Obsah (10)
§ 25§ 114§ 263§ 113§ 68§ 118§ 121§ 16§ 56§ 65KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27. august 2018.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-421 (17278001737) Kohtukoosseis kohtunik Marju Persids
§ 25
lg 1 –
§ 114
lg 1 p 4 ja
§ 263
lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav Silver Piller, isikukood 38804092718; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; elukoht: XXX; hetkel viibib vahi all Tartu Vanglas; ei tööta; kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 27.03.2008.a otsusega
§ 113järgi 10aastase vangistusega.
Tõkend – vahistamine. Kahtlustatavana kinni peetud 31.10.2017.a ja vahistatud Tartu Maakohtu 01.11.2017.a määrusega. Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-dest 1, 2, 3, § 311, § 312 ja § 313, kohtukoosseis otsustas: 1. Mõista Silver Piller süüdistuses
§ 263lg 1 p 1 järgi õigeks.
Süüdi tunnistada Silver Piller
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Silver Pilleri eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda 9 (üheksa) aasta vangistuse kandmise algust Silver Pilleri kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 31.10.2017.a. Tõkend – vahistamine – jätta Silver Pilleri suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Menetluskulu: KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Silver Pilleri kaitsjatasust pool, so 741 eurot ja ka sundrahast pool, so 625 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Silver Pillerilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 741 eurot; tunnistajale transpordikulude hüvitamiseks makstud summa 11,54 eurot; ekspertiisi maksumus 316 eurot; sundraha 625 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 1693,54 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kolm eurot ja viiskümmend neli senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Sw2edbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700043266 ning selgituse “Silver Piller, otsus nr 1-18-421, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Silver Pillerit süüdistatakse selles, et tema 05.09.2017 kella 08.00 paiku Tartu linnas Jaama 195 asuva kortermaja ees sõiduteel, rikkudes Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, tekkinud tüli käigus lõi kannatanu K. E. i ühel korral rusikaga näopiirkonda, misjärel kannatanu kukkus teadvusetult maha. Seda nähes sekkus kannatanu K. E. i sõber A. T. , keda Silver Piller lõi seejärel 2-3 korda rusikaga näopiirkonda, misjärel Silver Piller peksis maas lebanud A. T. i jalgadega pea-, selja-, parema külje-, kõhu- ja jalgade piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Silver Piller kannatanu K. E. ile füüsilist valu ja parema silmakoopalae murru ning kannatanu A. T. ile füüsilist valu ja parema silma juures oleva marrastuse, hematoomi ninal ning parema külje alaselja marrastuse. 2
(14)Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani Silver Piller toime
§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Silver Pillerit süüdistatakse selles, et tema, isikuna kes on 27.03.2008 karistatud Tartu Maakohtu poolt
§ 113
järgi ettenähtud kuriteo toime panemise eest 10 aastase vangistusega ja mõistetud karistus ei olnud kustunud, 31.10.2017 kella 04:47 paiku Tartus, Aleksandri 42 maja juures, (Tartus Lina 6 asuva elumaja vahetus läheduses tänaval) kasutas füüsilist vägivalda J. K. i suhtes, mis seisnes selles, et peale tekkinud omavahelist tüli, järgnes Silver Piller, tänaval liikunud J. K. ile ning jõudes viimasele järele üteldes: „Ma tapan su raisa ära“, lõi Silver Piller paremas käes olnud noaga J. K. i rindkere piirkonda, tabades J. K. il seljas olnud nahktagi lukku. Tekkinud rüseluse käigus õnnestus J. K. il Silver Piller pikali maha suruda. Seejärel õnnestus J. K. il püsti tõusta ja ta hakkas eemalduma Silver Pillerist. Silver Piller tõustes maast üles, järgnes J. K. ile ning lõi viimast noaga selja tagant paremale poole selja piirkonda. Peale noalööki J. K. eemaldus lööjast joostes Aleksandri tänaval asuva baari ette, kus saades aru, et on tõsiselt vigastatud, heitis ennast tänavale pikali. Sellise tegevusega tekitas Silver Piller J. K. ile raske tervisekahjustuse: kopsu vigastava lõike-torkehaava, õhk- ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu kannatanu elule. Teise inimese tapmise katsega, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda, kui süütegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, pani Silver Piller toime
§ 114lg 1 p 4 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör loobus kohtuvaidluses Silver Pillerile
§ 263
lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusest.
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25
lg 1 järgi esitatud süüdistuse puhul leidis prokurör, et see on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Prokurör palus Silver Pilleri
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25lg 1, 2 järgi süüdi mõista ning karistada teda 10aastase vangistusega.
Süüdistatav Silver Piller
§ 114lg 1 p 4 - § 25 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud.
Tuginedes tõenditele ja ekspertiisi arvamusele jäi temale arusaamatuks, kes ja millega vigastuse tekitas, mistõttu langeb ära ka
§ 118ehk raske kehavigastuse tekitamine.
Ta näeb oma süüd kehalises väärkohtlemises. Silver Pilleri kaitsja oli seisukohal, et Silver Pilleri süü mõrvakatses ei ole tõendamist leidnud. Kõne alla võiks tulla Silver Pilleri käitumise kvalifitseerimine kas
§ 121
või
§ 118järgi.
