Obsah (12)

§ 658§ 442§ 162§ 177§ 657§ 654§ 651§ 456§ 232§ 429§ 436§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2018, Tallinn Tsiviilas

§ 658lõikele 2.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohustuslikud on üksnes seisukohad õigusnormide kohaldamisel ja tõlgendamisel (lahend nr 3-2-1-105-16, punkt 17), mitte aga seisukohad tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel (lahend nr 3-2-1-13114, punkt 17). Ringkonnakohus ei saa maakohtule ette kirjutada, millised asjas tähtsad asjaolud on ringkonnakohtu arvates tõendatud ja millised mitte ning maakohus peab asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama kõiki tõendeid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1131-14, punkt 17; 3-2-1-42-14, punkt 14). Seega ei saa asja uuel läbivaatamisel maakohtule olla kohustuslik varasem maakohtu või ringkonnakohtu võimalik hinnang arvete kui usaldusväärsete tõendite osas.

1. Hageja esitas kostja vastu hagis nõude kahel alternatiivsel alusel. Esimese alternatiivse alusena viitas hageja sellele, et kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust KaMS § 17 tähenduses. Kostja leidis, et tema kaubamärgi kasutamine on tõendatud.
2. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud oma kaubamärgi tegelikku kasutamist, kuigi kohus selgitas kostjale tegeliku kasutamise tõendamise kohustust ajavahemikul 29.03.2011–29.03.2016 08.06.2017 pöördumises (t II kd lk 50). Kostjal tuli välja tuua käibe maht, tehingute sagedus ja see, milliste klassides 9 ja 11 märgitud kaupade ning teenuste osas on kaubamärki kasutatud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
3. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on üritanud õigustada tõendite puudumist hulgaliste viidetega erinevatele EK lahenditele, kuid need viited ei asenda tõendamise kohustust. Kostja ei ole esitanud sisuliselt ühtegi usaldusväärset tõendit, mis tõendaks kaubamärgi tegelikku kasutamist hageja viidatud perioodil. Usaldusväärsete tõendite 6 puudumise tõttu ei ole asjakohased kostja viited sellele, et kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks ei ole kohtupraktikas seatud kvantitatiivseid nõudeid ning piisab ka vähese kasutamise tõendamisest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et on kasutanud oma kaubamärki kõigi nende kaupade ja teenuste osas, milliste jaoks on kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud. Kostja väited, et kõik registreeringus märgitud kaubad ja teenused on samaliigilised ning et tegemist on kaupade üldnimetuste ja alamkategooriatega, on jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata.
4. Kohus viitas KaMS § 17 lõigetele 1 ja
5. Kostja on sisuliselt väitnud, et kasutas kaubamärki kaupade tähistamisel, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ta toodab registreeringus märgitud kaupu ise või laseb neid toota mõnel kolmandal isikul. Iseenesest on õige kostja väide, et kaubamärk ei pea alati olema kinnitatud kaubale või tootele, kuid olukorras, kus kaubamärk on registreeritud kaupade suhtes ja kostja väidete kohaselt on ta kaupu müünud ja reklaaminud, oleks kostjal tulnud tegeliku kasutamise tõendamiseks välja tuua, et kaubad, mille suhtes on kaubamärki kasutatud, on reaalselt olemas olnud. Seda kostja tõendanud ei ole.
6. Kohus viitas KaMS § 53 lõike 1 punktile 3 ja lõikele
7. KaMS § 53 lõikes 2 toodut ei kohaldata, kui kaubamärgi KaMS § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast hagi esitamise kavatsusest teada saamist (KaMS § 53 lõige 3). Hageja tugines hagis sellele, et kostja ei ole vaidlusalust kaubamärki kasutanud perioodil 29.03.2011– 29.03.2016 ehk viie aasta jooksul enne hagi esitamist. Kohus viitas ka KaMS §-le
9. Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud väitele, et hageja näol on tegemist asjast huvitatud isikuga, kellel on õigus KaMS § 53 lõike 1 punktis 3 toodud hagi esitada. Riigikohus on leidnud, et huvitatud isiku mõistet ei saa liialt kitsalt tõlgendada ning asjast huvitatud isikuks saab pidada isikut, kes soovib vaidlusalust kaubamärki või sellega sarnast tähist ise kasutada, kuid ei saa seda teha varasema registrisse kantud õiguse tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-167-14, punkt 14). Riigikohus pidas huvitatud isiku staatuse määratlemisel piisavaks, kui isik on esitanud taotluse vaidlusaluse kaubamärgiga sarnase tähise samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks (samas, punkt 16). Kuivõrd hageja soovis registreerida vaidlusalust tähist oma kaubamärgina samaliigiliste kaupade ja teenuste tähistamiseks ning seda takistas kostja tuginemine varasemale kaubamärgile, on hageja näol tegemist asjast huvitatud isikuga.
10. Riigikohus on leidnud, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu (EL) liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada EL tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega (lahend nr 3-2-1-4-06, punkt 22). Samuti saab arvestada EK praktikat normide tõlgendamisel. Seetõttu nõustus kohus poolte seisukohtadega, et tegeliku kasutamise mõiste tõlgendamisel saab lähtuda EK lahenditest.
11. EK on leidnud, et kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale või lõppkasutajale see, et kaubamärgiga tähistatud kaup või teenus on teatavat päritolu, et tarbija või lõppkasutaja saaks kõnealust kaupa või teenust võimaliku segiajamiseta eristada muud päritolu kaupadest või teenustest (C-206/01, punkt 48). Eeltoodust lähtudes on kaubamärgi tegeliku kasutamisega tegemist siis, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt 7 tema põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu tagamine eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda (C-416/04, punkt 70; C-495/07, punkt 17). Kaubamärgi tegelikuks kasutamiseks ei ole sümboolse tähendusega kasutamine, mille ainsaks eesmärgiks on kaubamärgiga saadud õiguste säilimine (C-40/01, punktid 36, 37; C-416/04, punkt 70; C-442/07, punkt 13). Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või teenuste olemusel, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel (C-416/04, punkt 70).
12. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et kaubamärgi kasutamise maht või olemus ei saa asjas tähtsust omada. Tegeliku kasutamise hindamisel tuleb arvesse võtta kaupade ja teenuste omadusi, kaubamärgi kasutamise sagedust või järjepidevust ning asjaolu, kas kaubamärki kasutatakse kõikide või ainult osade kaupade ja teenuste turustamiseks. Tõendeid kaubamärgi kasutamise ja sellega seotud tegurite kohta peab esitama kaubamärgiomanik (C-40/01, punkt 38; C-416/04, punkt 71). Kaubamärgi kasutamine peab olema toimunud kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste turul, mitte ainult asjaomase ettevõtte piires (C-442/07, punkt 14). Järelikult tuli kostjal välja tuua ja tõendada kõik asjaolud, mis seonduvad kaubamärgi tegeliku kasutamisega.
13. Kaubamärgi tegeliku kasutamise mõistest tuleneb, et kaubamärgiga pakutav kaitse ja selle registreerimisest tulenevad õigused, mida saab kasutada kolmandate isikute vastu, ei saa kesta, kui kaubamärk on kaotanud oma kaubandusliku eesmärgi (C495/07, punkt 17). Kaubamärgiõiguste säilimist tuleb tunnistada teatava kauba- või teenusteklassi suhtes üksnes siis, kui asjaomast kaubamärki on kasutatud sellesse klassi kuuluvate kaupade ja teenuste suhtes (samas, punkt 19).
14. Kostja on kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamise asemel viidanud mitmetele EK lahenditele, milles antud tõlgenduste kohaselt piisab ka vähesest kvantitatiivsest kasutamisest selleks, et lugeda kaubamärgi kasutamine tegelikuks. Kostja on jätnud tähelepanuta, et viidatud lahendites on olnud siiski tõendatud kas kaubamärgiga tähistatud kaupade reaalne olemasolu või muud asjaolud, mis koostoimes vähest kasutamist tõendavate tõenditega võimaldavad siiski lugeda kasutamise tegelikuks. EK lahenditest ei tulene, et kaubamärki saaks lugeda tõendatuks vaid üksikute kaubamärgiomaniku arvete alusel, mis sisaldavad kaubamärgi tähist olukorras, kus muud asjaolud, sh kaubamärgiga tähistatud kaupade olemasolu, turu olukord, turuosalus jms kaubamärgiomaniku poolt välja toodud ja tõendatud ei ole.
15. Iseenesest on põhjendatud kostja väide, et tegeliku kasutamise tõendamisel ei oma tähtsust kasutamise majanduslik edu (T-332/01, punkt 32). Õige on aga ka hageja märkus, et samas EK lahendis rõhutatu kohaselt võib kaubamärgiga tähistatud kaupade vähest kogust kompenseerida kaubamärgi kasutamise märkimisväärne intensiivsus või regulaarsus ja vastupidi. Turuosa suurust, mahtu ja käivet tuleb hinnata koos teiste teguritega, sh kauba või teenuste omadustega (samas, punkt 36). Mida piiratum on kaubamärgi kasutamise kaubanduslik maht, seda vajalikum on esitada täiendavaid tõendeid, mille alusel võiks kõrvaldada kahtlused kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta (samas, punkt 37). Kostja väited, et tema toodete näol on tegemist kallite nišitoodetega, ei ole tõendamist leidnud. 8
16. Tõenditest nähtub, et hageja esitas 03.10.2012 taotluse kaubamärgi SOLAR4YOU+ kuju registreerimiseks (t I kd lk 9-10) erinevatele kaupadele ja teenustele klassides 9, 11, 35, 37 ja
17. TOAK tegi 29.12.2015 otsuse (t I kd lk 12-25), millest nähtuvalt esitas kostja vaidlustusavalduse Patendiameti 01.11.2013 otsuse peale registreerida hageja kaubamärk. Kostja vaidlustas otsuse põhjusel, et on varasema kaubamärgi omanik. TOAK leidis, et kostja kaubamärgi sõnaline osa „Solar4you“ oli kaubamärgi osana kaitstud ning kuna kostja kaubamärk oli visuaalselt hageja taotletud kaubamärgiga sarnane, võis kostja tugineda oma varasemale kaubamärgiomaniku õigusele.
18. Kostjale kuulub sõnaline kaubamärk „Solar4You“ (t I kd lk 11), mis on alates 22.09.2006 registreeritud klassis 9 teadusotstarbelistele, merendus-, geodeesia-, foto-, filmi, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste-ja õppevahenditele ning seadmetele, elektrijuhtimis-, jaotus-, muundamis-, akumuleerimis-, reguleerimis- ja kontrollseadmetele ning -vahenditele, heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuurile, magnetandmekandjatele, heliplaatidele, müügiautomaatidele ja -mehhanismidele, kassaaparaatidele ja arvutusmasinatele, infotöötlusseadmetele ja arvutitele ning tulekustutitele. Klassis 11 oli kaubamärk registreeritud valgustus- ja kütteseadmete, aurugeneraatorite, toiduainete kuumtöötlusseadmete, jahutusseadmete, kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmete jaoks.
19. Kostja väitis, et on oma kaubamärgiga tähistanud erinevaid valgustusseadmeid, merenduses kasutatavaid ventilaatoreid, kütte- ja energiaseadmeid, päikesepaneelide mooduleid ja päikesepaneele ning akusid. Seega on kohtu hinnangul kostja nõustunud, et ta ei ole kaubamärke kasutanud kõigi nende kaupade suhtes, mille jaoks on kaubamärk klassides 9 ja 11 registreeritud. Lisaks väitis kostja, et tema kaubamärk on registreeritud n-ö kaupade üldnimetustele. Põhiolemuselt on kaubamärgiga tähistatavad tooted kostja hinnangul kõikvõimalikud elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja -kontrollseadmed ning -vahendid (klassis 9) ning valgustus-, kütteseadmed, aurugeneraatorid; kuivatus-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja sanitaarseadmed (klassis 11). Samas kasutavad kõik ülejäänud klasside 9 ja 11 kaubad toimimiseks samu komponente, mistõttu on oma olemuselt tegemist samaliigiliste kaupadega. Kohus sellise paljasõnalise kostja käsitlusega ei nõustu.
20. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendid ning seadmed, samuti heli või kujutise salvestus-, edastus- ja taasesitusaparatuur, magnetandmekandjad, heliplaadid, müügiautomaadid ja -mehhanismid, kassaaparaadid ja arvutusmasinad, infotöötlusseadmed ja arvutid ning tulekustutid klassis 9 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele, valgustitele, kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ainuüksi seadmete nimetustest kohus seda järeldada ei saa, sest tegemist on tehniliselt erinevate seadmetega, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et registreeringus toodud seadmete näol oleks tegemist kostja loetletud seadmete alamvõi ülemkategooriatega. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on toiduainete kuumtöötlusseadmed, veevarustuse- ja sanitaarseadmed ning aurugeneraatorid klassis 11 samaliigilisteks toodeteks päikesepaneelidele ja nende moodulitele, valgustitele, kütteseadmetele või ventilaatoritele. Ka antud klassi suhtes ei ole kostja põhistanud 9 ega tõendanud toodete kuulumist samasse toodete alam- või üldkategooriasse. Ainuüksi tulevalt sellest, et kostja kaubamärk on registreeritud klassides 9 ja 11 kaupadele, mis kõik kujutavad endast tehnilisi seadmeid, ei saa kohus järeldada kaupade samaliigilisust. Ühtegi tõendit kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
21. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et kostja ei ole kasutanud registreeritud kaubamärki klassis 9 teadusotstarbeliste, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning -seadmete jaoks, heli või kujutise salvestuse, edastus- ja taasesitusaparatuuri, magnetandmekandjate, heliplaatide, müügiautomaatide ja -mehhanismide, kassaaparaatide ja arvutusmasinate, infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite suhtes. Kohus luges tõendatuks, et kostja ei ole kasutanud registreeritud kaubamärki klassis 11 toiduainete kuumtöötlusseadmete, veevarustuse- ja sanitaarseadmete ning aurugeneraatorite suhtes.
22. Hageja esitas kohtule väljavõtte internetiotsingust portaalis Google otsingusõnaga „solar4you“ (t I kd lk 26), millest võib järeldada, et otsingusõna sisestamisel kostjale või kostja ettevõttele või kostja kodulehele või kostja kaubamärgile vasteid ei ilmnenud. Antud tõendist võib järeldada, et kostja ei tegele vähemalt aktiivselt vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade turundamisega.
23. Kostja 2015.a majandusaasta aruandest (t I kd lk 27-43) nähtub, et vastaval aastal oli kostja põhitegevuseks bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite Hydrobreak jae- ja hulgikaubandus. 70% ettevõtte müügitulust tulenes Eestis teostatud müügist, 12% müügist Euroopa Liitu ja 18% ekspordist. Viiteid kaubamärgiga „Solar4you“ tähistatud kaupade müügile aruanne ei sisalda. Kogu müügitulu suuruseks oli aruandeaastal 92 9247 eurot, mis tulenes HydroBreak toodete müügist. Järelikult võib majandusaasta aruandest järeldada, et 2015.a ei tegelenud kostja vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
24. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt www.hydrobreak.com (t I kd lk 70102). Väljavõttest nähtuvalt pakub kostja oma kodulehe kaudu müügiks erinevaid valgusteid, mille nimetused sisaldavad sõna „Solar4you“. Kodulehel on tehtud valgustitest fotod, kuid need ei ole ilmselgelt tehtud Eestis. Üheltki fotolt ei nähtu, et nendes kajastatud tooted ise oleksid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Kodulehelt ei ole võimalik järeldada, kes on fotodel kajastatud toodete tootjaks ja kus on tooted toodetud. Kodulehe tekst on inglisekeelne. Valgustite osas nähtub kodulehelt, et kuigi seal on kajastatud ka kallimaid, üle mitme tuhande euro maksvaid tänavavalgusteid, on suurema osa valgustite hinnaklass vastav tavaklassi valgustite hindadele alates 10 eurost. Antud tõend läheb vastuollu kostja väitega, et tema toodete näol on tegemist tavapärasega võrreldes kallimate toodetega, mis ei ole suunatud tavatarbijatele. Hageja esitatud väljavõttest ehituskaupade müüja K-Rauta veebipoest (t I kd lk 166-167) nähtub, et tavakaupluses on jaemüügis päikeseenergia toimel töötavad lambid ning viimaseid on võimalik osta hinnaga 15.99 eurot pakk või 4.89 eurot üks lamp. Järelikult vastavad kostja kodulehel avaldatud valgustite hinnad tavaliselt jaekaubanduses tarbijatele müüdavate analoogiliste kaupade hindadele.
25. Lisaks valgustitele on kostja kodulehel kajastatud ventilaatorid nimetusega „Solar4you“, tuulegeneraatorid, inventerid ja akud sama nimega. Kostja kodulehel on 10 avaldatud ka hinnakiri, kus käibemaksu suuruseks on märgitud 18%. Veebilehe esilehelt (t I kd lk 70) nähtub, et selles on viimati tehtud muudatusi 21.06.
26. Viidatud kaks asjaolu (käibemaksu suurus ja muudatuste tegemata jätmine viimase 10a jooksul) kokku tõendavad, et kostja tegelikult ei kasuta veebilehte reaalselt oma kaubamärgiga kasutatud toodete müümiseks või turustamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et veebilehel kajastatud tooted on tegelikult olemas või neid on võimalik toota. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kasvõi üks klient oleks viimase 5a jooksul enne hagi esitamist ostnud temalt kaubamärgiga tähistatud tooteid veebilehe vahendusel. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja esitatud kodulehe väljavõte ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist.
27. Hageja esitas kostja 2012.a majandusaasta aruande (t I kd lk 126-142), millest nähtub, et kostja on nimetatud aastal märkinud oma põhitegevusalaks taas Hydrobreak puhastusvahendite jae- ja hulgikaubanduse. Kogu müügitulu suuruseks on märgitud 189 571 eurot ning kogu müügitulu tulenes „HydroBreak“ toodete müügist. Kaubamärgiga „Solar4you“ tähistatud kaupade müüki ja sellest tulenevat tulu aruanne ei kajastanud. Kostja 2013.a majandusaasta aruandest (t I kd lk 143-159) nähtub, et kostja on oma põhitegevusalaks nimetanud HydroBreak toodete jae- ja hulgimüüki. Kogu müügitulu 190 848 eurot tulenes HydroBreak toodete müügist. Kostja majandusaasta aruanded ei kajasta, et kostja oleks erinevalt arvetel märgitule müünud Solar4you kaubamärgiga tähistatud tooteid. Seega ei tõenda kostja 2015.,
28. ja 2013.a majandusaasta aruanded, et ta oleks üldse tegelenud vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügiga.
29. Kostja esitas kohtule arved. 31.01.2012 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (t I kd lk 103) ühe Solar4you nimetust kandva inverteri eest summas 434.09 eurot. 13.03.2012 on kostja esitanud samale ettevõttele arve (t I kd lk 104) akude, ühe lambi ja siinusinverteri eest, mis on tähistatud nimetusega „Solar4you“, kokku summas 2265.60 eurot. 22.07.2013 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve (t I kd lk 105) „Solar4you“ „päikesesüsteemi“ ja inverteri eest kokku summas 7580.24 eurot. Mida täpselt on müüdud „päikesesüsteemi“ nimetuse all, arvest järeldada ei ole võimalik. 10.09.2014 on kostja esitanud arve Hadd OÜ-le tähisega „Solar4you“ tähistatud akude ja paneelide eest summas 3837.80 eurot (t I kd lk 106). 14.08.2012 on kostja esitanud Hadd OÜ-le arve „Solar4you“ nimetusega 10 päikesepaneeli eest (t I kd lk 107) summas 3900 eurot. Kohus osundas, et arvete summad ja nendes kajastatud toodete kogused ei toeta kostja väiteid, et tema tooted on kallid nišitooted, sest nt paneele on kostja müünud väidetavalt hinnaga 73.13 eurot ja lampe hinnaga 25 eurot.
30. Kõigil esitatud arvetel on kostja pangakonto number trükitud IBAN-koodi sisaldava numbriga. Kostja esitas kohtule ka maksekorraldused arvete nr 4409, 4251 ja 4138 tasumise kohta (t II kd lk 196-199). 2012.a esitatud arvete nr 4041 ja 4051 tasumist kostja ei tõendanud. Kohus leidis, et esitatud arved ei tõenda tegelikult vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade müümist. Kostja majandusaasta aruanded aastatel 2012 ja 2013 ei sisalda ühtegi viidet vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügist saadud tulu kohta.
