KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2018.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Kohtutäitur Kaja Lilloja asendaja Piret Altosaar (avaldaja, kohtutäitur) esitas 22.08.2017 Harju Maakohtule taotluse kohustada M Se (võlgnik) esitama kohtutäiturile vara nimekiri ning andma võlgnik vande, kohaldades võlgniku suhtes sundtoomist või vajaduse korral aresti. Kohus algatas 02.03.2018 kohtumäärusega hagita menetluse ja kohustas võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Nimetatud kohtumäärusega selgitati võlgnikule, et tal on kohustus esitada kohtutäiturile võlgniku vara (s.h kohustuste) nimekiri. Kohus määras avalduse läbivaatamiseks, menetlusosaliste ärakuulamiseks ja vande andmiseks kohtuistungi. Kohus hoiatas võlgnikku, et mõjuva põhjuseta kohtutäiturile vara nimekirja mitteesitamisel või vande andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest keeldumisel on kohtul õigus tema suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti täitemenetluse seadustiku § 62 alusel. Võlgnik esitas 07.06.2018 kohtutäiturile vara nimekirja. Avaldaja büroo saatis 06.07.2018 kohtule elektronkirja, milles taotleti menetluse lõpetamist. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus võtta võlgnikult vanne (kohtutäituri taotleb menetluse lõpetamist). Kohus käsitleb kohtutäituri taotlust avalduse tagasivõtmisena, sest võlgnik ei ole vannet andnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohtumenetluse algatamine võlgnikult vande võtmiseks on võimalik üksnes kohtutäituri või sissenõudja avalduse alusel. Käesoleval juhul on avalduse kohtule esitanud kohtutäitur, kellel on seega

§ 477lg 6 kohaselt õigus avaldus tagasi võtta.

Kohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus võtta võlgnikult vanne. Kohus võtab avalduse tagasivõtmise vastu ja jätab läbi vaatamata kohtutäituri avalduse võlgniku kohustamiseks vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged, ning vara nimekirja esitamise ja vande andmise tagamiseks kohtusse sundtoomise ja vajadusel aresti kohaldamiseks. 3.

§ 172

lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda, sest kohtutäitur on kohtule esitatud avalduse tagasi võtnud ning seetõttu ei ole avalduse rahuldamine enam võimalik. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse tagasivõtmise põhjusega. Võlgniku vande andmiseks kohustamise avalduse kohtule esitamine oli tingitud sellest, et võlgnik ei esitanud vabatahtlikult kohtutäiturile vara nimekirja. Seetõttu on kohtu hinnangul kohtutäituri kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Kohtutäitur on otstarbekalt esitanud käesoleva taotluse kohtusse, sest ära on langenud vajadus võtta võlgnikult vanne. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulude 2