← Eesti

2-18-9367/45

Obsah (10)§ 43§ 28§ 10§ 20§ 21§ 12§ 23§ 22§ 24§ 26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9367 Tsiviilasi OÜ B (pankrot

§ 43

lg 1 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust.

§ 43

regulatsioon on ette nähtud selleks, et takistada ebaselgete nõuete lülitamist saneerimiskavasse. Seega ei ole võimalik saneerida nõudeid, mille olemasolu või suuruse osas puudub selgus. AS K-MOST on seisukohal, et B OÜ nõude olemasolu osas puudub selgus ning isegi, kui oleks selge, et see nõue eksisteerib, siis on selle suurus ebaselge. AS K-MOST esita B OÜ vastu hagi (tsiviilasi nr 2-17-10074) saamaks B OÜ õigusvastasest omandusest tagasi V kinnistu, mille väärtuseks on umbes 1,5 miljonit eurot. AS-i K-MOST peamine positsioon põhineb sellele, et AS K-MOST on müügilepingu tühistanud TsÜS § 131 lg 1 alusel. Nimelt ületas AS-i K-MOST tollane juhatuse liige M S oma volitusi, rikkus lojaalsus ja hoolsuskohustusi ning põhjustas sellega AS-ile K-MOST kahju. Sil puudus AS-i K-MOST hinnangul nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks, tehing oli vastuolus AS-i KMOST huvidega ning S tegutses huvide konfliktis – esindas tehingu mõlemat poolt, mis loob kahju tekitamise tõendusliku eelduse. Kinnistu müügi tõttu kannatas AS K-MOST kahju seeläbi, et: kaotas tagatisvara, mille vastu AS K-MOST sai varasemalt oma põhitegevuseks hädavajalikke pangarantiisid, mida anda ehitushangetele tagatiseks; kaotas kinnistu, millel paiknes AS-i K-MOST põhitegevuskoht ning millega seetõttu kaasneks vajadus teha kulutusi uue põhitegevuskoha saamiseks (kontor, olemruumid töökojad masinate hoiustamiseks ja remondiks, parkimisala masinatele; tootmisruumid sillaelementide tootmiseks, ladustamisala ehitusraketiste ja toodangu hoidmiseks); kinnistu müüdi ilma igasuguse põhjuseta liiga odavalt (alla turuväärtuse); kaotas 13

(27)2-18-9367 olulises ulatuses võimaluse mõjutada oma edasist käekäiku ja ellujäämist. Kinnistu oli koormatud hüpoteekidega ja kuigi AS K-MOST on algatanud ka vaidluse hüpoteekide kehtivuse üle, ei saa täielikult välistada, et hüpoteegid jäävad kehtima ja hüpoteegipidaja asub neid täitemenetluses realiseerima. Siiski oleks ka sellisel juhul AS-il K-MOST olnud kinnistu omanikuna võimalik ise kuni kinnistu täitemenetluses realiseerimiseni otsustada oma vara võimalik käsutamine – AS K-MOST oleks saanud otsida pandipidajatega kompromissi või võlad refinantseerida vms. See võimalus võeti AS-ilt K-MOST ära; AS K-MOST ei saanud kinnistu müügist vastusooritust. Juhul, kui AS K-MOST ei saa kinnistut tagasi või saab selle tagasi koos hüpoteegiga, on AS-l K-MOST võimalik teostada tasaarvestus B OÜ väidetava nõudega AS-i K-MOST vastu järgmiselt: kui AS K-MOST kinnistut tagasi ei saa, siis laenukeelu rikkumisest tulenev on AS-il K-MOST kahjunõue, mis on seaduses otsesõnu laenukeelu rikkumise tagajärjena sätestatud (ÄS § 281); kui AS K-MOST saab kinnistu tagasi, aga hüpoteek loetakse kehtivaks, siis jällegi seaduses sõnaselgelt kirjas olev tagasinõue – AS-i K-MOST kinnistu realiseeritaks sellisel juhul x OÜ kohustuse katteks, mis annaks tagasinõude. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes

§ 43lg 1 ei saa B OÜ nõuet saneerida.

  1. Saneerimismenetluse tagamine Võlausaldajate kindlustunde ja saneerimismenetluse eesmärgipärasuse tagamiseks, tagab AS K-MOST oma kohustuste täitmise saneerimismenetluses järgnevalt: AS K-MOST kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes kolmandate isikute õigustega; AS K-MOST kohustub mitte muutma ilma saneerimisnõustaja eelneva kirjaliku nõusolekuta ettevõtte põhikirja ja mitte tegema otsust osakapitali muutmiseks, s.h osakapitali suurendamiseks või vähendamiseks ja täiendavate aktsiate väljalaskmiseks; AS KMOST kohustub mitte määrama ja maksma ilma saneerimisnõustaja eelneva kirjaliku nõusolekuta dividende ja vähemalt kuni 31.12.2021 mitte maksma oma aktsionäridele juhtimistasusid; AS K-MOST kohustub saneerimismenetluse ajal ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta mitte andma laenu, krediiti või muud sarnast finantseerimist (rahas või muus varas) kolmandatele isikutele. Nimetatud kohustus ei kehti igapäevases majandustegevuses oma klientidele võimaldatud kauba või teenuse müügihinna tasumistele kuni 90 päeva pikkuse järelmaksu andmist; AS K-MOST kohustub saneerimismenetluse kestel mitte tagama ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata mitte tagama kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana, solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil.
  2. Saneerimiskava tühistamise alused ja tagajärjed. Saneerimiskavaga luuakse ettevõtja ja võlausaldajate vahel uus võlasuhe, mida ettevõtja on kohustatud täitma. Kui ettevõtja ei täida endale saneerimiskavaga võetud kohustusi, võib võlausaldaja igal ajal esitada vastavasisulise avalduse kohtule saneerimismenetluse lõpetamiseks.
  3. Saneerimise mõju töötajatele 14

