Obsah (8)

§ 429§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168§ 178§ 189

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12525 Tsiviilasi J L’u hagiavaldus S M’e, K L’u ja P L’u vastu Menet

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (

§ 424lg 2).

Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas

§ 423lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata.

Kohus märgib, et hagist loobumine on menetluse lõpetamise alus, ent menetluse lõpetamine eeldab, et kohus on asja menetlusse võtnud. Kuna käesolevas asjas pole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud, siis tuleb hageja 23.10.2018 avaldust käsitleda hagi tagasivõtmise avaldusena. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks

§ 424lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata.

Kooskõlas

§ 424

lõikega 3 toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Antud asjas ei ole vajalik hagiavalduse tagasivõtmiseks kostja nõusolek, kuna eelmenetlus asjas ei ole lõppenud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuna hagejale anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis tuleb jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kuna

§ 168

lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, siis muus osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

2 RÕS § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 17 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. RÕS § 17 lg 7 kohaselt menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 189 sätestatust.

§ 189

lg 1 p 2 kohaselt kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigikohus on asjas 3-2-1-9-08 oma 19.03.2008 määruse p-s 12 leidnud, et RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 ning

§ 189

lg 1 p-st 2 järeldub, et juhul, kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi õigusabi andmise RÕS§ 17 lg-te 4 ja 6 järgi lõpetada. Kui aga õigusabi andmise hilisemal kontrollimisel selgub, et õigusabiandmiseks puudus alus, st et ei olnud täidetud õigusabi saamiseks vajalikud tingimused, peab kohusriigi õigusabi andmise mitte lõpetama, vaid tühistama

§ 189lg 1 p 2 alusel.

Kuna vandeadvokaat Urmas Arumäe on leidnud, et hagi on perspektiivitu ja esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis asjaoludest tulenevalt on hageja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtumenetluse kestel on ära langenud riigi õigusabi andmise alused, mistõttu tuleb RÕS § 17 lgte 4 ja 6 ning RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldada vandeadvokaat Urmas Arumäe riigi õigusabi lõpetamise taotlus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-12525 hagejale J L’ule riigi õigusabi andmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3