lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta see asja lahendamisel kohaldamata. Taotluse kohaselt esitas A T vanglale taotluse, et viimane esitaks kohtule materjalid A T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla jättis A T taotluse rahuldamata. A T vaidlustas vangla otsust vangla direktorile ning seejärel esitas kaebuse halduskohtule. Halduskohus tagastas kaebuse esitajale. A T esitas määruskaebuse ringkonnakohtule kuid see jäeti rahuldamata. Seejärel esitas A T määruskaebuse Riigikohtule, kuid see tagastati. A T soovib, et maakohus hindaks
S § 76 lg 1 kohaselt kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 76-1 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel. 1 A T andis nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ja leiab, et vangla oleks pidanud saatma kohtule materjalid
Leiab, et riik/vangla ei saa ebavõrdselt kohelda kinnipeetavaid, kes kannavad karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest (mõrva eest) ning diskrimineerima karistusliigi (eluaegne vangistus) alusel kuna seda keelab Põhiseaduse § 12, EIÕK art 14 ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (2007/c303/01). Leiab, et ka temal on õigus tingimisi ennetähtaega vabastamise elektroonilise järelevalve alla avalduse menetlemisele, nii Viru Vangla poolt materjalide edastamisele maakohtule, kui ka maakohtu poolt taotluse läbivaatamisele.
lg 1 ja 2 tulenevalt saavad tähtaegse vangistusega karistatud süüdimõistetud esitada vangla vahendusel taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla aga eluaegse vangistusega karistatud süüdimõistetud seda ei saa.
lg 1 sätestab tingimisi vabastamise võimalust peale 30 aastat karistuse kandmist, kuid ei käsitle elektroonilise valve alla vabastamist. Leiab, et eluaegset vangistust kandval kinnipeetaval peab elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse tähtaeg olema 15 aastat. Leiab, et küsimus vajab maakaohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ning diskrimineeriva normi kohaldamata jätmist ja
A T palub tunnistada Põhiseadusega vastuolus ja jätta asjas kohaldamata
lg 1, nõuda Viru Vanglal välja tema isiklik toimik sh tema taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla ja seda lahendada. KOHTU SEISUKOHT Tutvunud A T taotlusega, leiab kohus, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lõikest 3 ei tulene teisiti. VangS § 76 lg 1 kohaselt saab dokumendid kohtule edastada tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks vangla. A T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.03.2010 kohtuotsusega nr 1-08-12376
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A Tle Harju Maakohtu 14.06.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa – eluaegse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks eluaegne vangistus. Karistuse kandmise algus - 21.05.2000. Kinnipeetav esitas maakohtule taotluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et selle läbivaatamiseks puudub kohtul alus. Justiitsminister on 12.augusti 2010 määrusega nr 28 kehtestanud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra“, mille § 11 lg 1 kohaselt valmistab vangla kohtule esitamiseks ette kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid, milleks on: - kinnipeetava isiklik toimik; - kinnipeetava iseloomustus, milles antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema enne tähtaega vabastamise kohta; 2 - kriminaalhooldusametniku arvamus katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta; - kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks; - kriminaalhooldusametniku arvamus; - kinnipeetava iseloomustus. Ka VangS § 76 lg 1 kohaselt saab kinnipeetava kohta kogutud materjalid, sh taotluse, tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks kohtule esitada vangla, mitte kinnipeetav. Käesolevas asjas ei ole vangla eespool loetletud materjale ja taotlust kohtule esitanud (kuna pole saabunud
sätestatud tähtaeg) ning seetõttu jätab maakohus süüdimõistetu A T taotluse läbi vaatamata.
Tulenevalt
lg 2 esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus.
3. peatükk karistuse liike ning
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Seega eluaegne vangistus ei ole iseseisev karistuse liik vaid üksnes vangistuse määr. Vastavalt
lg 1 eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.
lg 2 kohaselt
lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse
lõikes 4 sätestatut.
lg 4 sätestab: tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Iseenesest
ega
ei välista eluaegset vangistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilise järelevalve kohaldamist. Samas aga eluaegset vangistust kandva isiku puhul ennetähtaegse vabastamise võimaluse tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda
lg 1 sätestatud tähtajast kui erinormist.
sätestatud üldnormid laienevad eluaegset vangistust kandvatele isikute vaid selles osas, mida ei käsitle § 77 erinormid.
lg 1 ja 2 käsitleb tingimisi ennetähtaega vabanemise võimaluse avanemise tähtaegu nende isikute puhul kes kannavad tähtajalist vangistust. Ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtaeg sõltub mitte üksnes kuriteo astmest vaid on väljaarvestatav karistuse pikkusest. Eluaegset vangistust kandva isiku puhul kindlalt ei ole teada kui pikaks osutub vangistus ning sellest tulenevalt nimetatud isikute jaoks on
erinorm, mis sätestab ennetähtaega vabanemise võimaluse avanemise tähtaega olenemata sellest, kas isik soovib vabaneda elektroonilise järelevalve kohaldamisega või mitte. Lähtudes ülaltoodust kohus ei näe põhjust eluaegset vangistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise korral jätta kohaldamata
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss MInzatov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.