← Eesti

2-16-5259/57

Obsah (9)§ 230§ 657§ 654§ 652§ 53§ 50§ 162§ 171§ 177

Tsiviilasi nr: 2-16-5259 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2018, Tallinn Tsi

§ 230lg-st 1 tulenevat üldist tõendamiskoormist hageja ja kostja vahel.

Riigikohus on lahendis nr 2-14-58735 rõhutanud eelviidatud sätte tähendust, et üldiselt peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega olukorras, kus hageja väidetel oli talle müüdud laaduril 30.09.2013 seisuga mingi viga, sai kohus hagi rahuldada üksnes nende asjaolude tõendatuse korral. Vaidlustatud kohtuotsuse p-s 39 nendib kohus vastupidiselt, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab kostja asjal esineva puuduse eest. Hageja nõude lahendamine ei saanud tugineda pelgalt asjaolul, et maakohus ei pidanud kostja vastuväiteid piisavalt tõendatuks. 28. Maakohus märkis otsuse p-s 38, et laaduri kahjustumine ei ole tingitud hagejast, vaid laaduril esinenud puudustest. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et mootori hävimine on tingitud laaduri puudustest seisuga september 2013 asjas esitatud ei ole. Maakohus kirjeldas küll otsuse p-s 37 nii õhufiltri kui ka filtrikorpuse suhtes eksperdi antud 7

(11)Tsiviilasi nr: 2-16-5259 vastuseid, kuid jättis tähelepanuta eksperdi kinnituse kostja vastuväitele, mille kohaselt vaadeldavate detailide tõsikindel sidumine müüdud laaduriga ei ole 1,5 aastat pärast masinalt eemaldamist võimalik. Ekspert on ekspertiisi kokkuvõtte p-s 7 sedastanud, et tehnilistel alustel ei ole võimalik seda tõestada. Samuti ei ole ekspert välistanud võimalust, et õhufiltrikorpust ja -filtrit on kasutatud ka teistel masinatel. Seega ei saa ekspertiisil tõsikindlalt tugineda ka kohtuotsuse otsesed ega kaudsed järeldused hagejale müüdud laaduri puudustest.
  1. Filtrielemendi näol on tegemist vahetatava kuluosaga, mida on laaduril vahetatud hooldustööde käigus korduvalt ja seda ei ole teinud kostja, nagu maakohus ebaõigesti tuvastas – hageja kinnitas, et ta teostas filtri vahetusi ise. Maakohus ei ole tõenditele tuginevalt tuvastanud, et hageja on kasutanud kostja müüdavaid filtreid. Seega olukorras, kus filtrielementi on korduvalt vahetatud, ei saa antud kuluosa enam käsitleda kui originaalosa ega ole võimalik viidata sellele, kui müügilepingu eseme osale, millest tulenev mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal. Maakohtu järeldus, et korduvalt vahetatud kuluosa on käsitletav VÕS § 218 mõttes puudusega, mis oli olemas kahjustamise riisiko ülemineku ajal, ei ole õiguspärane. Järelikult ei saa sellest tuleneda kostja vastutust. Samuti ei ole maakohus otsuses käsitlenud ega välistanud rentniku vastutust, kes hageja esitatud andmete põhjal ise hooldustöid tegi, sh vahetas filtreid. Fakt, et kostja poole hoolduseks ei pöördutud, on tõendatud hageja enda poolt.
  2. Hageja ei teavitanud kostjat, et õhupuhasti kaanega on probleeme. Seetõttu kaotas hageja õiguse nõuda asja parandamiseks tehtud kulude hüvitamist VÕS § 222 lg 5 alusel, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Vaidluse asjaolude kohaselt ei ole kostjalt õhufiltri korpuse võimalikku parandamist nõutud. Ajaks, kui hageja jõudis üle 1,5 aasta kostja juurde defekteerimisele, jäi kostjal üksnes nentida masina kahetsusväärsest seisundit ja mootori kulumist tolmuse õhufiltri purunemise järel tasemeni, et lahenduseks oli pakkuda, kas vahetada mootor uue vastu või teostada kapitaalremonti. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et laaduri kahjustumine ei ole tingitud hagejast endast.
  3. Eksperdi arvamusel põhjustas lukustuse kulumise mootori vibratsioonist tulenev hõõrdumine, mis on ekspluatatsiooni tagajärg ja seega hageja enda kontrolli all olev asjaolu. Hageja selgitustest nähtuvalt oli õhufiltri korpus paar korda avanenud, kuid hageja sellest kostjat ei teavitanud ega kindlustanud järelikult laaduri töötingimusi. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on seisukohal, et olles teadlik väidetavast kaane avanemisest, saanuks hageja vältida laaduri edasisel hoolikal käitlemisel mootori hävinemist. Seega isegi hagi rahuldamisel pidanuks maakohus hindama ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 8
(11)Tsiviilasi nr: 2-16-5259 Ringkonnakohtu seisukoht 33. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (

