KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18537

) § 117 lg 1 p 1 mõistes, kelle puhul eeldatakse, et ta teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest tehinguga. Kuna võlgniku vara ei olnud ühisomandis pankroti väljakuulutamise ajal, ei ole kohaldatav

§ 122lg 2.

Ühisvara jagamist on võimalik tagasi võita

§ 118alusel hagi esitamisega.

Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat pankroti väljakuulutamisest. Hageja palus jätta kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata ja kohaldada aegumist, tehes selle kohta vaheotsuse. Juhul kui kohus otsustab hagi menetleda, siis palub kostja jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.

§ 122

lg 2 alusel võib haldur esitada ühisvara jagamise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. Pankroti väljakuulutamisest on möödunud rohkem kui üks aasta.

§ 122lg 3 ei ole kohaldatav, 2

§ 118lg-st 2.

Maakohtu vaheotsus

1. Maakohus jättis 04.12.2017 vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas asja menetlust. Võlgniku pankrot kuulutati välja maakohtu 16.12.2013 määrusega ja haldur esitas ühisvara jagamise tagasivõitmise hagi 10.12.
2. Seega on hagi esitatud enne kolme aasta möödumist võlgniku pankroti väljakuulutamisest (

§ 118lg 2) ja hagi ei ole aegunud.

Asjaolu, et ühisvara jagamise tagasivõitmiseks tuleb ühisvara jagada, ei muuda esitatud hagi ühisvara jagamise hagiks

§ 122

mõistes.

§ 122

alusel saab haldur nõuda ühisvara jagamist juhul, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Käesolevas asjas taotleb haldur ühisvara tagasivõitmist põhjusel, et vara ei ole võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, vaid on ühisomandist väljaviidud tehingutega, mille kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras haldur taotleb. Seega ei esitanud hageja ühisvara jagamise nõuet, vaid tehingu tagasivõitmise nõude ja

§ 122lg-s 2 sätestatud üheaastane aegumistähtaeg ei ole kohaldatav.

Lähtuda ei saa võlgniku pankroti väljakuulutamisel kostja väidetud 04.09.2012 määrusest. Kostja väitel kuulutati võlgniku pankrot välja kaks korda 04.09.2012 ja 16.12.

1. 04.09.2012 määruse näol on tegemist määrusega, mis tühistati ja misjärel kohus lahendas pankrotiavalduse 16.12.2013 määrusega. Tühistatud määrusel puudub seaduslik jõud ja seega tõenduslik väärtus. Kohtulahend on tõendiks juhul, kui see on jõustunud. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus hindas ja uuris asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti ja ebapiisavalt. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kuna

§ 122

lg-st 2 tulenevalt võib haldur ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates, siis ühisvara jagamine ei ole enam menetluslikult võimalik. Hageja on lasknud ühisvara jagamise esitamise hagi tähtaja mööda ja hagi on esitatud aegunult. Maakohtu põhjendus, et hageja on esitanud tehingu tagasivõitmise nõude, mitte ühisvara jagamise nõude, ei ole õige. Kohtu menetluses on mh ühisvara jagamise nõue (18.04.2017 hagiavaldus). Eeltoodut kinnitas kohus ka 14.11.2017 istungil. Ühisvara jagamise tagasivõitmiseks ei tule ühisvara jagada, vaid tuleb tunnistada kehtetuks tehing, millega ühisvara jagati. Kui tehing on tunnistatud kohtu poolt kehtetuks, siis taastatakse „tehingueelne olukord“, st praegusel juhul olukord, kus ühisvara on jagamata. Seega tehingu tagasivõitmine ilma ühisvara jagamiseta ei muuda võlgnikule kuuluvaid esemeid pankrotivaraks ja ilma ühisvara jagamata ei ole halduril võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust (vt Riigikohtu 3

§ 118lg-s 2 sätestatut ja leidis põhjendatult, et hageja nõue ei ole aegunud.

Käesoleval juhul ei olnud hagi esitamisel pankrotivõlgnikul ja kostjal ühisvara ja see tekiks tagasivõitmise hagi rahuldamisel. Seega oleks ühisvara jagamise hagi rahuldamise eelduseks tagasivõitmise hagi rahuldamine ehk abikaasade vaheline tehing tuleb kehtetuks tunnistada ja hageja vara tuleb pankrotivara hulka tagasi võita. Selleks esitas hageja ühisvara jagamise tagasivõitmise nõude (

§ 112mõttes) alusel.

Ühtlasi esitas hageja ühisvara jagamise nõude (

§ 122mõttes).

8.

§ 119

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Seega tuleb tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastada ja selle vara arvelt hakkab pankrotihaldur rahuldama võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril õigustatud huvi esitada koos tagasivõitmise nõudega ka ühisvara jagamise nõue, mis võimaldaks võlausaldajate nõude rahuldamise huvides saada tehingu tagasivõitmise korral pankrotivara hulka vähemalt pankrotivõlgniku tehinguga üleantud vara või selle väärtuse. Arvestades aga asjaolu, et ühisvara tekib alles tehingu tagasivõitmise nõude rahuldamisest kohtuotsusega, ei ole

§ 122

lg 2 antud juhul kohaldatav, kuna norm käsitleb olukorda, kui ühisvara on pankroti väljakuulutamise seisuga olemas.

1. Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta seisukoht, et hageja ei esitanud ühisvara jagamise nõuet. Nimetatu ei muuda aga otsust lõppjärelduses ebaõigeks.
2. Seoses apellandi etteheitega maakohtule, et kohus ei selgitanud, miks Svetlana Pilden tegutses pankrotihaldurina tühistatud määruse alusel ja miks nimetatu ei oma asja lahendamisel tähtsust, selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuivõrd pankrotimäärus on

kohaselt edasikaevatav (

§ 32

) ja maakohtu tuvastatu kohaselt kaevati 04.09.2012 määrus edasi, see tühistati, asi saadeti maakohtule uueks lahendamiseks ja pankrot kuulutati maakohtu poolt uuesti välja 16.12.2013 määrusega, on õige maakohtu seisukoht, et pankrotti ei kuulutatud välja 04.09.2012 määrusega. Samas ei oma see tähendust asja lahendamisel, kuna pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele, seda ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust (

§ 31lg 8). Nimetatust tulenevalt 4