Kaitsja taotles kohtult ka Silver Pilleri menetluskulude olulist vähendamist. III KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE, KVALIFIKATSIOONI JA TÕENDATUSE OSAS SÜÜDISTUSE 1. Avaliku korra raske rikkumine Üldmenetluses kohtusse saadetud süüdistusasja tulem saab vastavalt KrMS § 309 lg-le 1 väljenduda õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemises või vastavalt KrMS §-le 274 kriminaalmenetluse lõpetamises.1 1 Riigikohtu 09.05.2013.a lahend nr 3-1-1-45-13 3
(14)Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja Silver Pilleri süüdistuses edastatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Silver Pillerit
§ 263
lg 1 p 1 järgi ja
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
09.08.2018 toimunud kohtuistungil loobus riiklik süüdistaja Silver Pilleri süüdistamisest
§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kr
MS § 14 lg 2 kohaselt vabastab süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse seadustiku §-s 301 sätestatud korras kohtu menetluse jätkamise kohustusest. /…/Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. KrMS § 301 sätestatu kohaselt, kui prokurör loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodu alusel on kohtukoosseis seisukohal, et seoses sellega, et riiklik süüdistaja loobus kohtuvaidluses Silver Pilleri süüdistamisest
§ 263
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, tuleb Silver Piller nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Seoses sellega puudub kohtukoosseisul alus pikemalt käsitleda Silver Pillerile
§ 263lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistust.
Seetõttu annab kohtukoosseis järgnevalt hinnangu vaid
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25lg 1 järgi esitatud süüdistusele.
2. Mõrva katse Kohtukoosseis, arvestades süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohtadega, olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et Silver Pilleri süüdistus mõrva katses on tõendatud.
§ 114
lg 1 p 4 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Korduvus ehk retsidiiv on toimepanijat iseloomustav tunnus, so vastutust modifitseeriv eriline isikutunnus § 24 lg 3 mõttes. Sätte kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist. Seejuures võib varasem tapmine olla subsumeeritud nii käesoleva kui § 113 järgi, samuti võib kohaldada teistes eriosa peatükkides sätestatud tapmist sisaldavaid süüteokoosseise. /…/ Tähtis ei ole, kas tapmised on lõpule viidud või mitte, ka kahest tapmiskatsest piisab. /…/Varasem tapmine ei tohi olla aegunud või selle eest mõistetud karistuse andmed karistusregistrist kustutatud.2
§ 25
lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.
§ 25
lg 2 järgi algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud. Samuti iseloomustab tagajärjedeliktide puhul katsetegu see, et isiku poolt soovitatud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub.3 2 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 114 komm. 5. Riigikohtu 09.02.2017.a lahend nr 3-1-1-111-16 4
(14)Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 31.10.2017.a viibisid nii kannatanu J. K. i kui ka tunnistaja S. S. ning süüdistatav Silver Piller viimase elukohas, kus tarvitati ühiselt alkoholi. Nimelt selgitas kannatanu J. K. i istungil, kuidas ta puutus Silver Pilleriga kokku, kui läks Lina tänavale järele oma elukaaslasele S. S. ile, kes oli Silver Pilleri korteris. Korteris tarbiti ühiselt alkoholi: nelja inimese peale joodi ära pudel kanget, so 0,5-liitrine viin. Tunnistaja S. S. kirjeldas samuti, kuidas ta 31.10.2017.a Lina tänavale läks ning kuidas seal alkoholi tarvitati: viina joodi nii ülemisel korrusel kui ka alumisel korrusel asuvas Silver Pilleri korteris ning kokku joodi kamba peale ära kolm pudelit viina, so kaks pudelit üleval ja üks all. Sarnaselt kannatanule J. K. ile ja tunnistajale S. S. ile kirjeldas ka Silver Piller, kuidas ta 30.10.2017.a läks oma koju Lina tänavale koos kahe teise isikuga, kuhu ta jõudis õhtul umbes kella 17-18 ajal. Lina tänaval hakkasid nad jooma, spordikott oli džinni täis. Siis umbes kella 12-01 paiku koputati uksele ja ukse taga oli nuttev S. S. , kes ütles talle, et tal on hirm, kuna mees peksab teda ning Silver Piller kutsus ta sisse. Mingi aeg tuli sinna ka S. mees J., kes väitis, et ta ei ole S. S. i peksnud. Seejärel kirjeldas Silver Piller nii edasiste sündmuste käiku, so seda, kuidas nad S. S. iga korterist väljusid, siis sinna tagasi tulid kui ka seda, kuidas J. ja K. teda ja S. S. i nende korterist väljas olemise ajal otsisid. Ühtlasi kinnitab Silver Piller ühist alkoholi, so viina tarvitamist seni kuni viin otsa sai. Alkoholi tarvitamist Silver Pilleri poolt kinnitab ka toimikus olev joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, mille kohaselt toimetati Silver Piller kainenema 31.10.2017.a kell 06.38 ning indikaatorvahend kasutamise protokoll, mille kohaselt saadi 31.10.2017.a kell 06.22 indikaatorvahendiga Silver Pilleri alkoholijoobeks 0,81 mg/l kohta. Vaidlus on, kas 31.10.2017.a toimunud koosviibimise käigus, selle lõpus, ründas tapmistahtlusega Silver Piller kannatanut J. K. it korduvalt noaga, lüües noaga J. K. it rindkere piirkonda, tabades J. K. i seljas