§ 654lg 6).

34.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja rahuldanud hageja nõude VÕS § 218 lg 1, § 115 ja § 127 lg-te 1-4 järgi. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele. 35. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega selle kohta, et maakohus on tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on tõendanud, et kostjalt ostetud laaduri mootor purunes seadme konstruktsioonivea tõttu ja sedastas, et kostja ei ole tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, s.t. kostja poolt väidetud ebaõige kasutamise või hoolduse tõttu, milliste asjaolude tõendamise kohustus oli kostjal

§ 230lg 1 järgi, kuna kostja esitas vastavad väited.

  1. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus ei tuvastanud otsuses nõude rahuldamise eeldusi, s.t müüdud laaduril selle valduse üleandmise aja seisuga (30.09.2013) konstruktsioonivea (puudus) olemasolu. Maakohus tuvastas, et laaduri mootoririkke on põhjustanud laaduri õhutusfiltri ja selle korpuse konstruktsiooni puudused. Eeltoodud asjaolud on tõendatud eksperdi TT arvamuses sisalduvate järeldustega (II kd, tl 52-57). Eksperdi arvamuse p 1 järgi laaduri õhufiltril ja õhufiltrikorpusel esineb mõningaid konstruktsioonivigu, kuna filtrikaane lukusti paikneb tööstusmootori küljes, seega kõrge vibratsiooniga keskkonnas, mis tingib filtrikorpuse kaane otsapinna kulumise hõõrdumise tagajärjel ja lukustuse väsimise ja seega ka avanemise. Eksperdi arvates ei olnud filtrikorpus projekteeritud parimasse kohta ja seadmel puudub sõel, mis filtri purunemisel takistaks filtri osade imendumist mootorisse. Lisaks leidis ekspert, et filtrielement on valmistatud viisil, mis ei taga kujupüsivust rasketes oludes. Ekspert järeldas, et mootori purunemise põhjuseks oli õhufiltri ja selle korpuse puudulikkus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et hageja valduse ajal oleks vaidlusaluse laaduri konstruktsiooni muudetud. Seega laaduri konstruktsiooni viga oli olemas valduse üleandmisel hagejale.
  2. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eksperdi arvamuse kohaselt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et eksperdile esitatud detailid olid samad, mis olid purunenud laaduril. Ekspert on arvamuse p-s 7 selgitanud, et temale ekspertiisi tegemiseks 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-16-5259 esitatud detailid on laaduri originaalosad ja nende tunnused ühtivad hageja poolt esitatud 21.10.2015 kuupäeva kandval pildid kujutatud detailidega. Ekspert kinnitas, et laaduri õhufiltrit ja selle korpust võib kasutada teistel masinatel, kuid sellest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et seda oleks tehtud. Kostja sellekohane väide on jäänud oletuslikuks ja paljasõnaliseks.
  1. Puutuvalt õhufiltrite vahetamist hageja poolt, ei nõustu kolleegium apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt õhufiltrite vahetuse hoolduse käigus kostja poolt hagejale müüdud filtritega. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjalt ostnud õhufiltreid ja kostja on kinnitanud, et hooldust, s.h ka filtrite vahetust, võib teha ka laadurit kasutav isik, kui tal on olemas vastavad oskused. Eksperdi arvamuse kohaselt oli purunenud originaalosa ja hageja ning laadurit kasutanud Mullamutt OÜ juhatuse liige kinnitasid hoolduste tegemisel originaalfiltrite kasutamist. Ainuüksi asjaolust, et kostja hooldust ei teostanud, ei saa järeldada, et ostetud filtreid oleks kasutatud teistel masinatel või hooldus oleks tehtud mittekvaliteetselt.
