← Eesti

1-18-9995/5

Obsah (4)§ 414§ 180§ 179§ 248

1-18-9995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9995 (18233000523) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtui

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Andrey Andreevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Andrey Andreevi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Andrey Andreev ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3,4,9 alusel mõista Andrey Andreevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

§ 180

lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest summas 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot riigi kanda.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Andrey Andreevil tasuda sundraha summas 750 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot kuus. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700000910 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Andrey Andreev, kriminaalasja number - 1-18-9995, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Andrey Andreevit süüdistatakse selles, et ta 09.05.2018 kella 04.30 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, haaras oma elukaaslasel A D käega kõrist kinni ja hakkas teda kägistama, seejärel tõukas Andrey Andreev teda vastu rinda, misjärel A D kukkus ning lõi selja vastu voodit ära. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Andrey Andreev oma 2 1-18-9995 elukaaslasele A D füüsilist valu ja kehavigastusi – punetus ja hematoom kaela parempoolsel küljel. Sel moel pani Andrey Andreev toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Andrey Andreevit selles, et ta juhtis 21.09.2018 kella 00.30 paiku Elva linnas Valga mnt 11c juures mootorsõidukit AS-ile T N kuuluvat mootorsõidukit MercedesBenz Sprinter, riikliku reg.märgiga xxx, olles joobeseisundis (vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale nr 521T/28.09.2018 oli Andrey Andreevi ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,49 mg). Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Andrey Andreev liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sel moel pani Andrey Andreev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel. Kooskõlas Andrey Andreevi, tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 06.12.2018 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Andrey Andreevile karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 (neli) kuud vangistust, KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.05.2018 ja 21.-22.09.2018, s.o 4 päeva ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Kriminaalmenetluse kulud: mõista Andrey Andreevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 eurot sundraha.

§ 180

lg 3 alusel vabastada Andrey Andreev ülejäänud osas menetluskulude tasumisest ja jätta riigi kanda kaitsja v.adv. Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 210 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Andrey Andreevil tasuda sundraha summas 750 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot kuus. Kohtuistungil süüdistatav Andrey Andreev avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. 3 1-18-9995 Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkulepete sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine ning toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad

§ 180

lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt.

§ 180lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest, s.o kaitsja T.

Massalina tasu summas 210 eurot ning ekspertiisikulud summas 14 eurot, riigi kanda.

§ 179

lg 1 p 2 alusel alates 01.01.2019 on teise astme kuriteo sundraha suuruseks 810 eurot. Kohus jätab sundraha vahe summas 60 eurot (810 – 750) riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes

§ 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.