MS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Andrei Andritsa suhtes käitumiskontroll kohaldamata. pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne Riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 243,60 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 243,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Marina Valge poolt süüdimõistetu Andrei Andritsa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Andrei Andritsale ning tema kaitsjale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 14.12.2018 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Andritsa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Andrei Andritsa kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 14.12.2016 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi
Sama otsusega tunnistati Andrei Andritsa süüdi
järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
MS §-le 238 lg 2 vähendati Andrei Andritsale mõistetud karistust ühe kolmandiku, 1 aasta 4 kuu võrra ning mõisteti karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 15.12.2015-16.12.2015, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõistis kohus 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.06.2016. Isik on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, vangistuses viibib 10-ndat korda. Kuritegude toime panemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks uimastite tarvitamine. Varasemalt on isikut samuti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks on ta toime pannud ka röövi ja joobes juhtimise. Kuritegude muster kordub: isik paneb jätkuvalt toime varavastaseid süütegusid, kuna narkootikumide ostmiseks on raha vaja. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Andrei Andritsa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pikkusega üks aasta ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Andrei Andritsa selgitas, et ema juurde ei ole tal võimalik elama asuda ja üldse ei taha ta xxxx jääda, tal on olemas garantiikiri, tahab minna elama ja transporditöölisena tööle xxxx. Elamisluba on pikendatud, Eestis peale ema ja õe lähedasi pole. Prokurör Elle Karm oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused on täidetud ja isiku enda käitumise pinnalt vangistuse ajal ja väljaspool vanglat on olemas kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks. Seetõttu tuleks kindlasti kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ja kui isik ütleb, et vabanemisjärgselt ei ole tal elukohta, siis vangla on selle eest hoolitsenud, et tal on olemas kaks võimalikku elukohta, kuhu elama asuda. Prokurör toetas vangla ettepanekut kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli pikkusega üks aasta ning koos nende nõuetega, mis vangla on oma taotluses välja toonud. Kaitsja Marina Valge ei toetanud vangla taotlust ja ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga lisades, et vaatamata sellele, et vangla on teinud pingutusi ja ära märkinud, et isikul on võimalik vabanemisel pöörduda elamispinna taotlemiseks kahte kohta, ei ole isikul siiski alalist elukohta. Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-45-16, milles on kindlalt asutud seisukohale, et kui 2 isikul ei ole vabanemise hetkel kindlat elukohta, siis ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Andrei Andritsa suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
kohaselt saab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isikul on võimalik elama asuda sotsiaalpinnale xxxx (xxxx) ja elamispind eraldatakse taotlejale siis, kui isik pöördub isiklikult xxxx juhataja poole. Samuti on isikul võimalik elama asuda xxxx (xxxx), vaba pind olemas, kuid selleks peab ta tegema avalduse Jõhvi Vallavalitsuse Sotsiaalteenistusele. Kohus asub seisukohale, et vangla poolt pakutud võimalused ei ole samastatavad kindla elukoha olemasoluga. Aadressil xxxx on tegemist MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik poolt pakutava majutusteenusega, kusjuures vanglast vabanenud isikuga sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping kestusega 6 kuud ning lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohus on seisukohal, et majutusteenuse kasutamine ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Lisaks saaks kinnipeetava karistusjärgse käitumiskontrolli aeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega olema pikem (1 aasta), kui seda võimaldab teenuse osutaja (6 kuud). Märkimist väärib ka asjaolu, et kuna teenust pakutakse kuni 12-le vanglast vabanenud isikule, siis ei pruugi kriminaalse taustaga keskkond olla korduvkaristatud kinnipeetavale elukohaks sobilik. Aadressil xxx on tegemist ühiselamu tüüpi maja munitsipaaleluruumi ühe toaga, kusjuures WC, köök ja pesemisvõimalused on ühiskasutatavad. Arvestades asjaoluga, et ühiselamus elab ka asotsiaalne kontingent ning Andrei Andritsa võib olla teiste poolt mõjutatav, siis ei pruugi asotsiaalse mõtteviisi- ja käitumisega keskkond elukohana olla kinnipeetavale sobiv. Liiatigi on sinna toa saamine üksnes võimalus, mis ei pruugi realiseeruda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Andrei Andritsal puudub vabanemisjärgselt Eestis konkreetne ja kindel elukoht. Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.
lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule ning
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku 3 omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Käesoleval juhul ei ole riik (vangla sotsiaaltöötaja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetule Eestis elukohta leidnud ega seda välja selgitanud, seega on Andrei Andritsa suhtes kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks ja oluline eeldus täitmata. Viide materjalides asjaolule, et isikul on vabanedes võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole eluruumi tagamise sotsiaalteenuse saamiseks või et isikul on võimalus saada eraõiguslikult juriidiliselt isikult lühiajalist majutusteenust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetavale elukoha leidmine ega selle väljaselgitamine. Sotsiaalteenuste saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördumise õigus tuleneb seadusest. Kas Andrei Andritsa vastaks tema kohta esitatud andmete järgi
lg 1 sätestatud nõuetele ei oma kohtu hinnangul enam tähtsust, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamiseks peavad olema täidetud lisaks
lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ka
Käesoleval juhul on üks eluliselt oluline kriteerium täitmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Andritsa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Andrei Andritsa riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 243,60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016. a määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16 tuleneb, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Eelnevast tulenevalt jääb Andrei Andritsa riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 243,60 eurot, riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.