olnud nahktagi lukku ning seejärel lõi temast eemalduma hakanud J. K. ile noaga paremale poole selja piirkonda, millega põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse: kopsu vigastava lõike-torkehaava, õhk- ja veririnna tekkega, millega põhjustas ohu J. K. i elule. Silver Piller selgitas kohtuistungil, kuidas siis, kui viin otsa sai, tegi ta ettepaneku laiali minna ning laiali minnes läksid nad koridori, kus läksid P. , S. ja J. ees ära. Nad võtsid S. kotist viina ja hakkasid seal seda jooma ning rääkima. Ühel hetkel jooksis S. S. tema selja taha ning P. ja J. tulid tagasi ja J. haaras maast mingi puiduplaadi. Tema võttis toru ja ütles J. ele, et tõmbab talle vastu kukalt, et rahune maha. Esimene rüselus toimus seal. S. S. karjus, et nad ära lõpetaks ning nad lõpetasidki ja nad läksid edasi. Mingil hetkel haaras J. ühe kapi sahtli ja üritas teda uuesti rünnata, see oli teine kaklus. Ta sai tal sahtli käest ära võtta ja pani selle koridori maha. Nad läksid edasi, välja ära. Tal oli hing väga täis. Tal oli närv juba suhteliselt süsimust ja ta lihtsalt otsustas järele minna, mõtles, et kui tahab kakelda, siis lähme õue ja teeme üks ühele selle raundi ära seal. Ta läks välja ja nägi, et seal seisavad P. , S. ja J. K. i ning ta hõikas J. ele kuule ahv, ma tambin su praegu niimoodi ära, mille peale J. jooksu pani ja ta järgnes talle majast kuni 10-15 meetrit. Nad ei jõudnud Aleksandri tänavale, vaid jõudsid 10 meetrit majast eemale. Kui ta J. K. ile järele jõudis, lükkas ta J. K. i ning J. K. lendas vastu puud, näoga tema poole. Ta haaras J. K. il kaelast kinni ja J. K. i haaras temast kinni. Nad kukkusid maha ja madistasid. Ajaliselt ei oska ta öelda, kaua see käis. Nad tulid püsti, rahunesid maha. Nad läksid kuni Lina tn maja nurgani ja ta patsutas J. K. it õlale ja küsis, kas kõik on korras ja J. K. i ütles, et jah ja läks edasi. 5
(14)Tema ise läks tuppa ja siis tuli politsei. Ta ei oska öelda, kuidas kannatanu noavigastused sai, kuna tema käes ühtegi nuga ei olnud. Rüselus oli jah, aga mingit nuga tal ei olnud. Kohus on seisukohal, et kuigi Silver Pilleri ütlusi oli võimalik lugeda usaldusväärseks kannatanu J. K. i ja tunnistaja S. S. iga ühise alkoholi tarvitamise osas, kuivõrd need riimuvad tunnistaja S. S. i kui ka kannatanu J. K. i ütlustega, ei ole Silver Pilleri ütlusi võimalik lugeda usaldusväärseteks kannatanu J. K. i ründamist, so korduvalt noaga löömist puudutavas osas. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles erinevad diametraalsed vastuolud.4 Kuivõrd kohtuistungil ütlusi andes eitas Silver Piller noa olemasolu, avaldati tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, millistes ta kirjeldas, kuidas ta võttis enda kaitseks korteris olnud rohelise teraga vaibanoa ja pani selle endale varrukasse. Kui neil aga jälle kannatanuga füüsiline kontakt tekkis, libistas ta oma vaibanoa varrukast pihku. Kaklemise ajal oli tal vaibanuga koguaeg käes. Lõpuks sai kaklus lihtsalt läbi. Silver Piller selgitas seejärel, et see oli tema ettekujutus, aga tegelikult ta nuga kaasa ei võtnud ja seda endale varrukasse ei pannud. Ühtlasi selgitas Silver Piller vastuolu sellega, et kuigi ta on midagi sellist väitnud, ta sellist asja tegelikult teinud ei ole. Ta oli 2 kuud joonud ja tal oli värin sees ning mõistus ei olnud selge. Tal ei ole mingit nuga käes olnud. Samuti avaldas Silver Piller, et kuulis arestimajas olles, et keegi nurgas räägib noast, et ta on kedagi löönud noaga. Kohtukoosseisu hinnangul, nagu juba märgitud, ei saa Silver Pilleri ütlusi J. K. i noaga löömist puudutavas osas pidada usaldusväärseteks. Seda seetõttu, et Silver Piller ei suutnud kohtuistungil arusaadavalt põhjendada, miks ta on kohtueelsel uurimisel väitnud, et tal oli nuga, kuigi tal seda tegelikult ei olnud. Kohtukoosseisu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel tegelikult nuga ei olnud, väidab ülekuulamisel ütlusi andes vastupidist. Peale selle ei ole kohtukoosseisu hinnangul usutavad Silver Pilleri ütlused, et arestimajas nurgas keegi väitis teda kedagi noaga löönud olevat, kuna kohtumenetluses Silver Pilleri suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusel jõudis ekspert arvamusele, et kohtueelsel ülekuulamisel ütlusi andes oli Silver Piller psüühiliselt seisundis, mis võimaldas tal ütluste andmist. Seega tuleb kohtukoosseisu hinnangul asuda seisukohale, et Silver Pilleri poolne ütluste muutmine, noa olemasolu eitamine, on ilmselt kantud soovist vabaneda vastutusest ja sellega kaasnevast võimalikust karistusest. Seda enam, et Silver Pilleri ütlused kannatanu ründamist puudutavas osas, on lükatud ümber kannatanu J. K. i ja tunnistaja S. S. i ütlustega, mis on omavahel kooskõlas ning riimuvad ka dokumentaalsete tõenditega. Peale selle, kuigi kriminaalasjas ei ole ründamiseks kasutatud nuga leitud, tekitab Silver Pilleri ütluste usaldusväärsuses kahtluse ka asjaolu, et sarnaselt Silver Pillerile, kes kirjeldas kohtueelsel uurimisel ütlusi andes nuga, mille tera oli roheline, kirjeldas ka tunnistaja S. S. kohtuistungil ütlusi andes, et ründamiseks kasutatud nuga oli rohelise peaga ja ümmarguse otsaga. Kohtukoosseisu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaks erinevat isikut kirjeldavad olematut nuga niivõrd sarnaselt. See omakorda kinnitab, mitte küll fakti, milline nuga välja nägi, kuid seda, et nuga tõepoolest olemas oli ning seda ründamiseks kasutati. Lisaks sellele tõendavad noa olemasolu J. K. il tuvastatud vigastused, mis toimikus oleva 15.11.2017.a isiku ekspertiisiakti nr XXX kohaselt võivad olla tekitatud teravaotsalise noaga. 4 Riigikohtu 20.04.2015.a lahend nr 3-1-1-25-15 6
