← Eesti

2-17-8761/43

Obsah (9)§ 235§ 442§ 657§ 651§ 652§ 654§ 162§ 171§ 175

Tsiviilasi nr: 2-17-8761 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2018, Tallinn Tsi

§ 235

. Hageja ei täitnud kohtunõuet (29.11.2017 eelistungi protokoll lk 4 seitsmes ja üheksas lõik), s.t ei esitanud hageja arvelduskonto väljavõtet kostja 1 poolt hageja arvete tasumise kohta. Toimiku I kd, lk 141 ei ole hageja arvelduskonto väljavõte. Kostjal 2 ei olnud võimalik esitada kohtule kostja 1 arvelduskonto väljavõtet, sest kostjal 2 ei ole kostja 1 arvelduskonto kasutamise õigust. Hageja vähendas oma nõuet menetluse käigus 450,10 euro võrra, kuid kohtule ei ole esitatud õiendit selle kohta, millise arve kostja 1 tegelikult tasus ja puudub selgus, kas kostja 1 on tasunud hagejale ka muid arveid, millel põhineb hageja nõue kostja 2 vastu. Kostja 2 käendatava kohustuse summat ei ole võimalik ilma hageja ja/või kostja 1 arvelduskonto väljavõtteta õigesti välja selgitada. Seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks kostja 2 vastu. 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-8761 Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja 2 kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta on õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Küll aga pole maakohus ei kohtuotsuse resolutsioonis ega põhjendustes lahendanud hagi tagamise abinõu kehtimisega seotud küsimusi (

§ 442

lg 5), mistõttu tuleb

§ 657lg 2 järgi maakohtu otsust selles osas täiendada.

30.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 2 vastu. Kostja 1 vastu esitatud hagi rahuldamise osas maakohtu otsust ei ole vaidlustanud ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. 31. Kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamise osas võtab ringkonnakohus

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kostja 2 vastu esitatud nõude rahuldamise kohta, siis

§ 654lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata.

  1. Apellant väitis, et ebaõige on maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt hageja ei ole enne käenduslepingute sõlmimist peetud läbirääkimistel rikkunud teavitamiskohustust. Apellandi väitel pidi hageja enne käenduslepingute sõlmimist kostjat 2 teavitama, et hageja ei teata kostjale 2 (käendajale) kostja 1 poolt lepingu täitmata jätmisest. Eeltoodud väidetavast vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest järeldas kostja 2, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 14 lg 2 ja § 115 järgi samas suuruses kui hageja nõue. Vaidlust ei ole, et kostja 2 oli käenduslepingute sõlmimise ajal kostja 1 juhatuse liige, kes oli sõlminud ka lepingud, mille täitmist käenduslepingud tagasid. Eeldatav on, et põhivõlgniku juhatuse liige käendajana on teadlik selles, kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida ja tema eraldi teavitamine ei ole vajalik. Seega ei pidanud kolleegiumi arvates hageja käenduslepingu sõlmimisel eraldi kostjale 2 selgitama, et temale kostja 1 kohustuste täitmise kohta teateid ei saadeta. Seega ei ole hageja rikkunud VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat teavitamise kohtustust ja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  2. Käenduslepingutes kostja kinnitas, et ta on põhivõlgniku majandustegevusega otseselt seotud ja teavitab hagejat, kui tema tegevus seoses põhivõlgnikuga lõpeb (käenduslepingute sissejuhatus). Samuti võttis kostja 2 endale kohustuse teavitada hagejat sellest, kui tema töö- või elukoht muutub (käenduslepingute p 11). Kostja 2 ei 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-8761 ole hagejat teavitanud kostja 1 juhatuse liikmeks oleku lõppemisest. Toimiku materjalide kohaselt hageja saatis 12.12.2016 teate kostjale 1 võlgnevuse kohta meiliaadressile XXX@gmail.com ja pärast seda on sellelt aadressilt hagejale vastatud (I kd, tl 145). Kuna kostja 2 ei teavitanud hagejat sellest, et ta ei ole enam seotud kostjaga 1 ja kostja 1 meiliaadressile saadetud teated ei jõua kostjani 2 ning kostja 2 soovib, et hageja teavitaks teda põhivõlgniku kohustuste täitmisest, siis ei saa hagejale ette heita VÕS § 146 lg-s 1 toodud teavitamiskohustuse rikkumist.
  1. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja ei täitnud kohtu nõuet tõendi esitamiseks. 29.11.2017 kohtuistungil kohustas kohus hagejat esitama tõendid vaidlusalusel perioodil kõigi laekumiste kohta kostjalt
  2. Hageja esitas kostjaga 1 seotud pangatehingute väljavõtte perioodi kohta 30.11.2016 - 29.11.2017 (I kd, tl 141). Kostja 2 peab apellatsioonkaebuses hageja esitatud väljavõtet ebapiisavaks ja arusaamatuks, kuid samas ei täpsusta, millises osas jääb tõend talle arusaamatuks. See, et hageja oma nõuet vähendas, ei muuda hageja nõuet ebaselgeks ja ei kahjusta kostjaid. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et nõuet vähendati tulenevalt käibemaksu tagastamisest. 35.

§ 442

lg 5 esimese lause järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 06.06.2017 määrusega tagas maakohus hagi ja seadis kohtuliku hüpoteegi summas 25 792,98 eurot kostjale 2 kuuluvale korteriomandile (registriosa nr 10640605). Kolleegium leiab, et 06.06.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta tagama kohtuotsuse täitmist. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada. 36. Maakohus jättis

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 järgi õigesti hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt hageja kasuks välja 3453,20 eurot. 37. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja 2 kanda.

38. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli apellatsiooniastme kulu õigusabile 744 eurot, millele lisandus tasu kohtuistungil osalemise eest. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K.-K. Sepper kulutas maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 30 minutit, otsuse jõustumise kontrollimisele ja kohtule päringu tegemisele 15 minutit, apellatsioonkaebuse ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumisele ja esialgsele analüüsile 45 minutit, tutvumisele apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega 45 minutit, vastuse koostamisele 4 tundi ja 30 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tunni. Koos kohtuistungi ajaga 30 minutit oli hageja ajakulu 8 tundi ja 15 minutit. Hageja esindaja teenuse tunnihind on 96 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis on kulud esitatud ilma käibemaksuta. 39.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja poolt loetletud tegevuste ajakulu ei saa lugeda täies mahus vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades vaidluse asjaolusid ja keerukust ning apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu peab kolleegium selle koostamisega seonduvateks toiminguteks mõistlikuks ajakulu 4 tundi (taotluse 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-17-8761 kohaselt kokku 6 tundi). Ülejäänud ajakulu on vajalik. Kokku on seega vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsiooniastmes 6 tundi ja 15 minutit.
  1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 96 eurot on mõistlik ja õigusabituru hindadega vastavuses. Seega hageja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 600 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt
  2. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt 2 hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.