Obsah (8)

§ 121§ 120§ 45§ 124§ 46§ 43§ 155§ 37

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-449 Määruse kuupäev 19. märts 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi AT kaebus Tori valla vastu mittevaralise kahju summas 3000 euro hüvitamiseks, toim

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav AT esitas
2. oktoobril 2017 Sindi Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistile pöördumise, milles avaldas muret oma alaealise lapse käekäigu pärast ning taotles järgnevat: 1) Teostada kontrollkäik endise abikaasa elukohta ning kontrollida, kas ta viibib koos taotleja lapsega oma elukohas ja kui ei, siis kus laps viibib. 2) Kontrollida meditsiinitöötajat kaasates taotleja lapse tervislikku seisundit ja sellest taotlejat teavitada. 3) Kaasates politsei ja meditsiinitöötaja, teostada taotleja endisele abikaasale narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise tuvastamiseks narkotest ning välja selgitada, kas ta on nimetatud ainete mõju all või esinevad selle jääknähud ning teavitada taotlejat nendest tulemustest. 4) Kui endine abikaasa ei viibi oma elukohas Sindi linnas, siis kohustada teda minema koos lapsega oma elukohta kontrolli teostamiseks. 3-18-449 5) Võtta endise abikaasa tegemised ja lapse (sh endise abikaasa teise lapse) käekäik-elukäik enda kontrolli alla ning teostada ootamatuid kontrollkäike.
3. Sindi Linnavalitsuse
4. novembri
5. a vastuses märgukirjale nr 12-1/1562 teatati AT, et vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-le 12 puudub linnavalitsusel õigus ilma isiku nõusolekuta avaldada tema elukohta või viibimiskohta kõrvalistele isikutele. Õigus vastava nõude tegemiseks on vaid Politsei- ja Piirivalveametil ning Eesti kohtusüsteemil. Kaebaja sai vastuse kätte
6. novembril 2017 (tl 6).
7. AT esitas
8. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebuse, mille halduskohus
9. veebruaril 2018 määrusega haldusasjas nr 3-17-2502 tagastas. Kaebuse tagastamise tingis puuduste kõrvaldamata jätmine, sest kaebaja jättis riigilõivu tasumata.
10. AT esitas
11. jaanuaril 2018 Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Sindi Linnavalitsuse tegevuse suhtes, mis puudutas isikuandmete väljastamist.
12. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) algatas järelevalvemenetluse ja küsis haldusorganilt kaebaja taotluse lahendamise kohta teavet. AKI lõpetas
13. veebruari
14. a teatega nr 2.11/18/72 menetluse, asudes seisukohale, et Sindi linnal puudus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 20 alusel küsitud teabe väljastamise kohustus.
15. AT esitas
16. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Sindi linna tekitatud moraalse kahju summas 3000 eurot hüvitamiseks, Sindi linna toimingute, s.t kaebajale tema poja elukoha andmete, tervisliku seisundi ja käekäigu kohta info väljastamata jätmise, lapse emale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kontrollimiseks testi tegemata jätmise ning kaebaja kohta andmekaitse inspektsiooni menetluses ebaõigete ja halvustavate faktiväidete ja väärtushinnangute esitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tori valla kohustamiseks ümber lükkama ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud ning vastama kaebaja
17. oktoobri
18. a pöördumise punkti 6 alapunktis 1-5 esitatud küsimustele ja teostada nendes taotletud toimingud. KOHTU SEISUKOHT
19. Esmalt märgib kohus, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 18 lg 1 kohaselt peab kohus tegema lähtuvalt vaidluse esemest kindlaks vastustaja. Kaebaja vaidlustab Sindi linna tegevust, kuid Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määruse nr 6 „Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
3. aprilli
4. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla ühinemise teel moodustati uus haldusüksus, mille nimeks määrati Tori vald. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 92 lg-st 2 lähtudes on Tori vald Sindi linna üldõigusjärglane, mistõttu on vastustajaks Tori vald. 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kaebaja on kaebuses esitanud järgnevad nõuded: 1) Tuvastada Sindi linna toimingute, s.t kaebajale tema poja elukoha andmete, tervisliku seisundi ja käekäigu kohta info väljastamata jätmise, lapse emale narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kontrollimiseks testi tegemata jätmise ning kaebaja kohta andmekaitse inspektsiooni menetluses avaldatud ebaõigete ja halvustavate faktiväidete ja väärtushinnangute esitamise õigusvastasus; 2 3-18-449 2) Kohustada vastustajat vastama kaebaja
2. oktoobri
3. a pöördumise punkti 6 alapunktis 1-5 esitatud küsimustele ja teostada nendes taotletud toimingud ning ümber lükkama ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud; 3) Hüvitada Sindi linna tekitatud moraalne kahju summas 3000 euro;
4. Kohus märgib esmalt, et esitatud kohustamisnõuetega ja kahju hüvitamise nõudega on hõlmatud ka tuvastamisnõue, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine vajalik ning isikul puudub selle esitamiseks seetõttu põhjendatud huvi (