(14)Nagu juba eelnevalt nähtus, siis hoolimata asjaolust, et Silver Piller on kohtuliku uurimise ajal noa olemasolu eitama hakanud, milline väide on kohtukoosseisu hinnangul ka ümber lükatud, selgitas ta istungil, et neil oli kannatanu J. K. iga koosviibimise ajal mitmeid intsidente ning siis, kui kannatanu lahkuma hakkas, oli temal hing juba väga täis, närv oli juba suhteliselt süsimust ning ta otsustas kannatanule järele minna, mõeldes, et kui tahab kakelda, siis lähevad õue ja teevad üks ühele selle raundi ära ning välja trepile jõudes hõikas ta J. ele, et kuule ahv ma tambin su praegu niimoodi ära, mille peale J. jooksu pani. Tema järgnes J. ele, jõudis talle järele, lükkas teda ning J. K. i lendas vastu puud ning nad läksid omavahel madistama. Ka kannatanu J. K. i kirjeldas istungil ütlusi andes Silver Pilleri ja tema vahel nimetatud koosviibimise ajal toimunud intsidente, ühtlasi kinnitades, et mingil hetkel võttis ta põrandalt akna alt lauaplaadi, kuid tegi seda enda kaitseks. Edasi kirjeldas kannatanu ka hetke, kui nad koosviibimiselt lahkuma hakkasid, selgitades, et tema ja S. S. läksid majast välja ning seejärel väljus majast Silver Piller, kes karjus talle „ma tapan su raisa ära“. Siis tuli Silver Piller, kellel oli midagi läikivat käes, tema poole ning üritas teda rindkeresse lüüa, löök tabas tema tagi lukku. Ta sai Silver Pilleri kuidagi kätte ja nad rüselesid maas. Tema elukaaslane karjus, et nad ära lõpetaks. Nad tulid Silveriga püsti ja ta ütles talle, et ta maha rahuneks, et nad lähevad koju ära. Ta eemaldus natuke ja ütles, et lähevad koju ära ja nad hakkasid S. kõndima, kui ta tundis seljas torget. Torke tunne tekkis löömisest. Selja taha ta ei näinud, ta jooksis minema. Ta jõudis Aleksandri tn kõrtsi nurga peale, so mingi 300 meetrit torke kohast eemale. Talle jooksis Aleksandri tn külje peale järele Silver Piller. Ta ei tea, mis siis sai, naine karjus seal midagi. Tema ei kuulnud õieti, mida ta karjus. Tema viskas selili, kuna ta ei jõudnud enam. Ta ei tea, kes kiirabi kutsus, kuid ta viibis haiglas järgmise päeva kella 15-ni. Sarnaselt kannatanu J. K. iga kirjeldas ka tema elukaaslane S. S. , kuidas nad läksid koos J. K. iga ära ning jõudsid majast välja puude alla ja siis jooksis Silver Piller, kes lubas J. e maha tappa, neile tagant järele ja nad hakkasid J. ega rüselema. Silver tuli esimesena J. ele kallale. Tema küll karjus ja proovis takistada, aga nad hakkasid rüselema. Alguses olid nad püsti ja siis kukkusid maha. Samal hetkel, kui nad pikali olid, üritas Silver J. el noaga kõri läbi lõigata ja teda südamesse lüüa. Tema nägi nuga, millega Silver proovis J. t ära tappa. Tema kaugenes neist, kui rüselus pihta hakkas, aga siis tuli tagasi ja nägi, et nuga käis kähku kuidagi. Siis nad tõusid püsti. J. tõusis püsti ja ründaja jooksis talle järele sinna Aleksandri tänava peale, ta ei saanud tema elukaaslast kätte. Tema jooksis ka ründajale järele ja ütles talle, et pole mõtet ja ei tasu ära selline asi, et mingu tagasi. Ta (Silver Piller) lõi käega ja ütles, et jätame selle asja niimoodi. Tema ise elukaaslast ei näinud, kuid elukaaslane jõudis talle helistada ja öelda, et ta on Aleksandri kõrtsi juures kõnnitee serva juures pikali maas ja enam püsti tulla ei suuda. Siis läks ta sinna ja kutsus kiirabi ja politsei. Elukaaslane oli vereloigus lihtsalt pikali maas, selili. Kui ta helistas politseisse ja kiirabisse, oli ta šokis ja ütles, et tema mees sai nuga, tulge kiiresti, et mees on verest tühjaks jooksmas. Nuga, mida ta Silver Pilleri käes nägi, oli rohelise peaga ja ümmarguse otsaga ning umbes 2 tikutopsi pikkune. Seda, kuhu nuga jäi, ta öelda ei oska. Ühtlasi kirjeldas S. S. istungil ütlusi andes vahemaid, millise pealt ta sündmusi pealt nägi, kirjeldades algselt mitmesajameetriseid vahemaid, kuid täpsustades märkis siiski, et rüselevad mehed olid temast 5-6 sammu kaugusel ning kõige kaugem vahemaa tema ja nende vahel võis olla 10-12 sammu. Kohtuistungil andis ütlusi ka tunnistaja V. V. , kelle ütlusi on kohtukoosseisu hinnangul võimalik kasutada nii tunnistaja S. S. i ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kui ka tõendamaks Silver Pilleri käitumist sündmuse järgselt. Nimelt tuleneb KrMS § 66 lg 21 p-st 7
