Tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti peainspektor Argo Abermanni 03.10.2018 otsus väärteoasjas nr 930018001314.
lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Aleksey Semenovi suhtes tolliseaduse § 70 lg 1 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu. 1 4-18-5435 Menetluse käigus asitõendina ära võetud gaasi sisaldamise võimalusega balloon hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
alusel mõista õigusabi kulude katteks Eesti Vabariigilt Aleksey Semenovi kasuks välja 200 (kakssada) eurot, sh käibemaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 20.12.
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti otsus tuleb tühistada ning
Väärteoprotokollis on esitatud väärteo lühike ja pikem kirjeldus. Kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et menetlusaluse isiku ütlused paiknevad protokollis lühikese kirjelduse järel, mistõttu tuleb protokollist järeldada, et isik on andnud ütluseid ja esitanud seega oma kaitseversiooni lühikirjelduses märgitud asjaolude kohta. Väärteo lühikirjeldus on järgnev. Aleksey Semenovile tolliseaduse § 70 lg 1 alusel esitatud süüteoetteheide seisneb selles, et Aleksey Semenov toimetas Venemaa Föderatsioonist Eestisse ühekordselt täidetava gaasiballooni („Refrigerant 404A“, üldkaal 13,85 kg, netokaal 10,9 kg, märgistus „non-refillable“ st ühekordselt täidetav), mis ei ole mõeldud taastäitmiseks, mille toimetamine ühekordselt kasutatavas taaras Venemaa Föderatsioonist Eestisse on keelatud. Pikemas väärteo kirjelduses heidetakse kaebajale ette järgnevat tegevust. 03.09.2018 kell 13.30 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija Aleksey Semenov. Valides rohelise koridori andis reisija mõista, et tal ei ole kaasas keelatud kaupa, kaupa mis kuulub deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. TS §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati ühekordselt täidetav gaasiballoon „Refrigerant 404A“, üldkaal 13,85kg nettokaal 10,9 kg, mis asus seljakotis. Balloonil oli kiri „non-refillable“. Gaasiballoon oli mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Gaasiballoonil puudus Pii-märk. Gaasiballoonist tehtud pilt. Gaasiballoon peeti kinni, paigaldati tollitõkend xxx ja hoiustati Narva TP laos. Ühekordselt täidetavat gaasiballooni, mis ei ole mõeldud taastäitmiseks, on keelatud Eestisse toimetada. Kuna isikul oli piiriületusel kaasas ühekordselt täidetav gaasiballoon (Refrigerant 404A“, üldkaal 13,85kg, netokaal 10,9kg), balloonil märgistus „non-refillable“, siis isikul oli seda keelatud Vene Föderatsioonist Eestisse toimetada. Lisatud on ka viited Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 517/
kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid või teha väärteoprotokollis kajastuva süüdistuse osas parandusi. Kui süüdistuses on teo toimepanemise asjaolud puudulikud või ebaõiged, ei saa kohus asuda süüdistust muutma või täiendama ning sisustama seda süüdistuses märgitust erinevate faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokolli täiendamine ja parandamine on võimalik üksnes kohtuvälise menetleja poolt kohtuvälise menetluse ajal. (vt Riigikohtu kohtuotsus nr 3-1-1-43-14).
lg 2 p 1 mõtte kohaselt peab väärteoprotokolli teokirjelduses nimetama isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Süüdistuses tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Tolliseaduse § 70 lg 1 näeb ette vastutuse (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest) kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. Süüdistuses heidetakse ette keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamist. Tegemist on blanketse normiga, mida tuleb sisustada teistes õigusaktides sätestatud õigusnormidega. Inkrimineerimaks TS § 70 lg 1 alusel keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamist tuleb esmalt tuvastada, kas süüdistuses nimetatud kaup on keelatud kaup. Jaatava vastuse korral tuleb anda hinnang teiste TS §-s 70 sätestatud koosseisutunnuste esinemise kohta. Menetluse esemeks oleva gaasiballooni käitlemise nõuete hindamisel on vaidlustatud otsuses viidatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 517/2014 normidele. Nimetatud aktidest tulenevad muu hulgas alljärgnevad piirangud ja keelud. AÕKS § 185 sätestab osoonikihti kahandavate ainete käitlemise piirangu – osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud. Nende ainete, toodete ja seadmete Euroopa Liitu sisseveo ning Euroopa Liidust väljaveo loa annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 kohaselt Euroopa Komisjon, küsides nimetatud määruses sätestatud juhtudel Keskkonnaministeeriumi nõusolekut. 