MS § 427, § 432 lg 3 kohus määras:
lg 2 p 9 ning
Lõpliku liitkaristusena (Pärnu Maakohtu poolt 15.02.2017.a mõistetud karistuse suurendamisel) mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Lk 1 / 3 1-18-8976 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.04.2018.a kohtumäärusega nr 1-17-8976 vabastati Nikita Agejev karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.04.2019.a. Kohtu poolt määratud lisakohustused:
lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele 5 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest.
lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha või omandama üldhariduse või eriala 2 nädala jooksul peale vabanemist. Kohtumäärus on jõustunud 19.04.2018.a. Karistuse kandmise algus 02.08.2017.a ja lõpp 19.04.2019.a, seega on ära kantud karistus 8 kuud 16 päeva. 08.11.2018.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt peale elektroonilise järelevalve lõppemist on Nikita Agejevil probleeme esinenud nii registreerimiskohustuse kui ka lisakohustuste täitmisega. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 03.12.2018.a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek Nikita Agejevile Pärnu Maakohtu 28.09.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-8976 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Lisakohustuste rikkumised Nikita Agejevi poolt objektiivselt kinnitust ei leidnud ja kuna Nikita Agejevi katseaeg kulges pärast vangistusest vabanemist elektroonilise valve all 5 kuu jooksul positiivselt ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud kahe registreerimiskohustuse rikkumise tõttu karistuse täitmisele pööramine. Kriminaalhooldusametnik esitas 07.01.2019.a taas kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Nikita Agejevile mõistetud karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei ilmunud Nikita Agejev kriminaalhooldusametniku juurde registreerima 11.12.2018.a, 13.12.2018.a, 21.12.2018.a ning 04.01.2019.a. Telefonikõnes väitis N. Agejev, et tal ei ole mõjuvaid põhjuseid registreerimistele mitteilmumise kohta. Katseaja jooksul ei ole isik elanud seaduskuulekalt. 18.12.2018.a Lääne Ringkonnaprokuratuuri saadetud infokirjast nähtub, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri menetluses on kriminaalasi 18270000440, milles N. Agejevile on esitatud kahtlustus
lg 2 p 9 ning
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil N. Agejev kohtuistungile kaitsjat ei soovinud. Ta tunnistas, et on registreerimiskohustust korduvat rikkumist ning nõustus karistuse täitmisele pööramisega. N. Agejev selgitas, et ta ei näinud põhjust kriminaalhooldusametniku juurde minna, kuna uute kuritegude eest mõistetakse talle karistuseks vangistus. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ning leidis, et N. Agejevile mõistetud karistus, tuleb pöörata täitmisele. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 08.11.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande kuna N. Agejev rikkus registreerimiskohustust ning registreerimistel on N. Agejev väitnud, et tarvitab Lk 2 / 3 1-18-8976 endiselt nii alkoholi kui ka narkootikume hoolimata kohtu poolt määratud lisakohustustest, mis eelnimetatud aineid tarvitada keelab. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuris menetluses on kaks kriminaalasja, milles N. Agejev on kahtlustatav. Karistusregistri 08.11.2018.a väljavõttest nähtub samuti, et isik ei ole katseajal elanud seaduskuulekalt. Rikkudes ühel korral
03.12.2018.a jättis kohus taotluse rahuldamata. Vaatamata kohtu poolt antud võimalusele rikkus N. Agejev kaheksa päeva pärast eelnimetatud kohtu määrust taas registreerimiskohustust ning seejärel rikkus registreerimiskohustust veel kolmel korral. Eeltoodust järeldub, et N. Agejev suhtub temale kohtuotsusega määratud kohustusesse äärmise ükskõiksuse ja üleolekuga. Andmata vähimatki hinnangut N. Agejevile uue alustatud kriminaalmenetluse raames esitatud kahtlustusele viitab eeltoodu kohtu hinnangul siiski asjaolule, et registreerimiskohustuse eiramine ning vara- ja avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemine N. Agejevi poolt on omavahel seotud ning on toonud kaasa reaalse ohtu teistele isikutele. Eeltoodu näitab N. Agejevi hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. N. Agejevit on karistusregistri andmetel varem kriminaalkorras karistatud neljal korral erinevate kuritegude eest ja korduvalt erinevate väärtegude toime panemise eest. Süüdimõistetule on selgitatud korduvalt kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning talle on antud võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustusesse suhtunud vastutustundetult, neid teadvalt rikkunud. Lisaks kahtlustatakse teda uute kuritegude toime panemises.
lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks N. Agejev rikkus kontrollnõuet, ilmuda registreerimisele tahtlikult ja korduvalt, millega on näidanud soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse reeglitesse ja kohustusesse ning enda käitumist ja hoiakuid muuta ning kohus leiab, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik saavutada N. Agejevile Pärnu Maakohtu 28.09.2017.a otsusega määratud karistuse eesmärke. N. Agejevi suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ainuüksi selle täitmisele pööramisega. Kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse ning pöörab N.Agejevile mõistetud karistuse, s.o 1 aasta ja 8 päeva vangistust, täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.