(27)2-18-9367 Saneerimiskava kohtule esitamise hetkel on AS-i K-MOST töötajatega lepingud lõpetatud, s.h töölepingud aktsionäridega – inimesed töötavad vastavalt oma erialale teistes ehitusettevõtetes, kuid senise info põhjal on paljude väikeaktsionäridest pikaajaliste töötajate soov jätkata tegutsemist ettevõttes, kus nad on aastakümneid tegutsenud. Saneerimiskava lõpus oleks ettevõttes prognoosi kohaselt 47 töötajat.
  1. Prognoositav majanduslik seisund peale saneerimiskava täitmist AS K-MOST on pika ajalooga, tugeva referentsibaasiga ja suure ning ustava aktsionäride baasiga auhinnatud ettevõtte. Saneerimine võimaldaks taastada aastaid edukalt töötanud ettevõtte ja pakuks ka kõige kasumlikumat nõuete täitmist võlausaldajatele. Ettevõtte juhtkond on koostanud detailse kava kuni
  2. a lõpuni. Olulisemad näitajad ja kommentaarid on: kasumlikkus aastatel 2020 – 2023 on juhtkonna prognooside kohaselt 4,0% - 5,1%. Juhtkond märgib, et viimastel aastatel on sektori keskmine kasumlikkus olnud suurem, kuid juhtkond on teinud prognoosid konservatiivselt; vabad rahalised vahendid ületavad
  3. aasta lõpuks 0,5 miljon eurot; kõik nõuded võlausaldajatele on vastavalt saneerimiskavale tasutud; ettevõttes töötab 47 inimest. Ettevõtte juhtkonna poolt koostatud kasumiaruande, rahavoo ja investeerimiskava (sh investeeringute põhjendused) prognoosi aastateks 2018 –
  5. Saneerimisnõustaja seisukoht
  7. Saneerimisnõustaja arvamus saneerimiskava täitmise tõenäosuse kohta Saneerimise eesmärgi täitmiseks plaanib aktsiaselts AS K-MOST kaasata täiendavat kapitali. Kavas on esitatud, et aastatel 2019 – 2020 sõlmitakse vajalikud lepingud käibevahendite kindlustamiseks ja garantiikirjade tagamiseks. Saneerimisnõustaja märgib, et Riigikohus on kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13 pidanud vajalikuks kinnitada, et kui soovitakse vältida maksejõuetust ettevõtjasse tehtava uue investeeringuga, siis peab see sisalduma selgesõnalise kohustusena saneerimiskavas. Kuna AS K-MOST oleks ilma täiendava kapitali kaasamiseta maksejõuetu, kuna ettevõte vaba rahavoog on järgnevatel aastatel negatiivne, mis tuleb katta, siis oleks pidanud AS K-MOST võtma kavaga kohustuse, mis summades ja tähtaegadel kohustutakse kapitali kaasama. Plaan kapitali kaasamise suhtes võib jääda ebamääraseks ning on seetõttu ka raskesti kontrollitav. AS K-MOST hinnangul on ettevõtte käibekapitali vajadus aastal 2020 ca 200 000 eurot. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et ettevõtte käibekapitali vajadus on tõenäoliselt suurem ja ulatub 400 000 euroni. Nõustaja poolne täiendava kapitali vajaduse hinnang põhineb eeldusel, et
  8. a algusest ei saa ettevõte alustada tõenäoliselt peatöövõtjana ehitusteenuse osutamist, mis ei ole hagimenetluste pika ajakestuse tõttu tõenäoline. Nõustaja hinnangul peab ettevõte vähemalt 5-7 aastat piirduma peamiselt projektijuhtimisteenuse osutamisega, mille vaba rahavoog on prognooside kohaselt tõenäoliselt negatiivne. Seega on vaja uut kapitali, et äritegevust ja kava täitmist finantseerida. Nõustaja ei pea tõenäoliseks, et isegi hagimenetluste soodsa lahendi tulemusena, saaks AS K-MOST enda omandisse hüpoteekidest vaba kinnistu 15
(27)2-18-9367 enne 5-7 aastat ehk enne saneerimiskava täitmise tähtaega
  1. aastal, mida kasutada peatöövõtjana ehitusteenuse osutamiseks vajalike pangagarantiide tagatisena. Hagi hüpoteekide kustutamiseks, ei saa esitada seni kuni kinnistu on tulnud AS K-MOST omandisse. Ainult AS K-MOST poolt pakutavast kommertspandist pankade jaoks ei piisa. Alternatiivseid kinnisvaratagatisi ei ole AS-l K-MOST pangale anda ja seda ei ole ka kavas eeldatud. Enamusaktsionär on arvestanud kogu käibekapitali kaasamise enda varadest, s.h varahaldusettevõttest B OÜ (ettevõtte käibevara ja omakapital on üle 200 000 euro). Saneerimisnõustaja on seisukohal, et AS K-MOST poolt väljapakutud enamusaktsionäril S S OÜ-l ja B OÜ-l puuduvad rahalised vahendid ja vara, mis võimaldaksid kindlustada saneeritava AS-i K-MOST täies mahus rahastamise.
  2. a majandusaasta aruannete alusel on S S OÜ käibekapital 16 000 eurot ja B OÜ-l 187 000 eurot, s.h. 18 000 euro suurune laen on antud S Store OÜ-le. Seega kui kahe ettevõtte kogu käibekapitali konsolideerida AS-i KMOST kava täitmise rahastamiseks, jääks sellest väheseks. Täiendavat rahaliste vahendite kaasamisega kavas ei eeldata, kuid saneerimisnõustaja arvates on tõenäoliselt vaja kaasata investor, kes rahastaks täiendavat kapitalivajadust, mis ületab S S OÜ ja B OÜ rahalised võimalused. AS K-MOST on sõlminud J-V (konsortsiumi) lepingu Soomes registreeritud ettevõttega N Bi Oy-ga, mis peaks võimaldama kahel ettevõttel koostöös osaleda riigihangetel tuginedes N Bi Oy garantiikirjadele ja käibekapitalile. K-MOST osutab
  3. a konsortsiumile projektijuhtimise teenust. Kava kohaselt tuleb ehitustegevuse finantseerimine ja garantiid N Bi Oy poolt. N Bi Oy on samuti betoonitöödele spetsialiseerinud ettevõtte, kes ehitab alltöövõtu korras Soomes sildu ja muid betoonehitisi. N Bi Oy puuduvad peatöövõtu referentsid, mis on AS-il K-MOST. Hangetel edukalt osalemise läbi projektijuhtimisteenus pakkumise N Bi Oy-le eelduseks on kavas N Bi Oy poolt pakutav käibekapital ja garantiid, kuna AS-il K-MOST endal vajalik käibekapital puudub ja pangagarantiisid ei ole võimalik tagatise puudumise tõttu hankida.
  4. a lõpu seisuga oli N Bi OY kogu varade maht 100000 eurot, käibekapital 8 000 eurot ja netovara 69 000 eurot ning ettevõttes töötas 1 töötaja (Amadeus andmebaasi andmed). Tegemist on
  5. a lõpus asutatud ettevõttega. Sillaehituse lepingute täitmine peatöövõtjana võib vajada tõenäoliselt suuremat käibekapitali kui oleks N Bi OY-l pakkuda. Kui hinnata ehitusteenuse osutamisega seotud jooksva käibekapitali vajadust AS K-MOST enda varasemate aastate järgi, siis käibekapitali vajadus müügikäibe suhtes oli vahemikus 10% - 26%. Seega on ehitusteenuse osutamine üsna käibekapitalimahukas. Järelikult konsortsiumi liikmete käibekapitali vähesus võib pärssida ka AS-il K-MOST projektijuhtimisteenuse osutamist, mis on risk. Õiguskaitsevahendite kasutamine V kinnistu tagasisaamiseks ning hüpoteekide ja kommertspandi kustutamiseks on saneerimisnõustaja hinnangul põhjendatud. Majanduslikult on põhjendatud, et AS K-MOST püüaks kohtu kaudu saada tagasi B OÜ-le (pankrotis) võõrandatud kinnistut V ja kustutada Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegi ja kommertspandi. Kinnistu koormamine B OÜ (pankrotis) kohustuste tagamiseks
