleval juhul ei anna ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt alust, et hageja III osas elatist täiendavalt vähendada. Nagu kolleegium märkis, siis riikliku peretoetuse maksmine võib olla elatise vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga hageja III elatise suuruse määramisel esile toonud. 12. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kuivõrd hagejad soovisid elatise maksmist iga kuu 8. kuupäevaks, ei ole alust maksmise tähtaega muuta. 13. Apellatsioonkaebuse menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hagejaid esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat. Maakohtu

  1. jaanuari 2018 määruse kohaselt anti hagejatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohtu
  2. detsembri 2018 määrusega on rahuldatud advokaat Kadi Sitska taotlus ja määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 180 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostjalt tuleb

§ 190

lg 3 esimese lause alusel välja mõista riigituludesse 180 eurot riigi õigusabi tasu ja kulude katteks. 14.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejal riigi õigusabi kulud tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.