§ 45lg 2).

1. Kohus leiab, et kohustamisnõude osas, mis puudutab kaebaja
2. oktoobri
3. a pöördumisele vastamist ning selles taotletud toimingute tegemiseks kohustamist, tuleb menetlus

§ 124

lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 11.

1. Vaidlusaluses
2. oktoobri
3. a pöördumises esitatud taotlustele sai kaebaja kohalikult omavalitsuselt keelduva vastuse
4. novembril
5. Kuna vastustaja on kaebaja taotluse lahendanud ning keeldunud teabe väljastamisest, siis ei ole vastustaja olnud tegevusetu, mistõttu ei kohaldu

§ 46lg 2 teises lauses sätestatud tähtaeg ning kohustamiskaebus ei ole tähtaegne.

Kaebaja pidi

§ 46

lg 2 esimest lauset arvestades esitama kohustamiskaebuse kohtule 30 päeva jooksul toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et peale vastuse saamist esitas kaebaja

1. novembril 2017 Tartu Halduskohtule samasisulise kohustamiskaebuse nagu käesolevaski haldusasjas. Kaebus tagastati Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrusega haldusasjas nr 3-17-2502, kuna kaebaja jättis kaebuselt kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasumata. Kohus märgib, et kuigi

§ 43

lg 2 kohaselt on kaebajal õigus uuesti kaebusega kohtusse pöörduda, siis peavad kaebuse esitamisel olema täidetud kõik kaebuse esitamise tingimused, s.t kaebus peab muuhulgas olema tähtaegselt esitatud. Kohtupraktikas on samuti selgitatud, et kaebuse tagastamine ei võta küll isikult õigust esitada samasisuline kaebus uuesti, kuid kaebuse sisulise läbivaatamiseni jõudmine võib siis omakorda olla takistatud kaebetähtaegade möödumise tõttu (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus nr 3-3-1-17-16, p 10). Kohustamiskaebuse esitamise tähtajaks oli seega
3. detsember 2017 (
4. detsember oli laupäev), selles asjas esitas kaebaja kohustamiskaebuse
5. veebruaril 2018 ehk mittetähtaegselt. 11.
6. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul esineda selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pöördunud kaebustega halduskohtusse kokku 94 korral. Riigikohus on leidnud, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu
7. oktoobri
8. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebetähtaja rikkumise põhjuseks ei saa olla ka asjaolu, et tähtaegselt kohtusse pöördumisel puudusid kaebajal riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid. Haldusasja nr 3-17-2502 raames andis kohus kaebajale
9. jaanuari
10. a käiguta jätmise määruses võimaluse samuti menetlusabi taotleda, ent kaebaja otsustas seda mitte teha ning kinnitas kohtule, et riigilõivu tasub kolmas isik. Tähtajaks kaebaja riigilõivu ei tasutud ning kohus tagastas kaebuse. Kaebaja esitas tolles haldusasjas pärast kaebuse tagastamist ka menetlusabi taotluse, kuid kuna kaebus oli tagastatud, puudus kohtul alus taotluse menetlemiseks. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kaebajal raskusi kohtuga suhtlemisel ja ta pidi mõistma ka kaebuse tagastamise tagajärgi. Seega ei saa kohtu hinnangul esineda tähtaja ennistamise aluseid ning kohus ei pea seetõttu vajalikuks jätta kaebust käiguta, vaid lõpetab selles osas menetluse. 3 3-18-449 11.
11. Kohus selgitab, et selle määruse jõustumisel ei ole kaebajal uue samasisulise kohustamisnõude esitamise õigust, sest tegemist oleks korduva kaebusega (

§ 155lg 6 ning § 43 lg 1 p 2).