  6. a ja võõrandamine
  7. a oli tervikuna AS-ile K-MOST kahjulik ja kahjustas ettevõtte võlausaldajate huve. Kohtumenetlus kestaks vähemalt 5-7 aastat, kuna enne on vaja saada tagasi kinnistu omand ja seejärel saab vaidlustada Luminor Bank AS kasuks seatud hüpoteegid. Nõuete ümberkujundamise osas on kõiki saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid koheldud kavas sarnaselt. Põhinõuet ei ole vähendatud, kuid kõrvalnõudeid (sh intressinõudeid) on 16
(27)2-18-9367 vähendatud 100%. Ümberkujundatud nõudelt arvestatakse intressi määras 2,2% aastas, kuid seda alates
  1. a.
  2. aasta eest intressi nõudelt ei tasuta. Luminor Liising AS nõue on summas 13 747.13 eurot (s.h. põhinõue 8 959.78 eurot ja kõrvalnõue 4 787.28 eurot). Nimetatud nõue ei sisalda vara väljaostu jääkväärtust, vaid on kasutusrendilepingute jooksvalt tasumata kohustused seisuga 04.07.
  3. Luminor Liising AS nõuet on AS K-MOST saneerimiskavas käsitletud 100% pandiesemega tagamata nõudena. Luminori Liising AS-ga sõlmitud liisinglepingute kohaselt on nõuded ja nende tagatiseks olevad sõidukid vastavalt: lepingu nr 201608881 jooksev maksete võlgnevus on 2 954.75 eurot ja tagatiseks Citroen Berlingo
(2016), mille hinnanguline turuväärtus on 9 000 – 10 000 eurot; LL 201617605 jooksev maksete võlgnevus on 4 567.96 eurot ja tagatiseks Škoda Octavia Scout
(2016), mille hinnanguline turuväärtus on vähemalt 20 000 eurot; LL 201623083 jooksev maksete võlgnevus on 6 224.42 eurot ja tagatiseks Škoda Superb
(2016), mille hinnanguline turuväärtus on vähemalt 20 000 eurot. Saneerimisnõustaja arvates ei saa nimetatud nõudeid käsitleda 100% tagamata nõuetena. Saneerimiskavaga hõlmatud liisingu nõuded on vähemalt osaliselt (ligikaudu 80%-liselt) tagatiseks oleva liisingueseme väärtusega tagatud nõuded, sest alternatiivse pankrotimenetluse korral oleks olnud kavaga hõlmatud nõuded (sarnaselt lepingujärgse jääkmaksumusega) suuremalt osalt tagatisvaraga, arvestades vara turuväärtust, tagatud. Nimetatud seisukohta on sedastanud ka Riigikohus oma tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08 tehtud lahendi p 13 väites, et pankrotiseaduse üldisest mõttest tuleneb, et pankrotimenetluses tunnustatud sama rahuldamisjärgu nõuded rahuldatakse võrdelistes osades. Kui liisingu lepingujärgsest kõikidest kohustustest (nii kõrval kui ka põhikohustused) on tagatud näiteks 80% siis tuleks ka saneerimiskavas nõuete ümberkujundamisel arvestada, et 80% ulatuses on saneerimiskavaga hõlmatud põhinõue kui ka kõrvalnõuded tagastisvara väärtusega kaetud (sarnaselt lepingujärgse jääkmaksumusega). Tähtis on lähtuda põhimõttest, et saneerimine ei tohi olla võlausaldajale kahjulikum, kui on seda alternatiivne pankrotimenetlus, mida on rõhutanud ka Riigikohus. Riigikohus on selgitanud, et võlausaldaja nõusolekuta ei ole võimalik vähendada tema nõuet ulatuses, mis on pandieseme väärtusega tagatud ning vähendada oleks võimalik nõuet vaid pandiesemega tagamata ulatuses. Nõuete ümberkujundamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et saneerimismenetluses ei tohi kohelda nõudeid alternatiivsest pankrotimenetlusest halvemini. See tagaks võlausaldajatele vähemalt sarnase nõude nüüdisväärtuse võrreldes likvideeriva pankrotimenetlusega. Järelikult ei võib olla nõustaja arvates päris põhjendatud, et Luminor Liising AS kõrvalnõudeid (summas 4 787.28 eurot) käsitletakse saneerimiskavas pandiga täielikult tagamata kohustustena ja kõrvalnõudeid vähendatakse kavas 100%. Alternatiivse pankrotimenetluse korral oleks olnud Luminor Liising AS kõrvalnõuded vähemalt osaliselt pandiga tagatud. AS K-MOST on kõiki kõrvalnõudeid vähendanud 100 %. Kokku on vähendatud kõrvalnõudeid 43 633.47 euro (sh 39 996.73 eurot on käsitletud intressinõudena) ulatuses. Riigikohus on leidnud, et suuri kõrvalnõudeid saab seadusega lubatavale tasemele vähendada ka neid saneerimiskavas ümber kujundades, näiteks osaliselt tühistades või vähendades. Kolleegium on avaldanud arvamust, et materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud intressi-, viivise- või leppetrahvinõudeid ei tohi kavas tühistada või vähendada seda põhjendamata. Kolleegium pidas erandina saneerimismenetluse eesmärgiga kooskõlas olevaks kõrvalnõuete suuruse vähendamist seaduses sätestatud suuruseni, st intressi vähendamist VÕS § 94 lg 1 järgse suuruseni ja/või viivise vähendamist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgse suuruseni. 17
(27)2-18-9367 Saneerimisnõustaja on arvamusel, et selge põhjenduseta kõikide kõrvalnõuete tühistamine ei pruugi olla päris õiguspärane. Samas on Maksu- ja Tolliamet hääletanud kava poolt, kellel on suurim kõrvalnõue. Nõuded seisuga 04.07.2018, mida saneerimiskavaga ümber kujundati, on võlausaldajatele saadetud saneerimisteadete abil kontrollitud. Saneerimisnõustaja arvates on kavas ümberkujundatud nõuded tõendatud ja õiguspärased. Ainsana on ebaselgeks jäänud R AS-i nõue summas 1 185.80 eurot, mille loovutamise asjaolud AS-ile KredEx Krediidikindlustuse vajavad selgitamist. AS R on kinnitanud, et tal nõue puudub ja jättis kava hääletamata. AS-i KredEx Krediidikindlustuse kinnitusel ei ole AS R loovutanud 100% oma nõudest AS KMOST vastu. Mõned nõudeid, mis olid nõustajale AS K-MOST saneerimisteadete koostamise aluseks olnud võlanimekirjas seisuga 04.07.2018 (ja mille kohta ei ole tõendeid nõude puudumise kohta ehk on saneerimiskava kohaselt kontrollitud) ei ole kavas ümberkujundatud, ega ole ära märgitud kavast väljajäänud nõuete nimekirjas. Nende nõuete staatus on seetõttu ebaselge, kuna kontrollitud nõuet saab kohelda vaid kas kavas ümberkujundades või jättes nõude kavast välja, lisades kavas sellekohase kavast väljajätmise põhjenduse. Kokku on nimetatud nõudeid summas 7 822.92 eurot, mida ei ole ümberkujundatud nõuete mahtu arvestades palju. Saneerimisseaduse kohaselt saneerimisteadete abil kontrollitud nõuded, mida ei ole kavaga hõlmatud ja mis ei ole märgitud saneerimiskavast