2-18-4513/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4513 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
2. septembri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1518,75 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, lepinguline esindaja Anžela Õige Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter Asja läbivaatamine
3. jaanuar 2019, kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Anžela Õige Kostja YY ja lepinguline esindaja Jelena Lehter RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. septembri 2018 otsus.
6. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
7. YY kohustub tasuma XX-le elatist alates
8. veebruarist 2019 100 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda XX pangakontole XXXXXXXXXXXXXXX AS-i SEB Pangas, märkides maksekorralduse selgitusse „XX elatisraha“; 2.
9. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu
10. kuupäevaks; 2.
11. YY kohustub teavitama eestkosteasutust oma varalise seisundi muutumisest; 2.
12. Sellest tsiviilasjast (nr 2-18-4513) tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
13. Tsiviilasja nr 2-18-4513 menetlus lõpetada.
14. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule, sest pooled on edasikaebamisest loobunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. XX (hageja, laps) esitas
16. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tagasiulatuvalt alates
17. märtsist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostjalt on
18. märtsi 2010 kohtumäärusega ära võetud hageja hooldusõigus. Hageja eestkostjaks on
19. jaanuari 2018 kohtumäärusega määratud Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu. Hageja ühe kuu ülalpidamiskulud asenduskodus on 1972 eurot, millest riik kannab 1150 eurot ja Tallinna linn 822 eurot. Tulenevalt hageja tervislikust seisundist vajab hageja täiendavaid teenuseid ning lisakulutusi ühes kuus summas 305,50 eurot (logopeed, füsioteraapia, täiendav mähkmete kulu, kõne arendamise kommunikaator).
20. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis hageja ülalpidamiseks 75 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatise suurust 75 euroni kuus põhjusel, et tal on veel kaks ülalpeetavat alaealist last. Kostja majanduslik olukord ei võimalda rohkem elatist maksta.
21. Maakohus tegi
22. septembril 2018 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 200 eurot alates
23. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatis suuruses 1/8 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Ühtlasi palus kostja menetluse kestel tekkinud elatisvõlgnevuse ajatamist. Kostja püsiv sissetulek on 592 eurot kuus (lastetoetus summas 110 eurot ja töötasu summas 482 eurot neto). Töötasu laekus kostjale
25. oktoobril
26. Teine vanem asus tööle oktoobris 2018, ning tema töötasu suurus ei ületa 500 eurot. Perekonna igakuine sissetulek on kokku 1092 eurot. Perekonna vältimatud püsikulud ühes kuus on 1138,99 eurot, mille hulka ei ole arvestatud riideid laste ega kostja jaoks, kulutusi vabale ajale, huviringidele ega muid erakorralisi kulusid, samuti lemmiklooma pidamisega seotud kulusid.
27. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
29. jaanuaril 2019 toimunud kohtuistungil palusid pooled kinnitada nendevahelise kompromissi ning lõpetada menetlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
31. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele kompromissi kinnitamise ja TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Perioodiliste maksete kohustuse osas on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS § 459 järgi.
32. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
33. Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata. 2