(14)2, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Arvestades, et Silver Pillerile süüksarvatav sündmus toimus 31.10.2017.a kella 04.47 paiku ning patrullilehe andmetel oli politsei sündmuskohal, so Aleksandri 42 maja juures kohal kella 04.48 ajal, oli tunnistaja S. S. , kui ta tunnistaja V. V. ile sündmuse asjaolusid avaldas, ilmselgelt veel tajutud sündmuse mõju all. Seetõttu on tunnistaja V. V. i ütlused käsitlevad ka lubatavad tõendina. Tunnistaja V. V. selgitas, et kohapeale jõudes oli Aleksandri pargi parkimisalal põõsaste juures kõnnitee lähedal meesterahvas pikali. Neiu oli juures ja stressis ja ütles, et sõber sai nuga selga. Neiu rääkis, et oli meesterahvas, kellega oli varem konflikt, pikkus oli 170 sentimeetrit ja oli kiilakas, sinised teksad, tumedat värvi pluus kapuutsiga. Nemad läksid kodu poole ning ootamatult hüppas see meesterahvas põõsastest välja ja ründas tema sõpra noaga. Kui nad pärast korterisse läksid, näitas see naisterahvas konkreetselt, mis korteris nad olid. Nad koputasid uksele, kuid keegi ei avanud, aga nad kuulsid, et korteris liikumine toimub. Lõpuks nad hoiatasid, et võtavad ukse maha, kui keegi ust ei ava. Siis uks avati ja nad läksid sisse. Ukse avas see sama inimene, keda neiu kirjeldas. Selleks isikuks oli Silver Piller (tunnistaja tundis süüdistatava kohtusaalis ära). Nad läksid Silver Pilleriga kohe otse koridori poole ja tegid Silver Pillerile turvakontrolli, kuid mingeid esemeid tal kaasas ei olnud. Silver Piller oli ärritunud ning otseselt küsimustele ei vastanud. Koridoris proovis Silver Piller teistega rääkida, nad tegid paaril korral märkusi, et rääkida ei tohi. Kui nad panid ta teisele poole koridori, muutus ta agressiivsemaks ja nad pidid kasutama erivahendeid. Näha oli, et ta proovis sõpradega koridoris rääkida, et mida rääkida ja kuidas rääkida. Tunnistajal tekkis tunne, et Silver Piller sai väga hästi aru, mis juhtus. Tal oli selline kaitsepositsioon, et kuni kätte saanud ei ole, siis mina ei ole seda teinud. Lisaks isikulistele tõenditele on asjas olemas sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti 31.10.2017.a Aleksandr tn 40 maja juurest, mis asub Aleksandri tn 42 maja kõrval, kaks verepritset. Seega võib antud vaatlusprotokolli alusel asuda seisukohale, et kannatanu noaga ründamine toimus Aleksandri tn 42 maja vahetus läheduses. Kohtukoosseisu hinnangul jäävad eelpool tõendite valguses ainetuks Silver Pilleri väited, et tema kannatanut J. K. it noaga ei rünnanud. Silver Pilleri poolt väljatoodu, milles ta välistab enda vastutusele võtmise, kuivõrd asjas ei ole J. K. i ründamiseks kasutatud nuga leitud, ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mis tooks kaasa Silver Pilleri vastutusest vabastamise. Samuti ei ole selleks asjaolu, et Silver Piller on kohtuistungil avaldanud hüpoteetilise võimaluse, et J. K. ile tekitas noahaava mõni teine isik. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et J. K. il oli konflikt ainult Silver Pilleriga. Seega on ülimalt ebatõenäoline, arvestades sündmuste ahelat, et keegi teine isik tekitas J. K. ile noaga kehavigastuse. Kohtukoosseisu hinnangul välistavad sellise võimaluse ka eelnevalt käsitletud kannatanu J. K. i ja tunnistajate S. S. i ja V. V. i ütlused, milliste usaldusväärsuses kohtul alust kahelda ei ole. Siinkohal peab kohtukoosseis vajalikuks märkida, et tunnistaja S. S. i ütluste mõningane erinevus detailides ning seejuures kohtuistungil avaldunud segadus vahemaades ei anna kohtu hinnangul alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda, kuivõrd tunnistaja ütlused on teiste käsitletud tõenditega kooskõlas. Kohtu hinnangul võib mõningaste ebatäpsuste esinemise põhjuseks olla asjaolu, et J. K. i vastu suunatud ründe eel tarvitati 8
(14)seltskonnas küllaltki palju alkoholi ning toimikus olevast patrullilehest nähtuvalt oli tunnistaja S. S. joobeseisundis. Samas on kohtukoosseis seisukohal, mida tunnistaja ka istungil ise kinnitas, öeldes, et ta mäletab väga hästi, et tunnistaja oli ka hoolimata temal joobeseisundi esinemisest võimeline oma elukaaslase J. K. i vastu suunatud rünnet tajuma ja sellest aru saama. Ühtlasi ei ole tunnistaja S. S. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaks asjaoluks kohtukoosseisu hinnangul see, et tema sõnul oli tema elukaaslane J. K. i tema juurde jõudmisel vereloigus, aga sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti sündmuskohalt, so Aleksandri tn 42 maja vahetust lähedusest vaid kaks verepritset. Nimelt, nagu juba eelnevalt märgitud, oli tunnistaja S. S. joobeseisundis ning lisaks sellele ka enda ja tunnistaja V. V. i poolt väljendatu kohaselt toimunu tõttu šokis. See omakorda võis raskendada tal tagajärje, so verekoguse täpset tajumist, kuid ei sea kahtluse alla seda, et kannatanut J. K. it tõepoolest rünnati ja et tunnistaja S. S. sai aru tema elukaaslase vastu suunatud ründe tõsidusest. Eriti arvestades, et kannatanu seisund oli SA Tartu Ülikooli Kliinikumi dokumentatsioonist nähtuvalt tõesti tõsine ning eksperdiarvamuse kohaselt oli põhjustatud vigastus eluohtlik. Kannatanu J. K. i ütluste usaldusväärsust on aga võimalik kontrollida ka läbi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt edastatud ravidokumentide, kust nähtub epikriisist kaebuste alt, et 31.10.2017.a 04.45 saanud joomakaaslase poolt (Tartus Lina tänaval) ühe noahoobi paremale poole selga. Ehk siis on kannatanu ka menetluse väliselt andnud sündmuse kohta sama selgituse. Ühtlasi märgib kohus siinkohal, et asjaolu, et S. S. , kes oli sündmuse ajal joobeseisundi ning nii enda kui ka V. V. i kirjelduste kohaselt šokis, suutis koheselt tunnistajale tema elukaaslast rünnanud isikut, so Silver Pillerit kirjeldada ning ka temale kui ründajale osutada