välja jäänud nõueteks on järgmised:  AS x nõue summas 95.96 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on nimetatud nõue juulis tasutud ehk see on kavast välja jäänud. Saneerimisnõustaja arvates ei ole x puhul tegemist AS K-MOST äritegevuse seisukohalt olulise tarnijaga, et teda eeliskohelda, kuid nõue on väike;  x nõue summas 88.62 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on on x arved tühistanud. Saneerimisnõustaja arvates oleks pidanud see muutus kajastuma nõustajale esitatud võlanimekirjas, kuna x, jättes saneerimisteatele vastamata, on justkui aktsepteerinud oma nõuet summas 88.62 eurot AS K-MOST vastu;  x nõue summas 6140.80 eurot. AS K-MOST juhtkonna selgituste kohaselt on x ajutine pankrotihaldur väitnud, et juhatuse liige ei ole esitanud talle andmeid selle kohta, et nõue on müüdud x OÜ-le. Saneerimisnõustaja arvates jääb sellest kohustuse raamatupidamises mahakirjutamiseks väheseks. Selleks tuleks küsida kinnitust x OÜlt. x OÜ oleks pidanud sisalduma võlanimekirjas, mille alusel saneerimisteated koostati, kuna x OÜ on saatnud nõude loovutamise kohta 30.04.2017 AS-ile K-MOST vastava teatise. x OÜ nõue on AS K-MOST raamatupidamises juulis maha kantud, kuigi kinnitust nõude puudumise kohta ei ole võlausaldaja poolt AS-ile K-MOST esitatud. Nõustajal ei ole andmeid, et x OÜ oleks oma nõudest AS K-MOST vastu loobunud või et nõue oleks muul viisil lõppenud.  S S OÜ nõue summas 922.32 eurot. S S OÜ (AS K-MOST 77%-line enamusosanik) ei ole esitanud nõustajale tõendeid et tema nõue on tabelis 2 nimetud summa võrra väiksem. Kuna nimetatud nõuded on jäänud saneerimiskavast välja, siis tuleb need tasuda tavapäraselt, kui nõue on põhjendatud ja õiguspärane. 20.2. Saneerimiskava finantsprognoosid ja selle eeldused Saneerimiskavas on väidetud, et saneerimiskava on koostatud eeldusel, et saneerimine õnnestub sõltumatult kohtuvaidlustest B OÜ ja Luminor Bank AS-i vastu. Kohtuvaidlused on 18
(27)2-18-9367 sellisena eelkõige saneerimist toetavad, kuna pakuvad võimalikku alternatiivset katteallikat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimise õnnestumine ja kava täitmine oleks reaalne, kui hagimenetlused oleksid edukad ja eeldatavalt tagasisaadav ja hüpoteekidest vaba kinnistu müüakse. Kavas tehtud eeldus peatöövõtuga tegeleva ehitusettevõtte kiire ja eduka taaskäivitamise suhtes ei ole tõenäoline. Kui kohtuvaidlused (kinnitu V omandi tagasisaamine ja hüpoteekide kustutamine) ei õnnestu, siis on raskendatud ka peatöövõtjana ehitusteenuse osutamine, kuna nõustaja arvates eeldaks ehitusteenuse osutamine V kinnistu AS-i K-MOST omandisse tagasisaamist, mis oleks vaba ka hüpoteekidest. See oleks peatöövõtjana tegutsemisel vajalike pangagarantiide saamise eelduseks. Seda kinnitab AS K-MOST ka ise kohtule esitatud saneerimisavalduses, et AS-ile K-MOST kuulunud kinnistu V oli varem olnud panga garantiikirjade saamise eelduseks, mida oli vaja ehitushangetel osalemiseks vajalikke täitmis- ja garantiiaegsete tagatiste saamisel. Ilma nendeta oli takistatud ehitushangetel osalemine. Ehitusteenuse pakkumisel klientidele antavate pangagarantiide jaoks on vaja hüpoteekidest vaba tagatist, millel oleks tagatisena panga jaoks väärtust. Hetkel Luminor Bank AS-ile kuuluvate hüpoteekide kogusumma ületab oluliselt V kinnistu väärtust. Kava eeldus, et saneerimise õnnestumiseks ei ole vaja, et kinnistu saadaks tagasi (ehk hagimenetlused B OÜ ja Luminor Bank AS vastu lõppeksid edukalt), ei ole kuigi tõenäoline ja ei ole kooskõlas ka saneerimiskavas tehtud finantsprognoosidega, milles on eeldatud, et iseseisev ehitusteenuse osutamine peatöövõtjana algab
  1. a märtsis ehk juba 1,5 aasta pärast. Peatöövõtjana ehitusteenuse osutamisega alustamine eeldab, et kinnistu saadakse hagimenetluse tulemusena tagasi AS-i K-MOST omandisse ning hüpoteegid ning kommertspant on kustutatud. Kinnistut kasutatakse seejärel pangagarantiide tagatisena ja ei müüda. Kuna 1,5 aastaga ei ole kohtuvaidluste lõpetamine tõenäoline, siis ei ole tõenäoline kinnistu tagasisaamine ja iseseisva ehitusteenuse osutamisega alustamine
  2. a märtsis, mida kava, selle finantsprognoos ja kavaga ümberkujundatud nõuete tasumisel eeldatakse. Hagimenetluste lõpetamine võtab saneerimisnõustaja arvates aega hinnanguliselt 5-7 aastat (kava viimane kuumakse peab olema teostatud 31.12.2023), sest kohtuvaidlust hüpoteekide kehtivuse osas ei saa enne alustada, kui AS K-MOST on kantud registrisse kinnistu omanikuks. Järelikult oleks kuni hagimenetluste lõpetamiseni võimalik osutada peamiselt ehituse projektijuhtimise teenust. Saneerimisavaldusega koos esitatud äriplaanis on lähiaastate strateegia kohta tõdetud, et kuni kohtuvaidlus V 12 kinnistu osas on lahenenud, on suurt kapitali ettevõttesse raske kaasata ja seni keskendutakse koostöölepingute alusel projektijuhtimisteenuse osutamisele. See väljavaade ei võimalda tõenäoliselt teenida saneerimiskava täitmiseks äritegevusest piisavalt raha. Järelikult eeldab AS K-MOST saneerimiskava täitmine ja kava finantsprognoosid, et kõik hagimenetlused saavad juba 1,5 aastaga AS-i K-MOST jaoks edukalt lõpetatud, mille tulemusena saadakse tagasi hüpoteekidest vaba V 12 kinnistu, mida kasutada peatöövõtjana iseseisva ehitusteenuse osutamise jaoks vajalike pangagarantiide saamiseks. Nõustaja ei pea seda eeldust kuigi tõenäoliseks. Ehituse projektijuhtimisteenuse osutamine (millega soovitakse alustada
  3. a) ja vara renditulu ei võimaldaks teenida AS-l K-MOST rahalisi vahendeid 5 aasta jooksul ulatuses, mis võimaldaks tasuda saneerimiskavaga võetud kohustused. Juhtkonna kavavälise hilisema selgituste kohaselt ei ole
  4. aastal tõenäoliselt kinnistu vaidlused veel lahenenud. Ehitusteenuse osutamiseks soovitakse kasutada kolmanda osapoole tagatisi (näiteks B OÜ rahalist deposiiti või muu koostööpartneri tagatisi), mida kavas ei ole käsitletud. 19