12. Seoses ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute ümberlükkamise kohustamise nõudega leiab kohus, et kaebajal puudub selle taotlemiseks ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus nimetatud nõude osas

§ 121lg 2 p 1 ning § 45 lg 3 alusel tagastada.

Kaebusele lisatud Andmekaitse Inspektsiooni

1. veebruari
2. a otsuse nr 2.1-1/18/72 kohaselt koostas Andmekaitse Inspektsioon järelevalvemenetluse käigus Tori Vallavalitsusele järelepärimise selgitamaks kaebuses toodud asjaolusid. Järelepärimise vastuskirjas olevate selgituste osas leiab kaebaja, et seal esitati tema kohta ebaõigeid ja halvustavaid faktiväiteid ning väärtushinnanguid. Kohtu arvates on kõnealune vastus järelepärimisele Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse raames tehtud menetlustoiming, mis ei ole iseseisvalt halduskohtumenetluses vaidlustatav. Menetlustoiming ei saanud rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingida kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Andmed esitati üksnes järelevalvemenetluse raames ega avaldatud väljapoole. Järelevalvemenetluse raames kaebaja kohta esitatud faktiväited ja väärtushinnangud oli kaebajal võimalik ümber lükata kõnealuses järelevalvemenetluses või Andmekaitse Inspektsiooni poolt tehtud otsust vaidlustades.
3. Kahjunõude osas leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja poolt eraldi välja toodud õigusvastasuse tuvastamise nõue on kohtu hinnangul hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude lahendamisel peab kohus hindama ka vaidlustatud tegevuse õiguspärasust. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks mingi muu põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaebuse iseseisvaks esitamiseks peale kahjunõude. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eduväljavaated aga antud juhul kasinad, kuna kaebaja on nii seonduvalt

1. oktoobri
2. a pöördumise kui ka väidetavalt ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangutega jätnud kasutamata esmased õiguskaitsevahendid, mis oleksid võinud kahju tekkimise tõenäoliselt ära hoida (vt käesoleva määruse punkte 10-11). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt võib kahju hüvitamist nõuda tingimusel, et kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine oleks isikule kahju tekkimise ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud, siis ei ole kahjunõude rahuldamiseks alust. Kuna kaebaja ei esitanud seonduvalt
3. oktoobri
4. a pöördumisega kohustamiskaebust toimingu sooritamiseks kohtule tähtaegselt ning ka faktiväidete ja väärtushinnangute osas ei ole kaebaja järelevalvemenetluses tehtud otsust vaidlustanud, siis ei saa antud juhul öelda, et kaebaja on RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud. Lisaks märgib kohus, et arvestades kohtule esitatud materjalides kajastatud asjaolusid võis vastustaja lapse ja lapse ema huvides tõenäoliselt keelduda nende kohta kogutud isikuandmete väljastamisest kaebajale (IKS § 20 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest ka seda, et vastustaja poolt oleks vaidlusaluste toimingutega oluliselt riivatud mõnd kaebaja põhiõigust. Kohus möönab, et väidetavalt ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute ümberlükkamiseks kohustamist on võimalik käsitleda ka

§ 37

lg 2 p-i 5 mõttes heastamiskaebusena, mis on kahju hüvitamise alternatiiviks, kuid millele laienevad samuti hüvitamiskaebuse eeldused. Seetõttu kuuluks ka heastamiskaebus

§ 121lg 2 p-i 2¹ alusel tagastamisele.

14. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 4 3-18-449

1. Kohus märgib, et võtab omal algatusel haldusasja 3-17-2502 toimikust selle asja juurde Sindi Linnavalitsuse
2. novembri
3. a vastuse nr 12-1/1562, mida kaebaja kohtule ei esitanud, kuid mille õiguspärasust soovib kohtumenetluses kontrollida.
4. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5