ning arvestades, et Silver Piller oligi tema kinnipidamisprotokollist nähtuvalt selliselt riietunud (sinist värvi teksapüksid ja tumedat värvi dressipluus), nagu tunnistaja S. S. tunnistajale V. V. ile kirjeldas, annab kohtukoosseisu hinnangul veelgi alust järelduseks, et Silver Piller tõepoolest oli isik, kes kannatanut J. K. i süüdistuses toodud ajal ja kohas noaga ründas. Kriminaalasjas on olemas ka J. K. i seisundit kirjeldavad SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisid ja päeviku kanded, kust nähtub, millised olid J. K. il 31.10.2017.a pärast Silver Pilleri poolt läbiviidud rünnet esinenud vigastused, ning 15.11.2017.a isiku ekspertiisiakt nr XXX, kus sisaldub eksperdiarvamus nii esinenud vigastuste, nende tekkemehhanismide kui ka tekkimise aja ja kestuse kohta. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ravidokumentide kohaselt oli J. K. il paremal pool rindkerel seljal 2 cm noahaav ning põhidiagnoosiks traumaatiline hemopneumotooraks. Isiku ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud arvamusele, et J. K. il esines rindkere torke-lõikehaav parempoolse õhk-veririnnaga, milline võib olla saadud torkamisest ja lõikamisest teravaservalise ja – otsalise esemega, st, et vigastus võib olla tekitatud teravaotsalise noaga. Ühtlasi on ekspert leidnud, et vigastus on tekitatud löögist suunaga tagant ette keha suhtes ning see võib olla saadud 31.10.2017.a ning see põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Seega tõendavad ka ravidokumendid koos isiku ekspertiisiaktis märgituga kannatanu J. K. i, tunnistaja S. S. i ja tunnistaja S. S. i poolt tunnistajale V. V. ile avaldatut, et kannatanut J. K. i rünnati noaga, sh löödi nuga selga. Kuigi Silver Piller on istungil nimetatud eksperdiarvamuse kahtluse alla seadnud, leides, et sellise arvamuse pinnalt ei tohiks isikut vastutusele võtta, kuivõrd see ei ole kategoorilises vormis, kohus nimetatud etteheitega ei nõustu. Nimelt ei ole Riigikohus senises praktikas välistanud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval tõenäolikku arvamust, kuivõrd kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitleda üksnes 9
(14)kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust.5 Seega ei tingi Silver Pilleri etteheited ekspertiisiakti tõendikogumist väljaarvamist, kuna tegemist on lubatava tõendiga. Järgnevalt ongi küsimuseks, kas Silver Pilleri tegevus J. K. i noaga ründamisel on põhjendatud kvalifitseerida mõrva katsena, st, kas Silver Piller ründas kannatanut J. K. it tapmistahtlusega, või nagu Silver Piller ja tema kaitsja võimalikuks pidasid raske tervisekahjustuse tekitamisena või kehalise väärkohtlemisena. Nagu juba eelnevalt märgitud, et kuna süüteokatse korral tagajärjedelikti objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub, tuleb esmajoones hinnata, millise teo sooritamisele tema tahtlus suunatud oli. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu poolt märgitut, et saabunud tagajärg võib olla küll üheks tahtluse hindamise kriteeriumiks, kuid sellel ei saa olla määravat tähendust süüteo kvalifitseerimisel. /…/ Isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga. Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta, on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. /…/ Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui teoimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse piirkonda) korral.6 Ainuüksi välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõistes rääkida eeskätt olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma.7 Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine.8 Mistahes tagajärje möönmisele viitab nt asjaolu, kui pärast noaga ühe korra rindkeresse löömist lahkub süüdlane sündmuskohalt, minetades igasuguse kontrolli kausaalahela edasise kulu osas.9 Käesolevas asjas on eelnevalt tuvastatud, et pärast seda, kui kannatanu J. K. i otsustas elukaaslasega koju minna, otsustas Silver Piller, kellel oli enda sõnul hing väga täis ja närv suhteliselt süsimust, talle järele minna. Seejuures hõikas Silver Piller enda sõnul enne füüsilist kontakti kannatanule, et ta tambib ta praegu niimoodi ära, tunnistaja S. S. i sõnul aga lubas ta J. K. i ära tappa, mida on kinnitanud ka J. K. i ise, öeldes, et Silver Piller karjus talle majast välja tulles „ma tapan su raisa ära“. Ühtlasi on tõendatud, et edasise füüsilise kontakti käigus üritas Silver Piller esiteks lüüa J. K. it noaga rindkere piirkonda, aga see löök tabas kannatanu nahktagi lukku ning pärast seda, kui J. K. il õnnestus Silver Pillerist eemalduda, lõi Silver Piller kannatanut noaga selga. Kohtu hinnangul viitab Silver Pilleri poolt kannatanule hõigatu ning tema poolt lähtuv järgnev kannatanu suhtes rakendatud füüsiline vägivald – noaga rindkeresse lüüa üritamine ning seejärel noaga selga löömine- , et Silver Piller ei soovinud kannatanule lihtsalt peksa anda, st ainult tema tervist kahjustada, vaid Silver Piller tegutses tapmistahtlusega. Nimelt pidi Silver Piller kannatanut noaga lüüa üritades ning teda hiljem noaga selga lüües pidama võimalikuks kannatanu elu ohtu seadmist ning seda möönma, st, et ta tegutses võimaliku tagajärje suhtes kaudse tahtlusega
§ 16lg 4 mõttes.