(27)2-18-9367 Nõustaja arvates saab saneerimiskavaga ümberkujundatud kohustuste õigeaegseks tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tekkida seetõttu eelkõige hagimenetluste tulemusena eeldatult tagasisaadava V 12 kinnistu müügist ja täiendava kapitali kaasamisest ettevõttesse. Nõustaja arvates ei ole saneerimiskava täitmine päris ebareaalne. Saneerimisnõustaja peab tõenäoliseks kava täitmise viisiks ja eelduseks seda kui 5-7 aasta jooksul õnnestub hagimenetlused edukalt lõpetada, mille tulemusena saadaks tagasi hüpoteekidest vaba V kinnistu. Sellisel juhul tuleks V kinnistu müüa (mida kavas ei eeldata, kuna soovitakse kasutada seda ehitusteenuse jaoks antavate pangagarantiide tagatisvarana). Müüdav kinnistu saaks varaliselt kava täitmist tagada. Seega tugineks saneerimise õnnestumine 100% hagimenetluste tulemuslikkusele, mis võimaldaks tagasisaadava kinnistu müüa, mitte peatöövõtjana tegutseva ehitusettevõtte taaskäivitamisele. Saneerimiskavas projektijuhtimisteenuse ja ehitusteenuse müügiprognoosi osas märgib saneerimisnõustaja, et kui AS K-MOST hakkab kava kohaselt alates
  1. a osutama ehituse projektijuhtimisteenust N Bi OY-le ja osalema seeläbi riigihangetel, on risk, et saneerimises mitteolevatel ja rahaliselt võimekamatel konkurentidel oleks hangete võitmisel AS K-MOST ees konkurentsieelis. Saneeritavate ettevõtete suhtes ollakse riigihangetel tõenäoliselt ettevaatlikud, kuna kliendi jaoks on ehitusel väga oluline hangete õigeaegsus ja kindlus. RHS § 95 lg 1 p 4 alusel ei saaks riigihankel osaleda ettevõte, kellel on maksuvõlg, sõltub riigihankel osalemise võimalus konkreetse hanke tingimustest, st ei ole välistatud, et hankel saavad osaleda ka ettevõtted, kellel on maksehäireregistris kuvatav maksuvõlg, mis on saneerimiskavaga tasumisgraafikus. Hankes osalejal on kohustus teavitada hankijat kõikidest asjaoludest, näitamaks, et ta on usaldusväärne partner hankelepingu täitmiseks. See tähendab, et hankijad on informeeritud riigihankes osaleja saneerimisest ja saneerimisega ajatatud maksuvõlast. Hankija võib kehtestada kvalifitseerimise tingimused ka tema majanduslikule ja finantsseisundile (RHS § 98 lg 1) ja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta kinnitatud aruanded, mis näitavad nõutud varade ja kohustuste vahelise suhtarvu taset (RHS § 100 lg 1 p 3). Kuna AS K-MOST netovara on hetkel 450 000 euroga negatiivne ja finantsprognooside kohaselt ka jääb jätkuvalt negatiivseks (sest kasumit projektijuhtimisest ei tekki) siis on AS-il K-MOST risk jääda riigihangetel kvalifitseerimata ja ettevõttel ei õnnestu projektijuhtimise müügiprognoosi täiel määral ellu viia. AS K-MOST ehitusteenuse müügiprognoos (ja kava täitmine) eeldab, et iseseisvalt peatöövõtjana osutatava ehitusteenuse müük käivitub juba
  2. a märtsis ehk 1,5 aasta pärast. Kuna kinnistu V kinnistu omandi tagasisaamine ja hüpoteekide kustutamine võtab aega vähemalt 5-7 aastat, siis ei ole iseseisev peatöövõtjana ehitusteenuse käivitamine võimalik enne nimetatud aega. Seni võivad võimalikud olla üksikud tööd allhangetena. Hüpoteekidega vaba V kinnistut on vaja, et anda pangale tagatis, et saada pangalt ehitusteenuse pakkumise, täitmise ja tööde garantiiperioodiks kliendile antavate pangagarantiideks tagatis. 1,5 aasta pärast ei ole reaalne, et V oleks tagasi AS K-MOST omandis/nimel ja hüpoteekidest vaba, mistõttu ei ole kavas tehtud peatöövõtjana ehitustegevuse taaskäivitamine 2020.a. algul ja kavas tehtud müügitulu prognoosi täitmine tõenäoline. AS-i K-MOST eeldab kavas kiiret ehitusteenuse müügikasvu (
  3. a 1 994 000 eurot,
  4. a 4 030 000 eurot,
  5. a 7 060 000 eurot ja
  6. a 7 360 000 eurot). Kavaväliselt on juhatus pakkunud võimaluse, et seni kuni kinnistut ei ole, võiks pangagarantii jaoks anda rahalise tagatise (deposiidine) B OÜ. 20
(27)2-18-9367 Nõustaja arvates oleks tulude prognoosimisel järgnevaks 5 aastaks reaalsem eeldada, et õnnestub osutada projektijuhtimise teenust, mitte loota ehitusteenuse osutamisele peatöövõtjana kavas toodud mahtudes. Kavas on projektijuhtimise tuluprognoos ligikaudu 120 000 eurot aastas ja lisaks vara üüritulu 60 000 eurot aastas. AS K-MOST on üürinud välja V kinnistu, kuna peab end endiselt kinnistu omanikuks. Üürileping on sõlmitud V T OÜ-ga, kellele on välja üüritud kinnistu koos seal asuvate ehitistega (v.a. armatuuritsehh ja vormitsehh). Leping on sõlmitud augustis 14.08.2017 tähtajaliselt 11 aastaks ja lõppeb
  1. Üür on fikseeritud summas 3 200 eurot kuus ja on üürniku jaoks väga soodne. Osaühing V T on asutatud 25.07.
  2. V T OÜ oli seisuga 04.07.2018 õigeaegselt tasumata üürimakseid AS K-MOST ees summas 16 113 eurot (makseraskused on tekkinud alates aprilli arve tasumisest), mistõttu ei saa välistada, et ka tulevikus võib üürnikul olla raskusi üürimaksete tasumisega. Üürileping on sõlmitud ka M OÜ-ga (armatuuritsehh). Sõlmitud on tähtajatu leping alates 01.06.
  3. Üür on fikseeritud summas 1 150 eurot kuus. Saneerimiskavast väljajäänud nõuete tasumine – AS K-MOST saneerimiskava rahavoo prognoosis ei ole arvestatud saneerimiskavast väljajäänud nõuete tasumisega kuni
  4. a. Kavas on eeldatud, et kinnistu saadakse tagasi ja hüpoteek loetakse tühiseks laenukeelu rikkumise tõttu. Selle tulemusena saaks AS K-MOST tagasi koormatiste vaba kinnistu. Kava rahavoo prognoosis ei ole arvestatud, et sellise stsenaariumi korral tuleks tasuda kavast väljajäänud kohustus B OÜ (pankrotis) ees summas 372 000 eurot. B OÜ (pankrotis) poolne nõue on tekkinud AS K-MOST poolt kontsernikonto kasutamisest poolte vahel sõlmitud kontsernikonto lepingu alusel. AS-il K-MOST oleksid selle tasumiseks rahalised vahendid tõenäoliselt vaid juhul, kui kinnistu müüdaks. Käibekapitali investeeringutega arvestamine – AS K-MOST kava lisas 4 esitatud rahavooprognoosis ei ole arvestanud täiel määral käibekapitali tehtavate investeeringutega, mida on ehitusteenuse osutamiseks vaja teha. Näiteks ei ole kavas arvestatud käibekapitali koosseisus ettemaksetesse, tagatistesse ning varudesse tehtavate võimalike paigutustega. Kuna võlausaldajate jaoks on saneerimisel olev ehitusettevõte seotud paratamatult tavapärasest märksa suurema krediidiriskiga, siis on tõenäoline, et tegelik käibekapitali vajadus oleks ehitusteenuse osutamisel AS K-MOST poolt mõnevõrra suurem (kuna spontaanseid kohustusi ei tekki piisavalt), kui on tabelis 1 esitatud määrad. Praktikas on sagedane, et mitmed hankijad ei julge pakkuda saneerimises olevale ettevõttele järelmaksu. Täiendava kapitali vajadus – kui ehitusteenust ei õnnestuks käivitada kuni