  2. Eksperdi arvamusest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et laaduri mootori purunemise põhjuseks oli hageja poolt ebaõigete töövõtete kasutamine või siis hoolduse tegemata jätmine. Ekspert on arvamuse p-des 13 ja 14 selgitanud, et laaduri mootoririke võib tekkida seadme hooletust kasutamisest või õhufiltri õigeaegsest vahetamata jätmisest, kuid p-s 15 on ekspert kokku võtnud, et konkreetse masina puhul ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et masina kahjustumise oleks põhjustanud puhastamata masin või valed kasutamistingimused. Lisaks eksperdi aktile viitab õhufiltri korpuse avanemisest tingitud õhufiltri purunemisele ja sealt liiva sattumisele mootorisse, mis oli otseseks mootori purunemise põhjuseks, ka AQ Energia OÜ töökoja juhataja HH kirjalik arvamus (I kd, tl 163-164). AQ Energia OÜ oli äriühing, mis teostas 15.06.2015 plokikaane remondi ja 2015 detsembris vahetas laaduri mootori.
  3. Vaidlust ei ole, et hageja teavitas kostjat 26.10.2015 tekkinud probleemidest ja andis kostjale võimaluse mootor vahetada ja korvata juba tekkinud kulud (I kd, tl 27-28). Hageja tõi esile, et juba 2015 juunis viis ta laaduri kostja juurde defekteerimiseks seoses sellega, et õhufiltri purunemise tõttu olid masina mootorisse sattunud filtri osad ja prügi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kahju mootori purunemise näol ilmnes alles pärast kahe aasta pikkust masina kasutamist, siis ei saanud hageja enne mootori kahjustumist kostjat teavitada masina puudustest puutuvalt õhufiltrit ja selle korpust. Mootori purunemise põhjus tehti kindlaks oktoobris 2015 pärast teistkordset mootori purunemist, mistõttu on 26.10.2015 teatamine toimunud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistliku tähtaja piires.
  4. Hüvitise suurust ei ole apellant vaidlustanud.
  5. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laaduri mootori purunemist hagejast tingitud asjaoludest lähtuvalt ei ole alust järeldada. Hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 järgi ei anna alust asjaolu, et filtrikorpuse lukustuse purunemise tingis laaduri mootori töötamisega kaasnev vibratsioon, mis on hageja kontrolli all olev asjaolu. Laadur on ette nähtud töötamiseks, s.t tavapärase vibratsiooni mõju peab olema juba masinat konstrueerides arvestatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud masinat viisil, kus vibratsiooni tase oleks ületanud tavapärast. Samuti ei saa hagejale ette heita, 10
(11)Tsiviilasi nr: 2-16-5259 et ta jättis kostja kahju tekkimise ohust teavitamata või ei võtnud ise kasutusele abinõusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, kui seda võis kahjustatud isikult mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2). Kolleegium leiab, et uue masina puhul ei saa selle kasutaja eeldada, et kui õhufiltri korpuse kaas ei püsi masina töötamise ajal kinni, siis see võib põhjustada mootori purunemise. Hageja selgitas, et ta pani kaane avanemisel selle uuesti kinni ja kostja töötaja nõusolekul kinnitas selle täiendavalt kruvidega, mis eksperdi arvamuse kohaselt suurendas seadme töökindlust. 43. Apellant esitas 21.09.2018 taotluse ringkonnakohtu 12.09.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes protokollida kohtu küsimuse filtri/korpuse praeguse konstruktsiooni kohta ja kostja vastuse küsimusele või eemaldada protokollist hageja seadusliku esindaja väide, et masina konstruktsiooni on tänaseks muudetud. Apellandi väitel on tegemist hageja uue väitega, mida ei ole võimalik esitada apellatsioonimenetluses. Hageja vaidles taotlusele vastu.

§ 53

lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest ja lg 4 järgi protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kolleegium leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab

§ 50lg 1 nõuetele.

Kolleegium möönab, et apellandi väide uute asjaolude esitamise piiratud võimalikkuse kohta ringkonnakohtu menetluses on iseenesest õige, kuid ringkonnakohus ei hinda hageja seadusliku esindaja poolt avaldatut ega lähtu sellest otsuse tegemisel. 44. Kuna hagi rahuldati, siis on maakohus õigesti jätnud

§ 162lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 177lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.