Obsah (5)

§ 630§ 442§ 403§ 173§ 162

2-09-33349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2009. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. juulil
2. a esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu maakohtusse hagi T. L. ja Raimo Koor vastu Eesti Vabariigile kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks regressi korras. Pärnu Maakohtu
3. septembri 2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3462 mõisteti kostjad süüdi KarS § 121, § 118 punkti 1 ning KarS § 117 lg 1 järgi. Antud Kuriteo tagajärjel suri Heino Emmar. Kooskõlas ohvriabi seaduse (OAS) §-dega 12 ja 18 määras Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti direktor
4. mai 2008.a otsusega nr 177 Helju-Maie Viktorova’le Heino Emmari matustest tulenevate kulutuste hüvitamiseks 4000 krooni. OAS § 31 lõike 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja 4000 krooni ning menetluskulud jätta kostjate kanda. KOHTU PÕHJENDUSED OAS § 31 lõike 1 kohaselt pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti
5. mai 2008.a otsusega nr 177 Helju-Maie Viktorova’le ohvri matusega seotud kulutuste hüvitamiseks summas 4000 krooni.

§ 403

lõike 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Nii hageja kui kostjad on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seega on alus

§ 403lõike 1 kohaldamiseks olemas.

Kohus kohaldas

1. septembri 2009.a määrusega kirjaliku menetluse ning andis kostjatele võimaluse esitada
2. oktoobriks 2009.a kohtule soovi korral täiendavad taotlused ja tõendid seoses avaldusega. Asja materjalidest nähtub, et kostjatele on määrus isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud
3. oktoobril 2009.a. Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule esitanud täiendavad tõendeid ega taotlusi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes OAS § 31 lõikest 1, rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi T. L. ja Raimo Koor vastu 4000 krooni nõudes. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2