  5. aastani, siis tuleb seni leppida ehituse projektijuhtimise teenuse (nii hästi kui see õnnestub) osutamise ja üürituluga. Sel eeldusel vajab ettevõte saneerimiskavaga võetavate kohustuste teenindamiseks, ettevõtte (projektijuhtimise teenus osutamine) käigushoidmiseks ja kohtuvaidluste pidamiseks täiendavat kapitali 400 000 eurot. Sedavõrd suure täiendava kapitalivajadusega ei ole saneerimiskavas arvestatud. Sellist kapitali ei ole emaettevõttel S S OÜ kui ka B OÜ-l. Mõlemal ettevõttel on käibekapitali
  6. a seisuga kokku ligikaudu 200 000 eurot. Muudest allikatest täiendavate väliste rahaliste vahendite kaasamisega ei ole saneerimiskavas arvestatud. Seega on tõenäoline, et AS K-MOST vajab saneerimiskava täitmiseks kapitali kavas eeldatuga võrreldes enam, mistõttu peab AS K-MOST leidma tõenäoliselt kava täitmiseks täiendava investori. Kui hagimenetlused hakkavad kulgema edukalt siis võiks täiendava investori kaasamine olla tulevikus ka võimalik. 21
(27)2-18-9367 Vaba rahavoo prognoos - saneerimisnõustaja poolt koostatud ettevõtte vaba rahavoo prognoosi kohaselt põletaks jooksev äritegevus kuni
  1. aastani raha (kokku 40 000 eurot) ehk rahavoog on tõenäoliselt negatiivne. Äritegevus teenib tõenäoliselt kahjumit. See tähendab, et saneerimiskavaga võetud kohustuste teenindamine toimub tõenäoliselt 100%liselt täiendevalt kaasatavate rahaliste vahendite arvelt, sest ettevõtte äritegevuse ei võimaldaks vajalikku raha teenida. Seega eeldaks saneerimiskava täitmine ja äritegevuse käimas hoidmine ettevõtte täiendava raha (investori) kaasamise suutlikkusest. Saneerimiskavas on väidetud, et AS K-MOST omab pankrotivõlgniku B OÜ vastu erinevaid rahalisi nõudeid. Saneerimisnõustaja ei ole sellistest nõuetest teadlik ja AS-i K-MOST raamatupidamises nimetatud nõue ei kajastu. Samuti ei ole esitatud kohtule B OÜ (pankrotis) vastu rahalise nõudega hagi. AS K-MOST poolt on esitatud hagi kinnistu V 12 pankrotivarast välistamiseks ja väljaandmiseks (tsiviilasi nr 2-17-10074). Juhtkonna selgituste kohaselt hetkel rahalisi nõudeid küll ei ole, kuid sõltuvalt hagimenetluste käekäigust võivad tekkida AS-il K-MOST rahalised nõuded B OÜ (pankrotis) vastu - laenukeelu rikkumisest tulenev kahjunõue ja kolmanda isiku (B OÜ) kohustuste täitmisest tuleneva tagasinõue. AS-il K-MOST ei ole jõudnud veel esitada
  2. a majandusaasta aruannet, millele nõustaja on juhatuse tähelepanu juhtinud. AS K-MOST ei ole palgalisi töötajaid ja kui õnnestub osutada projektijuhtimise teenust, siis plaanitakse võtta tööle 2 töötajat. Tegemist ei ole hetkel olulise tööandjaga ja olulise ettevõtjaga. Saneerimise kasulikkus võlausaldajate jaoks ja pankrotitest. Kavas on eeldatud, et hagimenetlustega kinnistu tagasisaamiseks pankrotimenetluses enam ei jätkataks ning AS KMOST pankrotimenetlus raugeks. Tagamata nõudega võlausaldajad ei saaks AS K-MOST pankroti korral midagi tagasi. Saneerimisnõustaja peab üsna tõenäoliseks, et kulukate hagimenetlustega rahaliste vahendite puudumise tõttu AS-i K-MOST pankrotimenetluses tõenäoliselt ei jätkataks ning saneerimisnõustaja on samuti seda meelt, et kava täitmine oleks pandiga tagamata võlausaldajatele jaoks pankrotist oluliselt kasulikum. Kui äritegevus võib “põletada” raha ja uut raha ettevõttesse piisavalt ei jõutaks paigutada, siis võiks saneerimine kahjustada Luminor Bank AS kui kommertspandi pidaja huve, kui tagatiseks seatud vallasvara väärtus peaks langema. 20.
  3. Järeldus saneerimiskava täidetavuse ja makseraskuste ületamise suhtes Saneerimisnõustaja arvates on saneerimiskavas seatud eesmärk, ehitusteenuse käivitamine mahus, mis võimaldaks luua raha, et tasuda kõik saneerimiskavaga ümberkujundatud kohustused 5 aasta jooksul, ülalkirjeldatud põhjustel pigem ebatõenäoline. Saneerimisnõustaja näeb reaalsema võimalusena tasuda saneerimiskavaga võetavad kohustused tingimusel, kui õnnestub lõpetada edukalt hagimenetlused 5-7 aasta jooksul ja nende tulemusena eelduslikult tagasisaadav kinnistu kavaga ümberkujundatud võlgade katteks müüakse. See stsenaarium eeldaks lisaks saneerimiskava järgsete maksete teostamisele ka pikaajalise õigusvaidluse rahastamist, milleks ettevõttel endal hetkel vahendid puuduvad. Kuna enamusaktsionäril S S OÜ-l ja haldusettevõttel B OÜ-l ei ole nõustaja arvates vajalikul määral vabu rahalisi vahendeid, siis tuleks tõenäoliselt kaasata täiendav investor. Kui hagimenetlused kulgevad edukalt siis võiks täiendava investori kaasamine olla tõenäoline kuna investori jaoks oleks tagatiseks tagasisaadav vara. Kui hagimenetlused ei lähe loodetult ja V kinnistu 22
(27)2-18-9367 tagasisaamine ja hüpoteekide kustutamine ebaõnnestub siis on maksevõime taastumine nõustaja arvates ebatõenäoline. AS K-MOST majandusliku olukorra parandamine, kasumlikkuse taastamine ja makseraskuste ületamine põhineb kavas nõustaja arvates eeldustel (äritegevuse taaskäivitamine kavas loodetud mahus), mille realiseerumine on pigem ebatõenäoline ja äririskid on suured. Nõustaja arvates ei ole aga saneerimiskava täitmine tervikuna ebareaalne. Saneerimisnõustaja peab tõenäoliseks makseraskuste ületamise eelduseks (saneerimisabinõuks) seda kui hagimenetlused kulgevad AS-ile K-MOST edukalt ning 5-7 aasta jooksul õnnestub hagimenetlused edukalt lõpetada, mille tulemusena saadaks tagasi hüpoteekidest vaba V 12 kinnistu. Sellisel juhul tuleks nimetatud kinnistu müüa, mis varaliselt tagab kava täitmist, kuna kinnistu eeldatav turuväärtus peaks ületama kõikide kohustuste väärtust. Hagimenetluste edukas kulgemine annab tõenäoliselt hilisemas etapis võimaluse, lisaks B OÜ rahalistele vahenditele, täiendava investori kaasamiseks. Seega on kava täitmise puhul märksõnadeks hagimenetluste edukus ja kapitali kaasamise suutlikkus. Kuna AS K-MOST saneerimiskava võeti võlausaldajate poolt vastu, siis on põhjendatud anda AS-ile K-MOST saneerimiskava kinnitamisega viimane võimalus oma maksevõime taastamiseks läbi saneerimiskava täitmise, kui kohus asub seisukohale, et AS K-MOST saneerimiskava kinnitamise eeldused on täidetud. Kui K-MOST kava täitmisega tekkivad raskused, siis tühistatakse kava selle olulise rikkumise tõttu. II Kohtumääruse põhjendused 24. Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Saneerimisseaduse (

