Obsah (10)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174§ 138§ 144

2-18-100023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-10

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-18-100023 7. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsunduslepingu (VÕS § 619) tunnustele vastav leping (suuline õigusabiteenuse osutamise leping), mille kohaselt oli hagejal kohustus koostada nõudekiri ja kostjal kohustus nõudekirja koostamise eest tasuda. Poolte vahel puudub vaidlus nimetatud asjaolu üle.
3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja sai hagejalt valmis dokumendi või mitte ning kas kostjal oli soodustus arve tasumisel.
4. Kohus leiab, et hageja edastas kostjale valmis dokumendi, nimetatud asjaolu on tõendatud hageja poolt esitatud nõudekirjaga (tl 42-43) ja kostjale saadetud e-kirjaga (tl 66). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja ei ole nõudekirja kätte saanud või oleks hagejale esitanud pretensioone hageja poolt koostatud nõudekirja osas.
5. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et talle rakendus soodustus arve tasumisel Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta esitas hagejale soodustuseks vajaliku dokumendi.
6. Tõendamata on kostja väide, et talle ei tutvustatud teenuste hindu. Kostja on vastuses nõustunud, et tasus pool hageja esitatud arvest. Seega võib asuda seisukohale, et kostja oli teenuse hinnast teadlik.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue tulenevalt arvest nr 11072017/1 (tl 44), so nõudekirja koostamise (arvel nr 11072017/1: kahju hüvitamise nõude esitamine) osas summas 300 eurot põhjendatud ja tõendatud. Kostjal on poolte vahelisest lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustus.
8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 3 2-18-100023 millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
9. Hageja on arvestanud tasunõudelt viivist seadusjärgse viivisemäära alusel alates arve nr 11072017/1 tasumise tähtpäevast kuni hagi esitamiseni (21.07.2017 – 18.04.2018 k.a.) 272 päeva eest summas 16,32 eurot (tl 52). Kohus leiab, et hageja on õigustatud arvestama viivist. Kostja, olles tasu maksmisega viivituses, pidi arvestama viivisega, mis tulenes seadusest.
10. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivise põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis kuni hagiavalduse esitamiseni 16,32 eurot ning edasi viivis põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni. 20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 300 eurot, viivise 16,32 eurot, viivise põhinõudelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 21. Kooskõlas

§ 162lõikega 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

22.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot (tl 64). Riigilõivu tasumine nähtub kohtuinfosüsteemist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2. Arvestades menetluskulude menetluskuludena 75 eurot. jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
3. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4