KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-102971 Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtua

§ 232lg-t 1, hinnates ebaõigesti tõendeid.

Kohus on ilmselgelt ebaõigesti hinnanud tunnistajate ütlusi, jätnud tähelepanuta kostja tunnistaja ütluste omavahelise vastuolu ning kõrvutamata tunnistajate ütlused asjas esitatud teiste tõenditega. 21. Maakohus on rikkunud

§ 2681

lg-t 1, jättes istungil rahuldamata hageja taotluse, selgitades sealjuures, et ei esine olukorda, kus hagejal oleks tõendamiskoormis ja esiletoodud asjaolud ei oleks tõendatud. 22. Eeltooduga rikkus maakohus

§ 230

lg-t 2 ja

§ 329

lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustust poolte esitatud tõendite suhtes, mille eesmärgiks on muuhulgas üllatusliku kohtuotsuse vältimine. Praeguses asjas kinnitas kohus istungil, et ei esine olukorda, kus hagejal oleks vaja midagi tõendada ning kohtuotsus vastupidiselt leidis, et hagejal on asjaolud tõendamata.

1. Tunnistaja CC ütluste hindamisel on maakohus jätnud tähelepanuta, et tegemist on kostja lapsega. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja kohtuistungil antud ütlustes esinevatele vastuoludele. Samuti sellele, et tunnistaja ütlused ei ole eluliselt usutavad ja ei lähe kokku asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Eluliselt usutav ei ole kostja versioon justkui müügikuulutuse järgi sõidukorras autot osta sooviv isik oleks nõus jätkuvalt tegema tehingut, kui ette on loetud terve nimekiri sõiduki ohtlikest vigadest. Ühestki teisest asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks teavitanud asjal esinevatest puudustest.
2. Ühtlasi on maakohus jätnud osa tõendeid üldse tähelepanuta ja nimetanud neid asjasse puutumatuks (
3. novembri
4. a e-kiri; sõiduki tehnilise seisukorra hindamise akt;
5. detsembri 2017 lepingu täitmise nõue, taganemise avaldus ja kahju hüvitamise nõue). Maakohus ei ole neid tõendeid kõrvutanud tunnistajate ütlustega.
6. Hinnates asjas esitatud müügikuulutust, on kohus lihtsalt nentinud, et selles ei ole esile toodud, kas sõiduk on heas või halvas. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited, et kui sõidukil on märgitud kehtiv tehnoülevaatus, mis andis hagejale mõistliku eelduse, et sõiduk on vähemalt õigusaktidega sätestatud miinimumnõuetele vastavas korras ja sellega võib osaleda liikluses. Kui kostja oleks väidetavalt nii aus ja detailselt kõik puudused üles lugenud, siis oleks see olnud märgitud nii müügikuulutuses kui ka müügilepingus.
7. Hageja on seisukohal, et hagi alusena esile toodud asjaolud on leidnud tõendamist asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja HH ütlustega. Hageja on seisukohal, et vaidlust ei ole asjas selles, et müügilepingu esemel avastati puudused, mida ei olnud võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Hageja tunnistaja HH andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei teavitanud CC hagejat sõiduki puudustest. 4

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

28.

§ 405

lg 1 esimese lause sätestab, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, on kohtul õigus menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 750 eurot ja seaduse järgse viivise. Põhinõue koos kõrvalnõudega ei ületa 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

29. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

1. Maakohus luba edasikaebamiseks otsuses andud ei ole. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Seega ei ole kolleegiumi arvates põhjust apellatsioonkaebust menetleda.
2. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud ning sõiduk ei vastanud lepingutingimusele. Selles osas kordab hageja suures osas juba maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies mahus korrata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei tõendanud, et kostja oleks rikkunud lepingu tingimusi, samuti seda, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Iseenesest on küll õige, et juhul kui müügilepingus ei ole asja kvaliteedi osas kokku lepitud mingeid eritingimusi, peab üldjuhul sõiduk olema keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes, kuid praegusel juhul on maakohus põhjendatult müügilepingu võimaliku rikkumise hindamisel lähtunud eelkõige sellest, mida ja millise hinnaga kostja müüs. Tegemist ei olnud lihtsalt kasutatud sõidukiga, vaid 19 aasta vanuse autoga, mille müügihinnast moodustas olulise osa varustusena kaasa antud uued talverehvid (tl 4445). Asjaolu, et müügikuulutuses olevast hinnast tingis hageja veel alla 400 eurot, kinnitab, et müügilepingu sõlmimise eelselt peeti läbirääkimisi sõiduki kvaliteedi ja hinna tasakaalu leidmiseks (tl 17). Seetõttu on maakohus teinud põhjendatud järelduse, et hageja pidi olema teadlik sõiduki tegelikust seisukorrast ning puudub alus müüjale lepingu rikkumist ette heita.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses tõendite ebaõige hindamisega märgib kolleegium, et

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Üksnes hageja mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuses tõendite hindamist piisavalt põhjendanud ning lisaks õigesti selgitanud, et tunnistajate CC ja HH ütlused ei ole omavahel vastuolus, vaid CC ütlused täiendavad 5

§ 2681

lg 1 rikkumist, kuna maakohus jättis kohtuistungil taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus on 27. septembri 2018 kohtuistungil jätnud taotluse hageja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna hageja ei põhjendanud maakohtu hinnangul asjakohaselt, mida ta soovib vande all seletusega tõendada (tl 55 pöördel). Kui hageja leidis, et maakohus rikkus sellega menetlussätteid, tuli hagejal esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungil, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (

§ 333lg 2).

Kuna hageja ei ole seda teinud, on ta minetanud õiguse tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 333lg 3, § 652 lg 6).

34. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et

§ 267

lg 1 kohaselt saab pool taotleda üksnes vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist ning

§ 268

järgi võib kohus omal algatusel kuulata poole ära, kui peab seda asja lahendamiseks vajalikuks. Lisaks saab kohus lihtmenetluse asjas tugineda vajadusel ka menetlusosalise seletusele, mis ei ole antud vande all (

§ 405lg 1 p 5).

35. Eeltoodut kokku võttes on maakohus teinud seaduspärase ja põhjendatud kohtulahendi ning kolleegiumil puudub

§ 637lg 21 järgi põhjus apellatsioonkaebuse menetlemiseks.

36. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

37. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

38. Kohtumäärus tuleb

§ 638lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6