31. Lisaks on hageja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et Hadd OÜ-le 13.03.2012 esitatud arves nr 4051 on märgitud küll „Solar4You Akud 6OPzV 720 Ah“, kuid kostja enda esitatud hinnakirja alajaotises „Geel akud kuivalt täidetud“ on sama tootenimetuse „6OPzV 720 Ah“ kõrval Sonnenschein kaubamärki kandva aku pilt (t II 11 kd lk 65 pöördel). Esitatud hinnakirjast ei nähtu, et ükski teine toode oleks tegelikult tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga. Samuti on hageja juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kõigil arvetel on konto number tähistatud IBAN-numbriga, mis võeti Eestis siseriiklikult kasutusele alates 01.02.
32. Kostja viited sellele, et ta kasutas ühte ja sama arve blanketti nii siseriiklike kui välisklientide jaoks, ei ole kohtu hinnangul usutavad, sest tegemist on eestikeelse arvega, mis esitati Eestis tegutsevale kliendile.
33. Kuivõrd kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta ise toodaks või keegi toodaks tema jaoks kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei ole tõendanud kaubamärgiga tähistatud toodete olemasolu ning kostja majandusaasta aruanded ei kajasta vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud kaupade müügist tulenevat tulu, ei saa Hadd OÜ-le esitatud arved tõendada kostja väidet, et ta tegelikult kaubamärki kasutas. Kui kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult olemas ei olnud ja kostja müüs oma klientidele HydroBreak kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei saa kaubamärgi tegelikku kasutamist lugeda tõendatuks ainult seetõttu, et kostja võis olla mõnele arvele kandnud tähise „Solar4you“.
34. Kostja esitas kohtule ühtlasi täiendavalt tema poolt Vatson&Vatson OÜ-le esitatud arved ja PP Ehitus OÜ-le esitatud arved koos arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega (t II kd lk 58-61). Üksnes Vatson&Vatson OÜ-le 15.01.2012 esitatud arvel (t II kd lk 58 pöördel) on viide tähisele „solar4you“. Ülejäänud arvetel viited kaubamärgile puuduvad. Kuivõrd ülejäänud arvetel puuduvad mistahes viited vaidlusalusele kaubamärgile ning kostja ei ole muul viisil tõendanud, et arvetel märgitud kaubad olid tähistatud vaidlusaluse kaubamärgiga, ei saa muud arved tõendada vaidlusaluse kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kuigi Vatson & Vatson OÜle 15.01.2012 esitatud arve kohaselt müüdi kaks „solar4you“ lampi kokku hinnaga 230.06 eurot, ei lugenud kohus antud tõendit analoogiliselt Hadd OÜ-le esitatud arvetega selliseks tõendiks, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja 2012.a majandusaasta aruanne ei kajastanud mistahes summas vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete müügist saadud tulu.
35. Kostja esitas kohtule inglisekeelse teksti Solar4you süsteemi kohta (t II kd lk 61 pöördel, lk 62; tõlge eesti keelde lk 200-201), mis kostja väidete kohaselt kujutas ventilaatori tutvustust. Tekstist ei saa järeldada, millal on see koostatud ja kellele oli suunatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks antud materjali suunanud tarbijatele või avalikkusele. Kostja esitatud kodulehe väljavõte vastavat materjali ei kajastanud. Materjali koostamise kuupäev kohtule esitatud tõendist ei nähtu, mistõttu ei saa sellega lugeda tõendatuks kaubamärgi kasutamist 5a jooksul enne hagi esitamist. Muid tõendeid, mis seostaks materjali ajaliselt viie aastaga enne hagi esitamist, kostja ei esitanud.
36. Kostja esitas kohtule ühtlasi eestikeelse installeerimise õpetuse Solar4you soojaõhu ventilaatorile (t II kd lk 63) ja selgituse Solar4you kollektori kohta (t II kd lk 63 pöördel, lk 64), kuid ka nendest dokumentidest ei nähtu, millal on need koostatud ja kellele suunatud või saadetud. Sama ei nähtu kostja esitatud Solar4you süsteemi põhimõtteskeemist (t II kd lk 63 pöördel). Materjale ei ole avaldatud kostja veebilehel. Materjalide koostamise kuupäeva materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole muul moel tõendanud, et tegemist on tõendiga, mis tõendab kaubamärgi tegelikku kasutamist 5a jooksul enne hagi esitamist. 12
37. Kostja esitas toodete hinnakirja seisuga 01.01.2015 (t II kd lk 65-70), kuid tõendist ei ole võimalik järeldada, kus see oli avaldatud ja kellele suunatud. Veebilehe väljavõttest ei nähtu, et hinnakiri oleks interneti vahendusel kostja kodulehelt kättesaadav. Hinnakiri sisaldab toodete nimetustes tähist „Solar4you“, kuid üheltki toote pildilt ei nähtu vaidlusalust kaubamärki. Vastupidi, hageja on juhtinud kohtu tähelepanu, et fotodel kajastatud tooted on tähistatud hoopis teiste kaubamärkidega (nt lisaks geelakule on teine kaubamärk nähtav inverterit kujutavalt fotolt t II kd lk 65 pöördel ning veesoojendaja toimimise skeemilt t II kd lk 69). Kostja esitatud hinnakiri on kohut eksitav ega tõenda tegelikkuses vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist.
38. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kaubamärgiga tähistatud toodete tegelikku olemasolu, tootmist ja müümist või müümisele suunatud tegevuse olemasolu 5a jooksul enne hagi esitamist. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema kaubamärgiga tähistatud toodete näol oli tegemist eriliste ja kallite nišitoodetega. Isegi juhul, kui Hadd OÜ-le esitatud arved ja üks Vatson & Vatson OÜ-le esitatud arve võiks tõendada kostja kaubamärgiga tähistatud toodete müüki, nõustub kohus hagejaga, et tehingute äärmiselt väikese arvu ning vähese rahalise maksumuse tõttu ei saa olla tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega, mis oleks suunatud turuosa säilitamisele, suurendamisele või loomisele. Kostja ei ole tõendanud enda kirjeldatud valdkonnas turuosa olemasolu vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatud toodete osas.
