Obsah (6)

§ 637§ 367§ 124§ 173§ 174§ 162

2-18-12895 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-12895 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi Kohtla-Järve Estonia pst

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD 1 2-18-12895

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx omanik ja korteriühistu liige. Hageja esitas igakuiselt kostjale arveid, kus on osutatud teenused, tariifid ning summad. Perioodil 01.12.2017-31.08.2018 esitati kostjale arved summas 698, 29 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Tulenevalt Kehtinud KÜS § 15¹ lg l ja kehtivast KrtS § 40 lg 1 ja korteriühistu põhikirja p-dest p. 3.2.7, 29.1., 29.
2. ja 29.
3. on ühistu liige kohustatud tasuma majandamiskulude eest. Hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek (MTÜS § 19 lg 1 p 1 ja põhikiri p. 45.4). KrtS § 42 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist 28.08.2018 seisuga 34, 57 eurot ja

§ 367

alusel edaspidi viivist põhinõudelt (698, 29 eurot) kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

1. Lähtudes VÕS § 88 lg 6 ja lg 8 ei ole hageja nõue aegunud. Kostja ei ole kunagi VÕS § 88 lg 6 alusel määranud, millise konkreetse arve eest ta raha maksis ning hageja on kustutanud jooksvalt tasutud maksete arvelt kostja vanemaid võlgnevusi ja viiviseid. Perioodil alates detsembrist 2007 kuni detsembrini 2010 oli kostjal maksmata 114, 44 eurot. Perioodil alates 01.01.2011- 30.06.2016 oli kostjal maksmata juba 732, 86 eurot, sh. põhiosa 698, 29 eurot ja viivis 34, 57 eurot. Alternatiivselt leiab hageja, et nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 158 alusel, kuna kostja on makseid teinud pidevalt ja aegumine on katkenud. Hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. II KOSTJA VASTUS
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on tasunud esitatud konto väljavõtte kohaselt talle perioodil 30.11.2017 kuni 31.07.2018 esitatud arved kokku summas 1104, 03 eurot. Tasumata on ainult üks arve kuna kostja selliseid teenuseid ei ole kasutanud, pealegi on see nõue aegunud. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Arvestades hagihinda 783, 84 eurot on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi on tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest tuleneb, et hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust 01.12.201731.08.2018 kostjale esitatud arvete alusel summas 698, 29 eurot ja seisuga 28.08.2018 sisse nõutavaks muutunud viivist 34, 57 eurot, kokku 732, 86 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvetest tuleneb aga, et hageja esitas hagis viidatud perioodil (01.12.2017-31.08.2018) kostjale tasumiseks 9 arvet kokku summas 887, 96 eurot (tl 71-76) ja 9 viivise arvet summas 39, 14 eurot (tl 77-80). Seega kokku 927, 10 eurot, kuid hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt sama perioodi eest võlgnevust ja viivist kokku summas 732, 86 eurot. Eeltoodust järeldub, et hagis nõutav põhivõlgnevuse summa ja sisse nõutavaks muutunud viivise summa erinevad hagile lisatud arvetel toodud summadest.

1. Kostja väitel on ta vaidlusalusel perioodil tasunud arved summas 1104, 03 eurot, mis on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Hageja sellele vastu vaielnud ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud perioodil 13.11.2017-10.09.2018 kokku 1104, 03 eurot selgitusega „arve nr xxx, xxx, vee eest, sihttasu“ (tl 85). Järelikult on kostja tasunud vaidlusalusel perioodil hagejale 371, 17 eurot rohkem hagis nõutust ja 176, 93 eurot rohkem kui tuleneb hagile lisatud arvetest. 2 2-18-12895
2. Hageja väitel on ta kostja poolt tasutut arvestanud kostja eelneva põhi- ja viivise võlgnevuse katteks, kuna kostja ei ole VÕS § 88 lg 6 alusel määranud, millise arve eest ta raha maksis. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud perioodil 13.11.2017-10.09.2018 kokku 1104, 03 eurot selgitusega „arve nr xxx, xxx, vee eest, sihttasu“ (tl 85). Järelikult on võlgnik (kostja) VÕS § 88 lg 1 alusel määranud missuguse kohustuse täitmiseks on ta raha maksud ning hageja ei saanud omakorda määrata, millise kohustuse ta tasutud raha arvel loeb täidetuks (kostja eelnev võlgnevus). Lisaks tuleneb VÕS § 88 lg 4 p 1, et kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist. Hageja ei ole väitnud, ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjale teatanud, et ta on määranud, et loeb täidetuks kostja eelneva kohustuse.
3. Hageja on täiendavas seisukohas märkinud, et perioodil 01.01.2011-30.06.2016 jättis kostja tasumata 732, 86 eurot, sh. põhiosa 698, 29 eurot ja viivis 34, 57 eurot (tl 97), milline summa kattub hagis nõutuga, kuid sellisel juhul ei kattu jällegi võlgnevuse periood, kuna hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevust perioodi 01.12.2017-31.08.2018 eest. Samuti leiab kohus, et hageja selgitustest ega võlgnevuse kujunemise arvestusest (tl 97, 103-104) ei ole võimalik aru saada, millised arved ja mis perioodil on kostja jätnud tasumata või tasunud osaliselt ning millised kostja poolt tasutud summad on hageja arvestanud varem tekkinud võlgnevuste katteks. Kuna esitatud tõenditest ei selgu, millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja mis aja eest on kostja jätnud tasumata, ei ole võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
4. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kostja aegumise vastuväite osas, sh. põhjusel, et puuduvad poolte konkreetsed väited ja tõendid aegumise katkemise osas. Kohus märgib, et korteriühistu liikme majandamiskulude tasumise kohustus on perioodiline kohustus ning selliste maksete aegumistähtaeg on TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Hageja palub välja mõista kostjalt 732, 86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34, 57 ning viivise põhiosalt (698, 29 eurot). Seega on hagi hinnaks 783, 84 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjale menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3