4 4-18-5435 AÕKS § 187 kohaselt märgistatakse osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad või nendel ainetel põhinevad tooted, seadmed ja mahutid kemikaaliseaduses sätestatud korras, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009 esitatud nõudeid. AÕKS § 191 lg-st 1 tulenevalt on fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad tooted, seadmed ja süsteemid kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavad või nende gaaside sisaldamise võimalusega tooted, seadmed ja süsteemid, kaasa arvatud fluoritud kasvuhoonegaaside transpordiks ja hoidmiseks kasutatavad mahutid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemine käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud fluoritud kasvuhoonegaasidega, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ja selle rakendusmäärustes. 16.04.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta art 11 lg 1 III lisa sätestab alates 04.07.2007 turulelaskmise keelu järgnevalt – ühekordselt täidetavad fluoritud kasvuhoonegaaside mahutid, mida kasutatakse jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade, tuletõrjesüsteemide või jaotlate hooldus- ja teenindustööde tegemisel või selliste seadmete või süsteemide täitmisel, või mis on ette nähtud lahustitena kasutamiseks. Sama määruse artikkel 7 lõige 2 näeb ette, et piiramata artikli 11 lõike 1 kohaldamist, on fluoritud kasvuhoonegaaside ja II lisas loetletud gaaside turule laskmine keelatud, välja arvatud, kui see on asjakohane, kui tootjad ja importijad tõendavad fluoritud kasvuhoonegaaside turule laskmisel, et tootmisprotsessi käigus tootmise kõrvalsaadusena tekkiv trifluorometaan, sealhulgas see, mis tekib lähteaine tootmisel, kas hävitatakse või kogutakse kokku edaspidiseks kasutamiseks parima võimaliku metoodika kohaselt. Viidatud õigusnormidest nähtuvalt on keelatud lasta ühekordselt täidetavas mahutis turule fluoritud kasvuhoonegaase ehk f-gaase ning mahuteid, mida selle tarbeks kasutatakse. Lisaks on kehtestatud täiendavad piirangud kasvuhoonegaasidele ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 517/2014 II lisas loetletud gaaside käitlemisele. Seega ei piira need õigusnormid kõikide gaaside ja nende mahutite käitlemist, vaid üksnes fluoritud kasvuhoonegaaside ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 517/2014 II lisas loetletud gaaside käitlemist. Süüdistuses heidetakse menetlusalusele isikule ette gaasiballooni käitlemist, täpsustamata sealjuures millise konkreetse gaasiga tegemist on. Ei eelnevalt nimetatud ega ka teistes õigusaktides- ja normides sisaldu üldist piirangut kõikide gaaside impordiks või turule laskmiseks ühekordselt täidetavates mahutites. Kuivõrd süüdistuses ei ole täpsustatud, millise gaasi ballooni Eesti Vabariiki toimetamist isikule ette heidetakse, ei ole süüdistuse pinnalt võimalik tuvastada TS § 70 lg 1 koosseisuliste tunnuste esinemist (st et tegemist oli keelatud kauba Eesti Vabariiki toimetamisega). Süüdistuse sõnastus on liialt üldsõnaline tegemaks isikule karistusõiguslikku etteheidet. TS § 70 lg 1 kohase süüdistuse esitamiseks tuleb vastav säte sisustada konkreetsete õigusnormidega, mille rikkumist isikule inkrimineeritakse. Kasutades süüdistuses üldmõistet „gaas“ ning jättes täpsustamata, millise gaasi või gaasi mahuti käitlemist ette heidetakse, ei ole võimalik tuvastada ja viidata õigusaktile ja – normile, mida isik väidetavalt rikkunud on. Kuigi antud juhul nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et käideldud mahutis oli ilmselt f-gaas, ei ole see siiski piisav isiku karistamiseks, kui süüdistuses vastavat etteheidet tehtud ei ole. Eelöeldust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu ei vasta TS § 70 lg-s 1 ega ka mõnes muus normis sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Kuivõrd kohus ei saa omal initsiatiivil asuda tuvastama faktilisi asjaolusid, mida süüdistuses ette heidetud ei ole, tuleb väärteomenetlus lõpetada vastavalt
5 4-18-5435 Kõike eelnevat arvestades ja juhindudes
p-st 3 rahuldab kohus Aleksey Semenovi kaebuse ning tühistab Maksu- ja Tolliameti 03.10.2018 otsuse väärteoasjas nr 930018001314 ja lõpetab menetluse
lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.
näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamisel § 29 lg 1 p 1–3 või 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebaja taotles õigusabi ja tõlkekulude hüvitamist summas 200 eurot. Võttes arvesse esitatud kaebuse mahtu ja sisu ning kohtuistungile kulunud aega, leiab kohus, et kaitsjale makstud tasu suurus on põhjendatud ning proportsionaalne. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse ning lõpetab väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale hüvitada õigusabi ja tõlkekulud kokku summas 200 eurot (sh käibemaks).
p 7 ja 8 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega ning kas on vaja kohaldada konfiskeerimist. Kaebaja ütlustest nähtuvalt on menetluse raames ära võetud gaasiballooni näol tegemist AÕKS § 191 lg 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 517/2014 art 11 lg 1 ja art 7 lg 2 tähenduses mahutiga, mille turule laskmine on keelatud ning kaebajal puudub selle omamiseks vajalik luba. Seega puudub alus kõnealuse mahuti kaebajale tagastamiseks ning gaasiballoon kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.