39. Hageja esitas kohtule Naps Solar Estonia OÜ, Energogen OÜ, Energiapartner OÜ, Smartecon OÜ ja hageja enda majandusaasta aruanded, tõendamaks päikeseenergia seadmete müügiga seotud käivete ja turuosaluste suurust. Naps Solar Estonia OÜ 2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 76-86) nähtub, et antud ettevõtte põhitegevusalaks on päikesepaneelide valmistamine. Ettevõtte müügitulu oli 2011.a 1 037 328 eurot ja 2012.a 1 024 715 eurot. Müügitulu 710 109 eurot tulenes 2012.a müügist Soomes ning 212 408 eurot müügist Eestis. Naps Solar Estonia OÜ 2013.a majandusaasta aruande (t I kd lk 163-165, II kd lk 87-97) järgi oli ettevõtte põhitegevusalaks endiselt päikesepaneelide valmistamine ning ettevõtte 2013.a müügitulu suuruseks oli 2 219 566 eurot. Müügitulust 1 087 553 eurot tulenes müügist Soomes ja 388 167 eurot müügist Eestis (lisaks müügile teistesse riikidesse). Naps Solar Estonia OÜ 2015.a majandusaasta aruande kohaselt (t I kd lk 160-162, t II kd lk 98-108) oli müügitulu antud aastal 1 734 224 eurot. Antud müügitulust oli Eesti müügitulu juba 714 189 eurot ja Soome müügitulu (lisaks teiste riikide müügitulule) 900 144 eurot.
40. OÜ Energogen 2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 109-116) nähtub, et ettevõtte põhilisteks tegevusvaldkondadeks oli tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide paigaldamine ning sellele eelnevad tööd. Ettevõtte müügitulu oli 2011.a 46 574 eurot ja 2012.a 312 496 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. OÜ Energogen 2014.a majandusaasta aruande (t II kd lk 116-124) järgi oli 2013.a müügitulu 317 311 eurot ja 2014.a müügitulu 775 925 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. Ettevõtte põhiliseks tegevusalaks oli endiselt päikesepaneelide paigaldamine ja sellele eelnevad projekteerimis- ja installeerimistööd. Energogen 2015.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 124-133) nähtub, et ettevõtte põhiline tegevusvaldkond jäi samaks. Ettevõtte 2015.a müügitulu oli 1 029 678 eurot ning see tulenes müügist Eestis. 13
41. Smartecon OÜ 2015.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 133-140) tuleneb, et ettevõtte põhitegevusalaks oli päikesepaneelide tootmine. Ettevõtte müügitulu suuruseks 2015.a oli 137 590 eurot ning müüki teostati nii Eestisse kui Euroopa Liitu. Sama ettevõtte 2014.a müügitulu oli 29 175 eurot.
42. Energiapartner OÜ 2011.a majandusaasta aruande kohaselt (t II kd lk 140-147) oli ettevõtte põhiliseks tegevusalaks energiatõhusate tehnosüsteemide lahenduste pakkumine ning ettevõte tegeles tehnosüsteemide auditeerimise, projekteerimise ja järelevalvega. Ettevõtte müügitulu suuruseks 2011.a oli 219 713 eurot ja 2010.a 220 464 eurot. Kogu müügitulu saavutati müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2013.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 147-154) nähtub, et ettevõtte üheks põhitegevusalaks antud aastal oli taastuvenergiasüsteemide, eelkõige päikeseelektri ja kütte analüüsimine, projekteerimine, rajamine ja arendamine ning nende süsteemide komponentide müük. Ettevõtte müügitulu 2013.a oli 220 929 eurot ja 2012.a 234 388 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis. Energiapartner OÜ 2015.a majandusaasta aruande järgi (t II kd lk 154-161) oli ettevõtte põhitegevusalaks taastuvenergia, energiasääst ja projekteerimine. Mh rajas ja tõi ettevõte maale päikeseenergialahenduste seadmeid. Ettevõtte müügitulu oli 2015.a 784 051 eurot ja 2014.a 306 008 eurot. Kogu müügitulu tulenes müügist Eestis.
43. Hageja 2012.a majandusaasta aruandest (t II kd lk 161-168) nähtub, et hageja kanti äriregistrisse 13.03.2012 ning tegevusaladeks olid ehituslik insenertehniline projekteerimine ja nõustamine, samuti kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Müügitulu oli 2012.a 49 661 eurot ja kogu tulu tulenes müügist Eestis. Hageja 2014.a majandusaasta aruande (t II kd lk 169-177) järgi olid ettevõtte tegevusalad jäänud samaks. Ettevõtte müügitulu 2014.a oli 446 687 eurot. 2013.a müügitulu oli 206 657 eurot. 2014.a kogu müügitulu saavutati müügist Eestisse. 2013.a müügitulust tulenes 196 682 eurot müügist Eestis ja 9975 eurot müügist Soomes. Hageja 2015.a majandusaasta aruande järgi (t II kd lk 177-187) jäid ettevõtte tegevusalad samaks. Hageja esitas kohtule tõendina ka kaks enda hinnapakkumist (t II kd lk 189-191), millest nähtub taotletava kaubamärgi kasutamine. Ühe hinnapakkumise maksumuseks on 15 531.12 eurot ja teise maksumuseks on 19 680 eurot. Hinnapakkumised on tehtud päikeseenergia paneelidele ning nende paigaldusele.
44. Eelviidatud tõendite alusel nõustus kohus hagejaga, et kostja väidetud tehingutest tulenevad käibed ja mahud oleksid juhul, kui kostja esitatud arveid saaks usaldusväärseteks tõenditeks lugeda, sedavõrd minimaalsed, et kostja tegevust ei saa lugeda suunatuks turuosa loomisele või selle säilitamisele. Kostja on tõendanud antud menetluses Hadd OÜ-le esitatud arvete tasumise kokku summas 3900 + 7580.24 + 3837.80 = 15 318.04 eurot. Koos nende arvetega, mille tasumist kostja ei ole tõendanud, oleks kostja käive kaubamärgiga tähistatud toodete müügist 5a jooksul enne hagi esitamist olnud kokku 15 318.04 + 230.06 + 434.09 + 2265.60 = 18 247.79 eurot. Samal perioodil oli Eestis päikeseenergia seadmete valdkonnas tegutsevate ettevõtete käive kokku üle 12 miljoni euro. Seega ei olnud kostja tegevus isegi juhul, kui kostja kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult müüs, suunatud turuosa saavutamisele või loomisele. 14
45. Isegi juhul, kui kostja Hadd OÜ-le esitatud arvete ja Vatson&Vatson OÜ-le esitatud arve alusel tegelikult müüs kaubamärgiga tähistatud tooteid, ei olnud tehingute väikest arvu ja vähest maksumust arvestades tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega ehk sellise kasutamisega, mis oleks vastanud kaubamärgi põhifunktsioonile, milleks on luua kaupadele turuosalus või seda säilitada. Kui kostja oleks kaubamärgiga tähistatud tooteid tegelikult müünud, oleks tegemist olnud üksnes sümboolse iseloomuga kasutamisega, mille eesmärgiks võis olla kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine. Sümboolse iseloomuga tegevus ei võimalda lugeda kaubamärki tegelikult kasutatuks. Kaubamärgiga tähistatud kaupade tegelikku olemasolu, tootmist või müüki ei ole kostja tõendanud.
46. Kokkuvõttes leidis kohus, et hagis toodud esimene alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ (reg.nr 43138) tuleb tunnistada täielikult lõppenuks alates 29.03.
48. Lisaks esitas hageja hagis ka teise alternatiivse nõude, milles ta palus kohtul hinnata kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumist osade hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esimese alternatiivse nõude, ei pea kohus

§ 442

lõikest 8 tulenevalt hindama, kas hageja teine alternatiivne nõue kuuluks rahuldamisele või mitte. 58. Menetluskulud jäid

§ 162lõike 1 alusel kostja kanda.

Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 4022 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivise. Hageja kandis tsiviilasja uuel läbivaatamisel Harju Maakohtus õigusabikulusid kokku 650 eurot. Asja läbivaatamisel Harju Maakohtus esimesel korral kandis hageja kulusid koos riigilõivuga 1848 eurot ja asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulusid 1224 eurot. Lisaks tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Hageja palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja vaidles menetluskuludele vastu ja pidas ajakulu hagi koostamiseks 8h liialt suureks, sest hagi sisuline osa kattus TOAK-le esitatud seisukohtadega. 59. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Kohtule esitatud arvete alusel leidis kohus, et hageja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks on samuti mõistlik ja vastavuses kohtule esitatud dokumentide mahu ning sisuga. Kohus ei nõustunud kostjaga, et aeg hagi koostamiseks on üle paisutatud, kuna samad seisukohad esitas hageja TOAK-le. TOAK menetles kostja vaidlustusavaldust Patendiameti otsusele, millele hageja vastas. TOAK ei menetlenud hageja nõuet tunnistada kostja õigused kaubamärgile lõppenuks. Seega ei saanud hageja vastus kostja kaebusele TOAK-is sisaldada samu seisukohti. Lisaks ei ole kohtule kumbki pool antud dokumenti esitanud, et kohus saaks sisuliselt hinnata kostja väidete põhjendatust. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kostjalt tuleb hagejale menetluskuludena välja mõista 4022 eurot, millest 450 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 300 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 3272 eurot on õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt

§ 177lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

1. 08.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab 15 otsuse osaliselt, st apellatsiooni ei esitata hagi esimeses alternatiivis (kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamine kaubamärgi mittekasutamise tõttu) toodud järgmiste kaupade osas: klassis 9 – teadusotstarbeliste, geodeesia-, foto-, filmi-, optika-, kaalumis-, mõõte-, signalisatsiooni-, kontrolli-, pääste- ja õppevahendite ning -seadmete, heli või kujutise salvestuse, edastus- ja taasesitusaparatuuri, magnetandmekandjate, heliplaatide, müügiautomaatide ja -mehhanismide, kassaaparaatide ja arvutusmasinate, infotöötlusseadmete ja arvutite ning tulekustutite suhtes; klassis 11 – toiduainete kuumtöötlusseadmete, sanitaarseadmete ning aurugeneraatorite suhtes. Apellatsioon on esitatud järgmiste kaupade osas: klassis 9 – merendusvahendid ja -seadmed, elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja –kontrollseadmed ning -vahendid; klassis 11 – valgustus-, kütte-, veevarustus-, jahutus-, kuivatus-, ventilatsiooniseadmed.
2. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud oma kaubamärgiga tähistatud toodete käibe mahtu, tehingute sagedust ja seda, milliste klasside 9 ja 11 märgitud kaupade osas on kaubamärki kasutatud. Kostja on tõendanud kaubamärgi tegelikku kasutamist järgmiselt: 1) 02.05.2016 menetlusdokumendis esitanud väljavõtted kodulehelt http://www.hydrobreak.com/solar4you, millelt nähtub, et kostja toodete hulka, mis on tähistatud vaidlusesemeks oleva „Solar4You“ kaubamärgiga, kuuluvad mh erinevad valgustusseadmed, nt tänavavalgustid, erinevad valgustid välitingimustes kasutamiseks, vees hõljuvad valgustid, merenduses kasutatavad ventilaatorid, erinevad kütte- ja energiaseadmed, nagu elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimisseadmed ja -vahendid, nagu nt tuulikud, päikesepaneelide moodulid, päikesekollektorid (päikesepaneelid), inverterid, akumuleerimisvahendid (akud); 2) 02.05.2016 menetlusdokumendis Hadd OÜ-le esitatud arved nr 4041, 4051, 4251, 4409, 4138; 3) 24.01.2017 menetlusdokumendis esitatud maksekinnitused eelnevalt nimetatud arvete kohta; 4) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud arved Vatson & Vatson OÜ-le ja PP Ehitus OÜ-le ning kostja pangaväljavõtted nende arvete tasumise kohta; 5) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud klientidele meiliga saadetud tutvustused: Solar4You päikesepaneeliga toimiva soojaõhu ventilaatori ingliskeelne tutvustus, Solar4You päikesepaneeliga toimiva soojaõhu ventilaatori installeerimise õpetus, Solar4You päikesepaneeliga kirjeldatud süsteem sooja vee ja elektri saamiseks, Solar4You päikeseenergiat tootva süsteemi põhimõtteskeem; 6) 24.07.2017 menetlusdokumendis esitatud Solar4You toodete hinnakiri seisuga 01.01.2015; 7) 20.11.2017 juhtis kostja tähelepanu, et lihtne Google-otsing tähisele SOLAR4YOU annab vaste ka kostja kaubamärgile (vastuseks tuleb 8800 viidet ja viide kostjale on otsingutulemustel lk-l 2, järjekorras 18.).
3. Arvete põhjal (lisaks kodulehele, tootejuhistele ja hinnakirjale) on leidnud tõendamist, et kaubamärki on kasutatud järgmiste klasside 9 ja 11 kaupade osas: inverterid (n-ö alamtoode), akud (n-ö alamtoode), päikesesüsteem (n-ö üldtoode), kontrollerid (n-ö alamtoode), paneelmoodulid (n-ö üldtoode), päikesepaneelid (n-ö üldtoode), (päikesekütte) boiler (n-ö üldtoode), (päikesekütte) kollektor (n-ö üldtoode), lambid (valgustid) (n-ö üldtoode). Lisaks on kostja kodulehel nähtavad ka täiendavad „Solar4You“ kaubad, mille osas ei ole tõenditena arveid esitatud, kuid mis on potentsiaalsetele tarbijatele vaadeldavad ja soovi korral tellitavad. Kostja on tõendanud, et on kaubamärgiga „Solar4You“ seoses esitanud erinevatele firmadele arveid eri aastate lõikes (käibe maht ja sagedus) summas vähemalt: 2011.a 3024.91 eurot, 2012.a 13 114.85 eurot, 2013.a 7580.24 eurot ja 2014.a 3837.80 eurot. 16
4. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Euroopa Kohtu lahendis nr C-416/04 väljendatud seisukoha, mis käsitleb kaubamärgi tegelikku kasutamist kui kaubamärgi kasutamine on piiratud kas turustatud kaupade või klientuuri osas. Kohus on läinud eeltoodud lahendiga vastuollu, leides, et kaubamärgi kasutamise maht või olemus ei saa asjas tähtsust omada. Kõnealune lahend on käesolevas asjas äärmiselt oluline, kuna sellest tuleneb, et ei saa kehtestada de minimis reeglit kaubamärgi kasutamise kvantitatiivsele piirile ning klientide arvule. Viidatud lahendis tõendas omanik oma kaubamärgi tegelikku kasutamist minimaalselt ja üksnes üksikute arvete alusel ühele kliendile, lisatõenditena olid esitatud kauba etiketid (kuupäevade ja selgitusteta). Ka antud juhul on kaubamärgi kasutamine tõendatud arvetega mõnele üksikule firmale ja lisatõenditena on esitatud väljavõtted kostja kodulehelt ning hinnakiri ja tootejuhised, reklaamid, kasutusjuhendid (millel osadel samuti puudub kuupäev). EK on leidnud, et materjal, milles ei ole ühtki viidet kasutuskuupäevale, võib üldhindamisel olla siiski asjakohane ning seda võidakse arvestada koos muude tõenditega, millel on kuupäev (lahend nr T-324/09). Komisjoni määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, sätestab järgmist: eeskiri 22 Kasutamise tõendamine, punkt 4 – Tõendid esitatakse eeskirjade 79 ja 79a kohaselt ning nende esitamine piirdub põhimõtteliselt tõendavate dokumentide ja selliste esemete nagu pakendite, etikettide, hinnakirjade, kataloogide, arvete, fotode, ajalehereklaamide ning määruse artikli 76 lõike 1 punkti f kohaste kirjalike kinnituste esitamisega. Seega on kostja esitatud arved, nende maksekinnitused, kodulehe väljavõtted (sh fotod toodetest), hinnakiri, tootejuhised kogumina piisavad tõendamaks kaubamärgi tegelikku piisavat kasutamist.
5. Lisaks EK lahendi nr C-416/04 punktile 70 tuleb käesolevas asjas rakendada ka viidatud lahendi punkte 72–76, mida maakohus ei teinud.
6. Hageja nõustus 11.09.2017 seisukohas, et kostja tegutseb päikeseenergia seadmete sektoris ja seega on oma kaubamärki ka tegelikult kasutanud. Kohus leidis õigesti, et tegeliku kasutamise tõendamisel ei oma tähtsust kasutamise majanduslik edu. Järelikult ei ole ka asjakohane hageja seisukoht, et kostja majandustegevuse näitajad on tagasihoidlikud ja seetõttu ei ole need kaubamärgi kasutamise tõendamisel asjakohased. Asjaolu, et arvel ei ole märgitud kaubamärgi nimetust, ei tähenda, et tegemist ei saa olla tõendiga kaubamärgi tegeliku kasutamise osas. Kuna kostja müüb oma tooteid ka ekspordiks, oli tal õigustus kasutada IBAN-koodi ka enne 2014.a. Kostja arvetel kajastub käibemaksumäär õigesti. Kostja jaoks on kaubamärgiga „Solar4You“ tähistatud kaubad kõrvaltegevusalaks ning vastavad kaubad on üldises turukontekstis nišikaubad. Kohus on kostjat valesti tõlgendanud, märkides, et tegemist on justkui kallimate kaupadega, mis ei ole suunatud tavatarbijatele. Kostja on 02.05.2016 märkinud, et vastavad tooted ei ole üldjuhul tavatarbekaubad ja neil on kõrgem hind ja spetsiifiline kasutusotstarve. See ei tähenda, et võib esineda ka odavamaid massitarbekaupu. Majandusaasta aruannete puhul on tegemist ettevõtja finantsseisundi kokkuvõttega, millest ei saa teha detailseid järeldusi müüdud kaupade koguste, nimetuste jm detailide osas. Vastavad detailid tulenevad jooksvast raamatupidamisest, mille osas on tõenditeks kostja väljastatud arved reaalselt müüdud kaupade kohta.
7. Hageja kaubamärgitaotluse puhul esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud. Hageja piiras 27.12.2016 apellatsiooniga oma esialgse hagi nõuet, paludes ringkonnakohtul tuvastada, et maakohus tuvastas vääralt hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava 17 asjaolu üksnes klasside 35, 37 ja 42 teenuste osas. Hageja on omaks võtnud, et tema ja kostja kaubamärkide klasside 9 ja 11 kaubad on identsed ja samaliigilised ning klasside 9 ja 11 osas ei eksisteeri õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Järelikult puudub selles osas vaidlus. Vaidlust ei ole ka selles, et võrreldavad tähised sisaldavad identset osa „Solar4You“. Kostja jääb seisukoha juurde, et tervikuna on võrreldavad tähised äravahetamiseni sarnased. Vaidlus taandub sellele, kas kostja kaubamärgi klasside 9 ja 11 kaubad ning hageja kaubamärgitaotluse 35, 37 ja 42 teenused on teineteist täiendavad (samaliigilised). Kostja jääb seisukoha juurde, et tegemist on kostja klasside 9 ja 11 kaupade täiendteenustega. Seega võib eeldada, et lõpptarbijad on võrreldavatel tähistel samad ja järelikult on tarbijate eksitamise tõenäosus väga suur.
8. Lisaks muude hageja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude esinemisele on ka hageja käitumine vastuolus tsiviilõiguste heas usu kasutamisega. Vastustaja seisukoht
9. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
10. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks või muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta täiendamise teel otsuse põhjendusi, vastates kostja väitele hageja käitumise võimaliku hea usu vastasuse kohta (

§ 657lõike 1 punkt 21).

Muutmata osas ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub muutmata osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (

§ 654lõige 6).

Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 70.

§ 651

lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioon on esitatud klassi 9 – merendusvahendid ja -seadmed, elektrijuhtimis-, -jaotus-, -muundamis-, -akumuleerimis-, -reguleerimis- ja – kontrollseadmed ning –vahendid osas ning klassi 11 – valgustus-, kütte-, veevarustus, jahutus-, kuivatus-, ventilatsiooniseadmed osas. Seega muude hagetud klasside osas on maakohtu otsus

§ 456lõike 1 alusel jõustunud ja kostja ainuõigus kaubamärgile „Solar4You“ lõppenud.