) § 21 lg 1 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma: 1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; 2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; 3) saneerimiskava täitmise tähtaeg; 4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; 5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.

§ 28

lg 1 kohaselt kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see

§ 10

lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas: 1) saneerimisseaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab saneerimisseaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on

§ 20

lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab saneerimisseaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.

§ 28lg 3 kohaselt annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. 23

(27)2-18-9367 8. Kohus leiab, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab

§ 21ettenähtud nõuetele.

Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. 9. Tulenevalt

§ 28

lg 2 p 1 kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel, kas

§ 12

nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab saneerimisseaduses esitatud nõuetele. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule võlausaldajatele saadetud saneerimisteadete ärakirjad ja andmed nende väljastamise kohta, mis kinnitavad võlausaldajate poolt saneerimisteadete kättesaamist. Kohtule esitatud andmete kohaselt on saneerimisteated edastatud võlausaldajatele, nimetatut kinnitavad võlausaldajatele saadetud ekirjade koopiad, kättesaamiskinnitused ja Omniva õiend kirjade väljastamise kohta. Võlausaldajad, kellele saneerimisteadet ei õnnestunud kätte toimetada, on saneerimiskavast välja jäetud. Samuti nähtub võlausaldajatele väljastatud saneerimisteadete ärakirjadest, et saneerimisteade vastab

§ 12nõuetele.

Eeltoodust tulenevalt on AS K-MOST saneerimismenetluses

§ 12nõuetele vastav saneerimisteade võlausaldajatele väljastatud.

10. Tulenevalt

§ 28

lg 2 p 2 ja 3 kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel, kas saneerimiskava projekt on

§ 20

lõike 3 kohaselt võlausaldajatele tutvumiseks esitatud ning kas

§ 23

lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud. Kohtule esitatud andmete kohaselt on väljastatud üleskutse saneerimiskava vastuvõtmiseks AS K-MOST võlausaldajatele, kes on saneerimiskavaga hõlmatud. Kohtule esitatud võlausaldajate vastustest nähtub, et võlausaldajatele on saneerimiskava tutvumiseks esitatud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud saneerimiskava projekti võlausaldajatele tutvumiseks esitamise nõue ja üleskutse saneerimiskava vastuvõtmiseks seisukoha esitamiseks on võlausaldajatele esitatud. 12. Tulenevalt

§ 28

lg 2 p 4 kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel, kas, saneerimiskava vastab

§-s 21 ettenähtud nõuetele. AS K-MOST saneerimisnõustaja on kohtule kinnitamiseks esitanud saneerimiskava. 13.

§ 21

lg 1 punkti 1 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskavas on välja toodud AS K-MOST ettevõtte tutvustus, käesoleva hetke majanduslik olukord ja makseraskuste põhjused. Saneerimiskavas on välja toodud varasema juhtkonna tehtud vead, ja muud põhjused, mis põhjustasid AS K-MOST majandusraskused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjuseid, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. 14.

§ 21

lg 1 punkti 2 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist. Saneerimiskavas kohaselt on AS KMOST saneerimise eesmärgiks äriühingu väljatoomine majandusraskustest ja tagada ettevõtte äritegevuse jätkusuutlikkus. AS K-MOST majandustegevuse parandamiseks on plaanitud saneerimisperioodi jooksul: maksuvõla ümberkujundamist, võtmeisikute ja personali taastamist, koostööd Soome ettevõtte N Bi OY-ga, täiendava käibekapitali kaasamist ja õiguskaitsemeetmete jätkamist ettevõtte vara ettevõtte omandisse tagasi saamiseks. Saneerimisperioodi lõpuks on AS-i K-MOST eesmärgiks ajutise maksejõuetuse ületamine, 24

(27)2-18-9367 mis võimaldaks ettevõttel jätkata jätkusuutliku ehitustegevusega, mis omakorda võimaldaks võlausaldajatel saavutada oma nõuete rahuldamine suuremas määras kui pankrotimenetluse korral. Saneerimiskava lisaks on AS K-MOST kasumiaruande ja rahavoogude prognoosid ajavahemikuks
  1. a –
  2. a (II kd, tl 98 pöördel – 100 pöördel). Nimetatud prognooside kohaselt suureneb AS K-MOST kasumlikkus aastatel 2020 – 2023 juhtkonna prognooside kohaselt 4,0 – 5,1%, vabade rahaliste vahendite summa ületab
  3. a lõpuks 500 000 eurot, kõik nõuded võlausaldajatele on vastavalt saneerimiskavale tasutud ja ettevõttes töötab 47 inimest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS K-MOST saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslik seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist. 15.

§ 21

lg 1 punkti 3 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma saneerimiskava täitmise tähtaeg. Vastavalt saneerimiskavale on saneerimisperioodi lõpptähtpäevaks 31.12.2023 (II kd, tl 93). Eeltoodust tulenevalt sisaldab saneerimiskava täitmise tähtaega. 16.

§ 21

lg 1 punkti 4 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs. Saneerimiskava kohaselt on AS KMOST saneerimismenetluses rakendatavateks saneerimisabinõudeks maksuvõla ümberkujundamine, võtmeisikute ja personali taastamine, koostööd Soome ettevõtte N Bi OY-ga, täiendava käibekapitali kaasamine ja õiguskaitsemeetmete jätkamine ettevõtte vara ettevõtte omandisse tagasi saamiseks. Saneerimisabinõude ümberkujundamise eesmärgiks on taastada ettevõtte võimalus riigihangetel osalemiseks, professionaalse meeskonna taaskäivitamine ja inimressursi taastamine, insener-ehituslike teenuste osutamise taastamine, ehitustööde taastamine oma ressursside baasil, käibe ja tulu taastamine ning ettevõttele kuulunud vara tagasisaamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimiskava sisaldab saneerimisabinõude kirjeldust ning selle eesmärgipärasuse analüüsi. 17.