Eriti arvestades, et Silver Pilleril on, varem tapmise eest karistatuna ja selle eest pikaaegset vangistust kandnuna, olemas kogemus, milline teguviis võib inimese 5 Riigikohtu 05.12.2008. a otsus nr 3-1-1-63-08 Riigikohtu 09.02.2017.a lahend nr 3-1-1-111-16 7 Riigikohtu 08.12.2016.a lahend nr 3-1-1-102-16 8 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 4.5.2 9 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 113 komm. 4.5.4 6 10
(14)surma kaasa tuua. Seejuures on kohtukoosseisu hinnangul selge, et mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese noaga selga löömine selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma kannatanu surma. Seda enam, et ka tunnistaja S. S. i istungil antud ütlustest sedastub tema arusaam, et Silver Piller proovis tema elukaaslast ära tappa. Lisaks tõendab tapmistahtluse olemasolu kohtukoosseisu hinnangul see, et hetkel, kui Silver Piller kannatanut noaga selga lõi, oli kannatanu asjas tuvastatu pinnalt temast juba eemaldunud, nendevaheline konflikt lõppenud, mistõttu tuleb kohtukoosseisu hinnangul pidada kannatanu selles olukorras selga löömist tapmistahtlusest kantuks. Seejuures, arvestades, et ekspert on oma arvamuses hinnanud Silver Pilleri poolt tekitatud vigastuse eluohtlikuks, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu surma saabumise hoidis ära vaid kannatanu elukaaslase S. S. i sekkumine, so kannatanu juurde jõudes kiirabi kutsumine. Seda enam, et nii kannatanu J. K. i kui ka tunnistaja S. S. i poolt istungil avaldatust nähtub üheselt, et tegemist oli tõsise vigastusega: J. K. i viskas vigastada saamise järel selili, kuna enam ei jõudnud ning avaldas ka S. S. ile tehtud telefonikõnes, et ta ei suuda enam püsti tõusta; S. S. aga selgitas, et kui ta oma elukaaslase juurde jõudis oli elukaaslane vereloigus, mida ta teatas abi kutsudes ka kiirabile, öeldes, et tema mees on verest tühjaks jooksmas. Seega katkestas teise isiku sekkumine, mitte majja naasnud Silver Pilleri tegevus, Silver Pilleri poolt vallandatud kausaalahela kulgemise, st hoidis ära kannatanu surma. Ühtlasi viitab kaudselt sellele, et Silver Piller möönis oma tegevuse võimalikke tagajärgi, ka asjaolu, et tunnistaja V. V. i sõnul koheselt korteri ust, kus Silver Piller viibis, ei avatud ning seejärel, kui avati ning inimesed koridori paigutati, üritas Silver Piller teistega rääkida, mida ja kuidas rääkida. Eeltoodu alusel, arvestades, et Silver Piller asus tapmistahtlusega kannatanut J. K. it ründama, aga kannatanu surm jäi tema elukaaslase tegevuse tõttu saabumata, jäi Silver Pilleri tegu katse staadiumi. Riigikohus on märkinud, et tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, mistõttu olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena.10 Seega, arvestades, et kohtukoosseis on käesolevas asjas tuvastanud Silver Pilleril tapmistahtluse olemasolu, ei ole tema käitumist võimalik kvalifitseerida ei kehalise väärkohtlemisena ega ka raske tervisekahjustuse tekitamisena. Silver Pillerit karistati Tartu Maakohtu 27.03.2008.a otsusega
§ 113järgi 10-aastase vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta 2017.a augustikuus.
Arvestades, et nimetatud karistus on kehtiv, on Silver Pilleri tegevus kvalifitseeritav mõrva katsena. Justiitsministri 23.08.2002.a määruse nr 54, mis käsitleb süütegude karistusseadustiku järgi kvalifitseerimist, § 1 lg 2 kohaselt viidatakse kuriteo katse korral peale nimetatud määruse lõikes 1 nimetatud sätete ka karistusseadustiku § 25 lõikele 2. Ühtlasi on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tunnistades isiku süüdi süüteokatses, on viide
§ 25
lg-le 1 ülearune.11 Arvestades, et käesoleval juhul on Silver Pillerile esitatud süüdistus kvalifitseeritud katsena läbi
§ 25
lg-e 1, mis ei ole eelpool viidatu pinnalt korrektne, on kohtukoosseis seisukohal, et Silver Pilleri tegevus tuleb kvalifitseerida mõrva katsena
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25lg 2 järgi.
Kohtumenetluse käigus teostati Silver Pilleri suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis. Ekspertiisi tulemusena andis ekspert arvamuse, et Silver Pilleril ei olnud 31.10.2017.a kella 04.47 paiku vaimuhaigust, vaimutegevuse ajutist riket, 10 11 Riigikohtu 16.04.2007.a lahend nr 3-1-1-128-06 Riigikohtu 17.06.2015.a lahend nr 3-1-1-54-15 11
(14)nõdrameelsust ega muud rasket psüühikahäiret. Silver Piller on nõrgamõistuslik, tal on diagnoositud kerget vaimset alaarengut. Silver Piller oli süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Ta on ka käesoleval ajal võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Seega arvestades ülaltoodut tuleb kohtukoosseisu hinnangul asuda seisukohale, et Silver Pilleri teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. IV KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.
