Obsah (5)

§ 428§ 173§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16629 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur Risto Sep

) § 477 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

§ 428lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Riiklikult tunnustatud ekspert Virgo Laansoo esitas 22.08.2016.a kohtule eksperthinnangu nr 1611-

1. Kohus lahendas puudutatud isikute I ja II taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks (jättes taotluse rahuldamata) ning lahendas asjas toimunud istungil kõik menetlusosaliste poolt menetluses tõstatatud ja istungi ajaks lahendamata taotlused (sh määratles eksperdile esitatavad täiendavad küsimused).
2. Kohus peab kohtutäituri avaldust menetledes tagama muu hulgas ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. Kohus andis enda 07.06.2018 ja varasemate kohtunõuetega menetlusosalistele võimaluse avaldada ekspertiisi ja eksperdi poolt esitatud täiendavate vastuste osas omapoolsed seisukohad. Muu selgitas kohus, et menetlusosalistel on õigus taotleda kordusekspertiisi läbiviimist, kui nad leiavad, et täiendavate küsimuste esitamisega eksperdile ei kõrvaldatud ekspertiisis esinevaid ebaselgusi ja puudusi. Menetlusosalised said esitada kohtu vahendusel täiendavaid küsimusi. Kordusekspertiisi läbiviimist keegi menetlusosalistest ei taotlenud.
3. Kohus on seisukohal, et ekspert vastas nii talle algselt esitatud kui hiljem täpsustatud küsimustele sellisel määral, et menetluse eesmärk on võimalik lugeda saavutatuks. Eksperdi hinnangul on hinnatava kinnisasja mõttelise osa turuväärtuseks 40 000 eurot, kusjuures reaalne müügihind võib erineda ekspertiisiaktis toodust 50%. Ekspert on kohtu täiendavale küsimusele vastates leidnud enampakkumist tuleks alustada 40 000 eurost. Kohus jagab ekspertiisile tuginedes seda seisukohta. Kohus leiab, et enampakkumise alghinnaks tuleb määrata 40 000 eurot.
4. Kohus leiab, et sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt

§ 173

lg-e 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtutäitur kõigest vahendab täitemenetluses hinda vaidlustanud isiku avaldust kohtule ja tal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku II kanda, kuna kinnisasja hindamine ja käesolevas asjas menetluse läbiviimine on toimunud tema soovil ning lahend tehakse seega tema huvides. 19.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. 20.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik