← Eesti

3-06-2207/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2207 Otsuse kuupäev 09.märts 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AT kaebus Tallinna Vangla toimingule Asja läbivaatamise kuupäev 20.veebruar 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AT ning vastustaja Tallinna Vangla esindajad Angela Heinsaar ja Eda Oisalu Resolutsioon Jätta AT kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vanglas viidi 12.10.2006 läbi erakorraline teenistusvalve, mille eesmärgiks oli vanglas keelatud esemete ja ainete leidmine ning kambrites asuvate asjade vastavuse kontroll kinnipeetavatele lubatud asjade loetelule. Erakorralise teenistusvalve läbiviimisse oli kaasatud relvastatud üksus. Kambris 402, kus viibis kinnipeetav AT, viisid läbiotsimist läbi ainult Tallinna Vangla vanglaametnikud. Kambrist 402 leiti läbiotsimise käigus liimipulk, televiisori antennikaabel ja purk tundmatu vedelikuga. Antud läbiotsimise kohta koostati Läbiotsimise akt leitud esemete kohta. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS AT esitas kohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallina Vangla eriüksuse 12.10.2006 toimingu õigusvastaseks, samuti palub tunnistada läbiotsimise käigus „liimipulga“ konfiskeerimine õigusvastaseks ja hüvitada tekitatud moraalne kahju summas 5000 krooni. Kaebaja leiab, et Tallina Vangla eriüksus ründas teda põhjendamatult, kuna kaebaja ei pannud toime õigusaktide rikkumisi, ei märatsenud, ei lõhkunud vangla vara, ei ähvardanud ja ei sooritanud muid seadusevastaseid toiminguid, mis annaksid põhjust kaebajat rünnata, kasutades sealjuures jõudu kaebaja vastu ja tekitades kaebajale füüsilist valu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Tallina Vangla esindajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et vastavalt justiitsministri 10.10.2006 käskkirjale nr 175 viidi läbi Tallinna Vanglas 12.10.2006 erakorraline teenistusvalve, mille eesmärgiks oli vanglas keelatud esemete ja ainete leidmine ning kambrites asuvate asjade vastavuse kontroll kinnipeetavatele lubatud asjade loetelule. Kambrist 402, kus viibis kinnipeetav AT, leiti läbiotsimise käigus liimipulk, televiisori antennikaabel ja purk tundmatu vedelikuga. Kuna liimipulk ei käi kindlalt vanglas lubatud kirjutusvahendite alla, vaid kantseleitarvete alla, siis võeti liimipulk ära kui vanglas keelatud ese. Vastustaja väidab, et kaebaja väited, et ta suruti läbiotsimise ajal vastu musta seina on alusetud, kuna asja materjalide juurde lisatud fotolt nähtub AT asetus seina suhtes ja ka see, et sein on väga puhas. Vastustaja on seisukohal, et seoses läbiotsimisega ei tekitatud kaebajale mitte mingisugust kahju, kuna Tallinna Vangla käitus antud juhul õiguspäraselt, mistõttu kahju hüvitamiseks alus puudub. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt viidi vastavalt Justiitsministri 10.10.2006 käskkirjale nr 175 (tl 41) Tallinna Vanglas 12.10.2006 läbi erakorraline teenistusvalve, mille eesmärgiks oli vanglas keelatud esemete ja ainete leidmine ning kambrites asuvate asjade vastavuse kontroll kinnipeetavatele lubatud asjade loetelule. Erakorralisse teenistusjärelevalve läbiviimisse oli kaasatud relvastatud üksus, kelle ülesande nr./06 oli kinnitatud 04.10.2006 relvastatud üksuse ülema T.Malva poolt (tl 42-44). Vanglate juurde moodustatud relvastatud üksus tegutseb vastavalt justiitsministri 12.12.2002 määrusele nr 81 ja tema põhiülesanne on kuritegude ennetamise, avastamise ja tõkestamisega seotud ning eriettevalmistust nõudvate ülesannete täitmine vanglas. Kaebaja viibis kambris nr 402, kus läbiotsimist viisid läbi Tallinna Vangla vanglaametnikud. Läbiotsimise käigus leiti kambrist nr 402 liimipulk, purk tundmatu vedelikuga ja 1 TV antennikaabel, mille kohta koostati 12.10.2006 „Läbiotsimise akt leitud esemete kohta“ (tl 45). VangS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isiklike asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 1 sätestab lubatud asjade nimekirja ning nende asjade lubatud kogused. Sama paragrahvi lg 5 (kehtis vaidlustatud toimingu ajal, alates 01.02.2007 kehtetu) sätestab, et kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja –kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Seadusandja on lähtunud printsiibist, et kõik asjad, mis ei ole toodud antud nimistusse või ületavad antud nimistus märgitud suurimat kogust, on keelatud esemed, mida reguleerib vangla sisekorraeeskirja § 65. 2 Keelatud asjade vanglasse imbumise takistamiseks ja nende avastamiseks on vanglasüsteemis antud vanglaametnikele läbiotsimisõigus, mille eesmärgiks on kindlustada kinnipeetavate poolne vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja järgimine, samuti julgeolekukaalutlused. VangS § 68 lg 2 kohaselt kuuluvad läbiotsimise käigus vanglas leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning võõrandamisele või hävitamisele selleks ettenähtud korras. Kuna kirjutusvahendiks saab lugeda pastapliiatsi, hariliku või värvipliiatsi, viltpliiatsi jne., siis on õige vastustaja esindaja seisukoht, et liimipulk ei ole kirjutusvahend. Kohus on seisukohal, et seega on liimipulk keelatud ese ja kuulub läbiotsimise käigus äravõtmisele. Kaebaja väide, et läbiotsimisel kasutasid eriüksuse mehed jõudu, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kaebaja väidab, et kuigi ta tahtis arsti juurde pöörduda, ei teinud ta seda. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja väide läbiotsimisel jõu kasutamise osas ei ole tõendatud, siis ei saa Tallinna Vangla toimingut selles osas õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja väide, et ta suruti läbiotsimise käigus vastu musta seina, on alusetu ja ei leidnud kohtus tõendamist. Vastupidi, kohtule esitatud fotolt nähtub AT asetus seina suhtes ja ka see, et sein on puhas. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegu süülise ja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kuna käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine, siis on kaebaja nõue moraalse kahju hüvitamiseks aluseta. Kaebaja väide, et talle on seoses läbiotsimisega tekitatud mittevaralist kahju, ei ole õige. Kohtus ei leidnud tõendamist, et AT le oleks Tallinna Vangla tegevuse läbi tekkinud varalist või mittevaralist kahju. Vastupidi, läbiotsimine oli seaduslik, samuti käitus läbiotsimisgrupp korrektselt. Liimipulk, mis kaebajalt ära võeti, oli keelatud esemeks vastavalt vangla sisekorraeeskirjale, seega tuleb jätta kaebaja nõue moraalse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.