§ 114
lg 1 p 4 kohaselt karistatakse tapmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. veebruari 2015. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2).12 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Silver Pilleril on käesoleval ajal karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 27.03.2008.a otsusega karistati teda
§ 113
järgi 10-aastase vangistusega ning
§ 65
lg 1 alusel loeti antud karistusega talle Tartu Maakohtu 20.11.2007.a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks, mõistes talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Nimetatud karistuse kandmise alguseks oli Silver Pilleril 27.03.2008.a ning toimikust nähtuvalt vabanes ta karistuse kandmiselt 2017.a augustikuus. Käesolevalt menetletav sündmus näitab, et Silver Piller ei ole varasemalt mõistetud karistustest, so viimasest pikaaegsest reaalsest vangistusest õigeid järeldusi teinud ega seaduskuulekale teele asunud. Vastupidi, hoolimata hiljutisest pikaaegsest vangistusest ei ole ta oma mõtlemises ja käitumises korrektiive teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seejuures on ta käesolevalt, nagu ka varasemalt, pannud toime raske isikuvastase kuriteo, so mõrva katse. Silver Pilleri süü suurust iseloomustab asjaolu, et ta ründas kannatanut ajal, kui tema ja kannatanu vahelised konfliktid olid juba möödunud ning kannatanu oli asunud oma elukaaslasega koju minema. Kannatanu ründamiseks kasutas Silver Piller terariista, so asjas sedastatu kohaselt nuga. Seejuures üritas ta esiteks kannatanut lüüa rindkeresse, mis ei õnnestunud, kuivõrd löök tabas kannatanul seljas olnud nahktagi lukku. Seejärel, kui kannatanu oli saanud püsti, asunud uuesti eemalduma, ründas Silver Piller kannatanut selja 12 Riigikohtu 28.10.2015.a lahend nr 3-1-1-79-15 12
(14)tagant, lüües kannatanule noa selga, põhjustades sellega eluohtliku tervisekahjustuse. Seejärel ei osutanud Silver Piller kannatanule mingit abi, vaid lahkus majja. Kannatanu surm jäi saabumata vaid kannatanu elukaaslase sekkumise tõttu, kes kutsus kiirabi. Samas Silver Piller ise kannatanu noaga ründamist ei tunnista ning üritab oma käitumist minimeerida, leides endal süüd vaid kehalises väärkohtlemises. Kokkuvõtlikult on kohtukoosseis seisukohal, et Silver Pilleri süüd tuleb pidada keskmiseks. Kuid arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, st, et konflikt kannatanuga tekkis Silver Pilleril ühise joomingu käigus algselt ajendatuna tunnistaja S. S. i poolt Silver Pillerile avaldatust, et kannatanu J. K. i peksab teda, ning süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, so seda, et süüdlase näol on tegemist alkoholsõltlasega, kes oli konflikti toimumise ajaks enda sõnul pikemat aega järjest alkoholi tarvitanud, tal on diagnoositud nõrgamõistuslikkus ja ta on kergesti ärrituv, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning arvestades, et Silver Pilleri tegu jäi katse staadiumisse, peab kohtukoosseis võimalikuks karistada Silver Pillerit mõrva katse eest miinimumilähedase karistusega, so 9 aasta pikkuse vangistusega. Kohtukoosseis ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Silver Pilleri poolt karistusena reaalse vangistuse kandmise. Samuti ei ole reaalse vangistuse kandmist välistavaid asjaolusid selgunud ka kohtumenetluses Silver Pilleri suhtes läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi käigus, kuivõrd eksperdi arvamuse kohaselt on Silver Piller oma vaimse seisundi poolest võimeline karistust kandma. Eeltoodu alusel tuleb Silver Piller süüdi tunnistada
§ 114
lg 1 p 4 –
§ 25
lg 2 järgi ning talle karistuseks mõista 9 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb Silver Pilleri karistuse, so 9 aasta vangistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 31.10.2017.a. V KOHTUKOOSSEISU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks tunnistajale makstav summa, ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Silver Pilleri menetluskuludeks on tunnistajale transpordikulude hüvitamiseks makstud summa 11,54 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 255 eurot, ekspertiisi maksumus kokku 316 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 312 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1170 eurot, kaitsjatasu kokku 1482 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme 13
(14)kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018.a on 500 eurot). Seega on kõik Silver Pilleri menetluskulud käesolevas kriminaalasjas kokku 3059,54 eurot. Silver Pilleri kaitsja palus kohtuvaidluses oluliselt vähendada Silver Pilleri menetluskulusid. Silver Piller avaldas, et oli vabaduses töötuna arvel, kuid ühtegi tõendit selle kohta kohtule esitatud ei ole. Hoolimata asjaolust, et käesoleva kriminaalasja raames on Silver Pilleril diagnoositud kerge vaimne alaareng, ei ole kriminaalasjast nähtuva valguses Silver Pilleri jaoks lihtsamate tööde tegemine ilmselt välistatud ega ka raskendatud. See omakorda ei välista Silver Pilleri vanglas tööle asumist ning seeläbi menetluskulude tasumiseks sissetulekute saamist. Samas, arvestades asjaolu, et kohtukoosseis mõistab Silver Pilleri
§ 263
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos õigeks ning arvestades asjaolu, et hoolimata Silver Pilleri töövõimekusest ei saa tema toimetulekut vabaduses ilmselt väga heaks pidada ning sellest järelduvalt omakorda ei saa asuda seisukohale, et ta oleks võimeline kõik käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud täies ulatuses ära tasuma, peab kohtukoosseis põhjendatuks jätta osa Silver Pilleri menetluskuludest riigi kanda. Seega KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohtukoosseis nii Silver Pilleri kaitsjatasust kui ka sundrahast poole, so vastavalt 741 eurot ja 625 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel nõuab kohtukoosseis Silver Pillerilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: tunnistajale transpordikulude hüvitamiseks makstud summa 11,54 eurot, ekspertiisi maksumuse 316 eurot, kaitsjatasu 741 eurot ja sundraha 625 eurot, so menetluskulu kokku 1693,54 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt, kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama.13 Kuigi käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud taotlust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks, mistõttu ei pea kohtukoosseis põhjendama, miks ta menetluskulude ositi tasumist ei võimalda, peab kohtukoosseis võimalikuks märkida, et ei määra menetluskulusid ositi tasumisele seetõttu, et Silver Pilleril tuleb kanda küllaltki pikka reaalset vangistust ning vangistust kandes võib olla osamaksete tegemine oluliselt raskendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Piret Sarv Rahvakohtunik Janek Saarepuu Rahvakohtunik 13 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17 14
(14)