Obsah (10)

§ 162§ 657§ 654§ 209§ 442§ 445§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kostja.

Euro Oil Aktsiaseltsi menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja õigusabi kulud 851,50 eurot, kokku 1451,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on Euro Oil Aktsiaseltsi lepinguline esindaja kulutanud õigusteenuse osutamisele 9,5 tundi, mis on optimaalne aeg esitatud dokumentide koostamiseks ja kohtumenetluses osalemiseks, kulud on põhjendatud ja vajalikud ning kostjalt tuleb välja mõista 1451,50 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Kostja esitas 05.07.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud Euro Oil Aktsiaseltsi kanda.
2. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega, mis puudutasid deklaratiivset võlatunnistust ning seda, et 05.01.2018 võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole tekkinud, sest kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kauba kättetoimetamine ei ole tõendatud. PP kõnede eristus ei tõenda, milliseid kõnesid PP pidas. MM ei ole volitanud AA müügilepinguid sõlmima. PP ütlused tunnistajana ei ole usutavad, sest tegemist oli hageja töötajaga ning seetõttu võisid tema ütlused olla kallutatud.
3. Maakohus ei hinnanud tõendina kostja töötajate registri väljavõtet, millest oleks võimalik tuvastada, et isik, kes väidetavalt müügilepingu sõlmis ja kauba vastu võttis, ei olnud kostja töötaja, mistõttu ei saanud ta kostja nimel tegutseda ega diislikütust vastu võtta. Kohus tuvastas valesti, et AA-l, kes pole kostja töötaja ega seaduslik esindaja, oli õigus ja volitus kostja nimel väidetavat müügilepingut sõlmida.
4. Maakohus hindas valesti tunnistajate ütlusi. MM kui kostja juhatuse liige ei kinnitanud seda, et Euro Oil Aktsiaseltsilt soovitakse kütust tellida. PP ütlustest nähtub, et kostja juhatuse liikmega kokkulepe kütuse tellimise, koguse, hinna ja tarnimiskoha osas puudus ning väidetavaid kokkuleppeid sõlmiti kolmanda isikuga, kellel polnud õigust kostja nimel kütust tellida/vastu võtta. Tunnistaja RR ütlustest nähtub tegelikkuses, et tunnistaja ei kontrollinud, kas ta andis kauba üle kostja töötajale/esindajale või mõnele muule kolmandale isikule, kellel polnud õigust kostjat esindada. RR ütluse põhjal ei saa kindlalt väita, et kaup anti üle kostja esindajale. Kostja ei ole kaupa saanud ning Euro Oil Aktsiaselts asus alles 26.04.2018 kohtuistungil väitma, et kauba võttis vastu hoopis naisterahvas, hagis 4 või varasemates menetlusdokumentides sellele ei tuginetud ning väideti, et kauba võttis vastu AA. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Euro Oil Aktsiaselts vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

20. Äriregistri andmebaasist nähtuvalt on Euro Oil Aktsiaselts (ühendatav ühing) ühinenud OÜ-ga Alexela Tanklad (ühendav ühing) ning Euro Oil Aktsiaselts on 29.10.2018 kustutatud äriregistrist. Ühinemine on üldõigusjärgluse juhtum.

§ 209

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Seega on OÜ Alexela Tanklad Euro Oil Aktsiaseltsi üldõigusjärglasena käesolevas asjas hagejaks.

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et pooled sõlmisid 09.11.2017 müügilepingu. Kostja väidab, et AA-l ei olnud õigust kostja nimel kütuse müügilepingut sõlmida. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja PP ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et kostja juhatuse liige MM palus PP-l kütuse müügi osas ühendust võtta AA-ga. PP ja MM ning PP ja AA vaheliste telefonivestluste toimumist 09.11.2017 kinnitab ka PP kõnede eristus (I kd tl 80). Samuti on tunnistaja PP ütlused kooskõlas teiste tõenditega. Seega saab lugeda, et AA-l oli TsÜS § 118 lg 2 tähenduses volitus kostja nimel müügilepingu sõlmimiseks. Tähendust ei oma seejuures asjaolu, et AA ei olnud kostja töötaja, kuna TsÜS § 118 lg 2 sätestatud volituse alusel tegutsemine ei eelda, et esindaja on esindatava töötaja. Isegi, kui lähtuda kostja väitest, et AA-l ei olnud kostja esindusõigust, saab kostja juhatuse liikme poolt 05.01.2018 võlatunnistuse andmist käsitleda tehingu heakskiitmisena TsÜS § 129 lg 1 alusel.
2. Kolleegiumi hinnangul tõendavad tunnistaja RR (autojuht) ütlused, et müüdud kütus viidi Soodla karjääri kohale ja anti kostjale üle. Seda, et kostja on kütuse kätte saanud tõendavad ka võlatunnistus ning võlatunnistusele lisatud 13.11.2017 saateleht/veokiri ja 13.11.2017 arve, mis kõik on 05.01.2018 allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt. Puudub alus arvata, et kostja juhatuse liige oleks need dokumendid allkirjastanud, kui ta ei oleks kütust ostnud ega seda saanud. Kostja väide, et juhatuse liige andis allkirja, kuna ta ei kontrollinud saateleht/veokirja, ei ole veenev. Lisaks nähtub sõnumivahetusest, et PP on pöördunud MM 5 poole arve tasumise küsimusega, millele viimane on 28.12.2017 vastanud: „Tegelen“ (tl 14). Ka sellest nähtub, et kostja juhatuse liige ei eitanud võla olemasolu.
3. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Pärnu Maakohus on 18.01.2018 määrusega taganud hagi ja seadnud kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 2457037 hageja õiguseelase kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 12 077 eurot.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus

1. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 625,12 eurot ja viivise menetluskuludelt.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud maakohtu otsuse analüüsile 1 tund, apellatsioonkaebuse läbivaatamisele 2 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 30 minutit ja istungil esindamisele 10 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 98 eurot (käibemaksuta). Lisaks on hageja esindaja kandnud transpordikulusid 20,80 eurot (Jõgeva-Tallinn-jõgeva). 29.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu on apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Muus osas on õigusabikulu põhjendatud. Tunnitasu määr ei ületa keskmist tunnitasu. Seega on õigusabikulu põhjendatud 5 tunni 10 minuti ulatuses summas 506,32 eurot. Samuti on põhjendatud transpordikulu summas 20,80 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 527,12 eurot ja

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6 Indrek Soots Krista Kirspuu Imbi Sidok-Toomsalu 7