lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas I. Y.`i pankroti välja 21.03.2018.a. kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti
nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 3 Vastavalt Viru Maakohtu 21.03.2018.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-18-1619 maksti ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest tasu 476 eurot ja 40 senti (sh käibemaks summas 79,40 eurot). Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid I. Y.’i (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (postikulud, sh 2 tähtkirja saatmiseks ja bürookulud) on tehtud pankrotihalduri vahenditest.
Halduri tasu Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:
Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus 5 I. Y. (pankrotis) on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on I. Y. (pankrotis) kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma
§- 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. I. Y. on leidnud töö MAXIMA Eesti OÜ-s, seega täidab võlgnik
Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada I. Y.`i pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; - Otsustada võlgniku I. Y.`i suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et I. Y.`i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võimetusest tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. I. Y.`i pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud ITM Inkasso nõue summas 380,27 eurot; Kohtutäitur Arvi Pink nõue summas 76,46 eurot; BIGBANK AS nõue summas 11 040,11 eurot; Era Liisingu 6 Inkassoteenused AS nõue summas 1 453,96 eurot; TCM Estonia OÜ nõue summas 1 453,96 eurot; Intrum Debt Finance AG nõue summas 283,16 eurot; Omega Invest OÜ nõue summas 1 485,44 eurot ja Aktiva Finants OÜ nõue summas 1 038,46 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 31.01.2018 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku I. Y.`i võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik palus määrata teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus nõustub taotlusega algatada I. Y.`i suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad I. Y.`i suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku I. Y.`i usaldusisikuks I. Y. ise, kuna kohus on veendunud, et I. Y. suudab täita usaldusisiku kohustusi. 7 Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu ja kulude kinnitamine
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 440 eurot, millele lisandub käibemaks summas 88 eurot, kokku 528 eurot ja välja mõista see võlgnikult Advokaadibüroo Heringson GLO kasuks. Võlgnik on 19.12.2018 üldkoosolekul nõustunud halduri tasu suurusega. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Haldur on pankrotimenetluse teenindamiseks kasutanud Advokaadibüroo Heringson GLO ruume, arvutustehnikat ja materjale. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu ja kulud on põhjendatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 kinnitab kohus halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud summas kogusummas 528 eurot (sh käibemaks). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.