lg-ga 2 ning jätma kostja menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Viimaks märkis kostja, et kohus valis ebaõige menetlusliigi. Kostja soovis asja arutamist istungil, kuid kohus lahendas vaidluse üllatuslikult kirjalikus menetluses. Vastus kaebusele
Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ja kaebuses on korratud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile ja neile on maakohus vastanud piisava põhjalikkusega osas, mis käsitleb kostjal hageja töötasust kinnipidamise õiguse puudumist. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud põhjendustega ja
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tööandjal on kohustus maksta töötajale töö eest tasu ja sellest kinnipidamisi saab teha töötaja nõusolekul, milline tuleb saada igaks juhtumiks eraldi. Reeglina on kehtiv nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist. Praeguses kohtuasjas on tõendatud, et töötaja allkirjastas töötasust kinnipidamise nõusoleku tööle asumise päeval 5.12.2016. Selline nõusolek oleks kehtiv TLS § 78 lg 2 kohaselt vaid siis, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. Praeguses vaidluses töötaja avaldused limiiti ei sisaldanud (TVK tlk 33, 67). Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline, kuna tuvastades palgast kinnipidamise õiguse puudumise, lahendas kohus ikkagi 4 tasaarvestusavalduse. Kui töötasust kinnipidamisi reguleerib TLS § 78, mis on erisätteks VÕS §-le 197, siis võlaõiguslikuks tasaarvestuseks piisab kostja avaldusest. Kostja esitas 5.07.2017 maakohtus hagiavalduse vastuses tingimusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus ei peaks nõustuma kostja vastuväidetega töötasust kinnipidamise seaduslikkuse kohta (tl 43-51). Kostja avalduse, mille sisuks on samaliigilise sissenõutavaks muutunud vastastikuse kohustuse tasaarvestamine, menetlemine ei muuda kohtuotsust vastuoluliseks. Maakohus on otsuses (p 17) selgitanud, et töötaja töötasust tehtud kinnipidamise lubamatuks tunnistamine ei tähenda, et töötaja vabaneks kohustusest tasuda ametiauto isiklikeks sõitudeks kasutamise ning tema kasutuses olnud korteri elektri- ja küttearvete eest. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väiteid maakohtu otsuse peale osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestamata elektritarbimise eest 85,65 eurot ja küttekulude eest 114,17 eurot. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et läks suuliselt menetluselt üle kirjalikule ja kostjal jäid seetõttu esitamata tõendid oma tasaarvestusavalduse tõendamiseks. Samas ei esitanud kostja, tuginedes menetlusõiguse normi rikkumisele, tõendeid, mis jäid tal väidetava menetlusnormi rikkumisega seoses esitamata. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja vastuseks kohtu küsimusele, kas ta soovib esitada täiendavaid tõendeid, et ta täiendavate tõendite esitamiseks aega ei soovi, sest klient on kõik kulud tõendanud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt
lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt määrab pool, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja elektritarbimise eest nõutud summa tasaarvestada hageja nõudega ja selles osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja vähendada hageja kasuks kostjalt kinnipeetud töötasu väljamõistetavat summat. Vastavalt VÕS § 292 lg-le 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt 05.12.2016 sõlmitud üürilepingu p-le 2.2 pidi hageja tasuma elektri eest vastavalt Eesti Energia arvetele (TVK lk 69, 70). Kostja poolt hagejale esitatud arvetelt on näha elektritarbimise periood, tarbitud kogus, ühiku hind ning hind elektritarbimise eest. Kostja on selgitanud TVK-le 17.03.2017 kirjalikus vastuses, et kostjale XXX kuuluvatele korteritele, sh hageja kasutuses olevale korterile oli Eesti Energia AS poolt paigaldatud kauglugemisarvestid ja kostja oli sõlminud Eesti Energia AS-ga elektrilepingud. XXX korteri keldris oli katlamaja, mis tarbis vähesel määral elektrienergiat. Hageja korteris olevasse kilpi oli paigaldatud elektrivoolu lugeja, mis arvestas katlamajas tarbitud elektrienergiat. Kostja selgitusel lahutati Eesti Energia AS poolt kauglugeja andmetest maha katlamajas tarbitud elektrienergia hulk ja hagejal tuli maksta tema poolt tarbitud elektrienergia eest. Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud töövaidluskomisjonile rida tõendeid: väljavõtted Eesti Energia AS arvetest, pildid elektrikilbist, katlamaja lugejast (TVK tlk 38 jj). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja poolt tarbitud elektrienergia eest tasumisele kuuluva summa osas hinnanud ebaõigesti tõendeid ja jätnud arvestamata 85,65 eurot. Selles 5 osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks maakohtu poolt mõistetust 85,65 eurot vähem. Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega osas, milles maakohus jättis arvestamata kütte tarbimise eest nõutava summa 114,17 eurot. Küttekulude suuruse kohta esitas kostja tõendina raamatupidaja arvestuse ning ringkonnakohtu istungil kinnitas, et täiendavaid tõendeid selle kohta esitada ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, et arvetelt ja ei nähtu, kuidas kujunes tasumisele kuuluv summa kivisöe ja ostetud küttepuude tarbimise eest. Maakohus tasaarvestas kostja nõude kütte eest 38,1 euro ulatuses, s.o summa ulatuses, mida hageja omaks võttis. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks täiendavalt 114,17 euro tasaarvestamiseks küttekulude eest, alust ei ole. Kokku saab kostja tasaarvestuse nõude rahuldada ametiauto kasutamise eest 635,4 eurot, kütte eest vaidlustamata summa 38,1 eurot ja elektrienergia eest 133,05 eurot, s.o kokku 806,55 eurot. Hageja nõue ebaseaduslikult kinnipeetud töötasu nõudest kuulus rahuldamisele 920,72 eurot. Pärast tasaarvestust tuleb kostjal hagejale hüvitada 114,17 eurot. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides ei kajasta kohtuotsuse resolutsioon maakohtu otsustusi kummagi poole nõude kohta ja tasaarvestab poolte nõuded rahuldatud osas. Vastuseks kostja seisukohale, et maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti kostja kanda, märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige kostja väide, et kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis menetluskulud kostja kanda olukorras, kus hagi rahuldati osaliselt. Kusjuures hagi jäi tasaarvestuse vastuväite tõttu suuremas osas rahuldamata. Siiski, arvestades praeguseid asjaolusid, oleks hageja suhtes olnud äärmiselt ebaõiglane jätta tema kanda suurem osa menetluskuludest. Nimelt pöördus hageja kohtu poole, sest tema hinnangul pidas kostja ebaõigesti hageja lõpparvest kinni 920,72 eurot ja kohus tuvastas, et kostja ei tohtinud sedasi tegutseda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja väiksem summa üksnes põhjusel, et kostja esitas menetluse kestel tasaarvestuse vastuväite, mille kohus osaliselt rahuldas. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevas väljendub äärmine ebaõiglus, mis annab aluse jätta maakohtus kantud menetluskulud täielikult poolte endi kanda (
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätab kohus apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise tõttu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.