71. Apellant esitas nii varasemas kohtumenetluses kui kaebuses väiteid hageja käitumise võimaliku hea usu vastasuse kohta, leides, et hageja soovib võtta kasutusele teise isiku varasemalt registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise ning vaidluse tekkimisel püüab leida võimalusi takistusest vabaneda. Kolleegium möönab, et sellele kostja vastuväitele ei ole maakohus vaidlustatud otsuses vastanud, millega rikkus

§ 442

lõikest 8 tulenevat lahendi põhjendamise kohustust, kuid otsuse lõppjäreldust see ebaõigeks ei muuda. Kolleegium on seisukohal, et saab selle rikkumise ise kõrvaldada ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi järgmise käsitlusega. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte sisaldab objektiivset käitumisstandardit ja heausksust 18 kui ausat ning mõlema poole huve arvestavat suhtumist oma õiguste teostamisse ja kohustuste täitmisse. Riigikohus on lahendi nr 2-16-6665 punktides 26.1 ja 26.2 selgitanud Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt peab kaubamärgi registreeringu taotleja võimaliku pahausksuse hindamisel võtma siseriiklik kohus arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, mis iseloomustavad käsitletavat asja ja mis esinesid tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitamise ajal, eelkõige seda, kas taotleja teadis või pidi teadma, et vähemalt ühes liikmesriigis mõni kolmas isik kasutab identsete või sarnaste kaupade jaoks identset või sarnast tähist, mida võib segi ajada tähisega, mille registreerimist taotleti; taotleja tahet takistada kolmandatel isikutel sellise tähise edasist kasutamist; ning ka seda, milline õiguskaitse tase on kolmanda isiku tähisel ja tähisel, mille registreerimist taotletakse (Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus kohtuasjas nr C-529/07, Chocoladenfabriken Lindt & Sprüngli, punkt 53). Järgnevalt leidis Riigikohus, et olukorras, kus kohus tuvastas kostja poolt oma kaubamärgi tegeliku mittekasutamise, ei saa väita, et hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal oleks mõni kolmas isik kasutanud oma kaupade või teenuste jaoks identset või sarnast tähist ja et hageja eesmärk oleks olnud takistada tal vastava tähise kasutamist. Kuna käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud kostja poolt varasemalt registreeritud kaubamärgi tegelik mittekasutamine, ei saanud hageja käitumine oma registreeringu taotluse esitamisel, aga ka kaubamärgiga sarnase äri- ja domeeninime kasutusel võtmisel, olla vastuolus hea usu põhimõttega. 72. Vastuseks apellandi muudele väidetele märgib kolleegium järgmist. Enamus kaebuses sisalduvatest väidetest on kaebaja esitanud juba eelnevalt maakohtumenetluses, kohus on neile ammendavalt vastanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist. Apellant ei toonud esile, et maakohus oleks jätnud mõne tõendi hindamata.

§ 232

lõike 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas poolte vahel sellised kokkulepped puuduvad. Maakohus analüüsis kõiki talle esitatud tõendeid ja tegi jälgitava mõttekäigu tulemusena tõendite kogumi alusel tuvastamist leidnud asjaolude põhjal järelduse, et kaubamärgi tegelik kasutamine KaMS § 17 lõike 1 mõttes ei ole konkreetses vaidluses kohtu ette toodud asjaoludel tõendatud. Ringkonnakohtul ei ole alust samade tõendite pinnal jõuda teistsugusele järeldusele. Tõendite hindamine on induktiivne protsess, mille käigus üksikute olemasolevate infokildude põhjal tehakse järeldus tuvastatavate asjaolude kohta. Iga kohtuvaidlus on ainulaadne ja kohus peab oma siseveendumuse kujundama nimelt selles asjas esiletoodud faktiväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel. Seetõttu ei saa üldjuhul ühegi tsiviilvaidluse lahendamisel võtta üksüheselt aluseks teises tsiviilasjas tehtud Eesti või Euroopa kohtute mõnda konkreetset lahendit. Maakohus on asjakohases ulatuses ja lähtudes ka ringkonnakohtu eelmisest lahendist, arvestanud asja lahendamisel Euroopa Kohtu praktikat. 73. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kaebaja väitega, et 27.12.2016 apellatsioonkaebuse esitamisega piiras hageja oma nõuet, paludes ringkonnakohtul tuvastada maakohtu 25.11.2016 ebaõigsus üksnes klasside 35, 37 ja 42 teenuste osas ning sellega võttis hageja omaks, et klasside 9 ja 11 osas ei eksisteeri kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hagist osaliselt loobunud

§ 429tähenduses.

Omaksvõtt on

19 § 231 lõigete 2-4 kohaselt võimalik faktilise asjaolu kohta esitatud väite puhul, kuid see, kas esineb kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid, ei ole faktiväide, vaid õiguslik hinnang, millega saab menetlusosaline küll nõustuda, kuid millega ei ole kohus seotud (

§ 436lõige 7).

Ka nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2017 otsuse resolutsioonist, et kolleegium tühistas maakohtu otsuse ja saatis samale kohtule arutamiseks täies ulatuses. Seega ei ole alust asuda ka seisukohale, nagu oleks maakohtu 25.11.2016 otsus hagi rahuldamata jätmise kohta mingis osas jõustunud. Ka ei saa teha hageja 11.09.2017 menetlusdokumendist (t II kd lk 71-75) apellandi jaoks soovitud järeldust, nagu oleks hageja nõustunud, et kostja on oma kaubamärki tegelikult kasutanud päikeseenergia seadmete sektoris. Hageja tõi selles menetlusdokumendis sisalduvas tabelis välja kostja tõenditest nähtuvad arvandmed ja asus nende alusel ning võrdluses teiste samal turul tegutsevate ettevõtete arvandmetega punktis 5 seisukohale, et sellist ebapiisavat kasutamist ei saa lugeda tegelikuks kasutamiseks Eesti vastavas majandussektoris. Seega oli hageja selles menetlusdokumendis selgesõnaliselt teistsugusel seisukohal, kui soovib järeldada kostja.

1. Kuna maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei täitnud peale registreeringut viie järjestikuse aasta jooksul mõjuva põhjuseta kohustust talle kuuluvat kaubamärki registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks (KaMS § 17 lõige 1) ning tunnistas sel alusel kostja ainuõiguse vaidlusalusele kaubamärgile lõppenuks (KaMS § 53 lõike 1 punkt 3), ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas esinevad vastustaja kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolusid ning kolleegium jätab kaebuse vastavad väited menetlusökonoomiast tulenevatel kaalutlustel tähelepanuta.
2. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

1. Menetluskuludena palus vastustaja apellandilt välja mõista esindajast patendivoliniku tasu kokku 420 eurot (ei sisalda käibemaksu) 3,5 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Apellandil vastuväited menetluskulude suurusele puuduvad. Kolleegium leiab, et vastustaja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Kohtule esitatud arvest nähtub, et esindaja kulutas 3,5 tundi kaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele. Kolleegium leiab, et kulutatud aeg on mõistlik ja vastavuses kohtule esitatud dokumentide mahu ning sisuga.
2. Vastavalt vastustaja taotlusele tuleb apellandilt

§ 177lõike 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/