§ 21

lg 1 punktide 4 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendust. Lisaks eelnimetatule on saneerimiskava kohaselt AS K-MOST saneerimisabinõuks võlausaldajate nõuete ümberkujundamine. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud põhimõttest, et kõikide võlausaldajate jaoks peab saneerimine olema kasulikum kui pankrot, mistõttu nõudeid koheldakse sarnaselt ehk võrdselt. Lähtutud on põhimõttest, et juhul, kui AS K-MOST saneerimine ei õnnestu, on AS K-MOST pankrot tõenäoline. AS K-MOST saneerimiskava koostamisel ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel on lähtutud põhimõttest, et saneerimismenetluses peab: arvestama asjaoluga, kui suures määras saaks iga konkreetse võlausaldaja nõue rahuldatud pankrotimenetluse korral; kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ja ühtegi võlausaldajat ei tohi ebamõistlikult kahjustada ega kohelda ebaproportsionaalselt teiste võlausaldajatega võrreldes; arvestama võlausaldajate nõuete tagatust pandiga ehk iga konkreetse võlausaldaja nõude tagamise määra; võlausaldajate nõuded tuleb rahuldada võimalikult kiiresti ja maksimaalses määras, mis ei tohi mõjutada ettevõtte jätkusuutlikkust. Saneerimisega on hõlmatud nõuded, mis olid saneerimismenetluse alguseks tekkinud, sõltumata sellest, kas nõude tasumise tähtaeg oli saneerimismenetluse algatamise hetkeks saabunud või mitte. Kõik kohustused, mis tekkivad AS-il K-MOST peale saneerimismenetluse algatamis 04.07.2018 tasub AS K-MOST vastavalt lepingule. Saneerimiskava koostamise oluliseks põhimõtteks on võlausaldajatele saneerimiskavaga mitte liialt optimistlikke lubadusi anda. Saneerimiskavaga tagatakse võlausaldajatele nende nõuete rahuldamine oluliselt suuremas ulatuses, kui pankrotimenetluses. Võlausaldajate raha väärtuse langemise hüvitamiseks makstakse intressi iga võlausaldaja ümberkujundatud nõudelt. 25

(27)2-18-9367 AS-i K-MOST saneerimismenetluses ei ole võlausaldajad rühmitatud, kuna ükski saneerimiskavasse kaasatud võlg ei ole pandiga tagatud. Saneerimiskavaga ei kujundata ümber: vaieldavad nõuded; nõudeid, mis kuuluvad strateegilistele koostööpartneritele, kellel on võimalik ettevõtte toimimiseks oluline leping üles öelda ja mis kahjustaks ettevõtte tegevust; võlausaldaja nõudeid, kellele ei õnnestunud kätte toimetada saneerimisteated; nõuded väiksemad kui 45 eurot. AS K-MOST saneerimiskava kohaselt on võlausaldajate nõuete ümberkujundamise tingimused järgmised: põhinõuet ei vähendata; kõrvalnõudeid vähendatakse 100%; maksepuhkus on kuni 31.12.2018; nõude tagastamine toimub annuiteedi põhimõttel kuumaksetega perioodil 1.1.2019 – 31.12.2023 (5 aastat; 60 makset), igakuine maksepäev on kuu viimane päev; intressimäär on 2,2% aastas. Makstav aastaintress tugineb põhimõttele, et intressimäär ei tohi olla liiga kõrge, kuna see seab ohtu ettevõtte jätkusuutlikkuse. Ka ei saa intressimäär olla liiga väike, sest peab kompenseerima võlausaldajatele raha ajaväärtuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS K-MOST saneerimiskava sisaldab võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt, samuti on lähtutud põhimõttest, et võlausaldajad peavad AS K-MOST saneerimise korral saama oma nõuded rahuldatud suuremal määral kui AS K-MOST pankroti korral, mis saneerimise ebaõnnestumise korral on tõenäoline. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamisel on saneerimiskavas lähtutud

§ 22sätestatud põhimõtetest ning rikutud ei ole võlausaldajate huve.

18.

§ 21

lg 1 punktide 5 kohaselt peab saneerimiskavas muu hulgas sisalduma saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale. Vastavalt saneerimiskavale on saneerimiskava kohtule esitamise hetkel AS-i K-MOST töötajatega lepingud lõpetatud, s.h töölepingud aktsionäridega – inimesed töötavad vastavalt oma erialale teistes ehitusettevõtetes, kuid senise info põhjal on paljude väikeaktsionäridest pikaajaliste töötajate soov jätkata tegutsemist ettevõttes, kus nad on aastakümneid tegutsenud. Saneerimiskava lõpus oleks ettevõttes prognoosi kohaselt 47 töötajat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et saneerimiskavas on nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju AS-i K-MOST töötajatele. 19.

§ 21

lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. AS K-MOST saneerimiskavas ei ole võlausaldajaid rühmadesse jaotatud. 20. Tulenevalt

§ 28

lg 5 kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud

§-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. 21.

§ 24

lg 1 kohaselt võtavad võlausaldajad saneerimiskava vastu hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. AS-i K-MOST saneerimisnõustaja poolt võlausaldajatele saadetud üleskutsest saneerimiskava vastuvõtmiseks nähtub, et võlausaldajatele on tehtud ettepanek esitada kirjalik seisukoht saneerimiskava vastuvõtmise kohta (II kd, tl 157, 157 pöördel). 26

(27)2-18-9367 22.

§ 24

lg 2 kohaselt on võlausaldaja häälte arv võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse alusel. Võlausaldajatele on hääletamiseks määratud häälte arv lähtudes võlausaldaja nõude suurusest kõigi võlausaldajate nõuete kogusummast. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad eelnimetatud põhimõttele ja seega ei ole võlausaldajate õigusi rikutud. 23.

§ 24

lg 3 sätestab, et saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Vastavalt kohtule esitatud andmetele (II kd, tl 95-96, 267, 267 pöördel) on AS-i KMOST saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud 37 võlausaldajat 43 saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajast, mis on 86,04 % üleskutse saanud saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest. Saneerimiskava poolt hääletas 35 võlausaldajat ehk 81,39 % üleskutse saanud ja saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest ja vastu hääletas 2 võlausaldaja ehk 4,65 % üleskutse saanud ja saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatest. 6 võlausaldajat ehk 13,95 % üleskutse saanutest ei vastanud üleskutsele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna saneerimiskava poolt on hääletanud 43 saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajast 35 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 91,55 % kõigist saneerimiskavaga hõlmatud põhinõuetest, siis ei ole saneerimiskava vastuvõtmisel rikutud

§ 24lg 3 nõudeid.

24.

§ 24

lg 4 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Vastavalt saneerimiskavale ei ole võlausaldaja nõudeid rühmadesse jagatud. 25.

§ 24

lg 5 sätestab, et võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude suurust ei arvestata

§ 24lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel.

x nõuded on saneerimiskavast välja jäänud (II kd, tl 16, 267, 267 pöördel) ja nimetatud võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastuvõtmisel osalenud. 26.

§ 26

punktide 1-3 alusel võib võlausaldaja esitada kohtule

§ 10

lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui: ta on hääletanud saneerimiskava vastu; tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. Ükski võlausaldaja ei ole esitanud kohtule avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 27

(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.