MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuli 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-574 Haldusasi M.L.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.06.2017 otsuste nr

) § 46 lg-st 5 tulenev kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole möödunud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kuna kaebaja on 18.06.2018 esitatud avalduses teatanud, et soovib siiski õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisva nõudena esitada, tuleb kohtul sellest lähtuda. Seega on kaebuses esitatud kaks nõuet: SKA 05.06.2017 otsuste nr 7.VH-2/5907-5 ja 9344/2 ning 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 tühistamine ja õigusvastasuse tuvastamine.
2. Kohus leiab, et efektiivne nõue on vaid tühistamisnõue, kuna see võimaldab SKA haldusaktidega tekitatud olukorra kõrvaldamist. Õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta haldusaktide kehtivust, mistõttu jääks vanemahüvitis ka õigusvastasuse tuvastamisel selliseks nagu see SKA 05.06.2017 otsusega nr 9344/2 määrati ja varasem vanemahüvitise määramise otsus oleks endiselt kehtetu. Samuti jääks kehtima 15.06.2017 ettekirjutusest nr 9.EM-2/8617 tulenev kohustus tagastada alusetult makstud vanemahüvitis. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud juhul, kui selleks esineb põhjendatud huvi. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine 2

§ 38lg 4).

Kaebaja avaldustest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu tema jaoks seisneda. Riigikohus on pikalt olnud seisukohal, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 kohtuotsus nr 3-3-1-11-02, p 15). Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega oma põhjendatud huvi selgitamiseks, kuna kohtule seni esitatud avaldustest võib järeldada, et preventiivne huvi ja rehabiliteeriv huvi on välistatud. Kaebaja on 18.06.2018 avalduses märkinud, et SKA haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna nende tegemiseks puudus alus. Lihtsat huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, p 36). Seega tagastab kohus kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel.

15.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik otsustab enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetluse, tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75).

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja pidi vaidlustatud SKA haldusaktidest teadlik olema hiljemalt 2017. aasta suve lõpus või sügise alguses. Täpsemad põhjendused on toodud Tallinna Halduskohtu 04.06.2018 määruses, mistõttu ei hakka kohus neid käesolevas määruses kordama. SKA-le vaide esitamise ajaks (30.01.2018) oli vaide esitamise tähtaeg möödas ja SKA jättis selle õiguspäraselt ennistamata.

§ 47

lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg eeldab, et kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt. Kuna kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt, tuleb lugeda, et ka kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. 16. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Kaebaja leiab, et ta ei ole kaebetähtaega mööda lasknud, ei ole, mistõttu ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tuua välja ühtegi tähtaja möödalaskmise põhjust. Kohus on kaebaja vastavale kohustusele juhtunud tähelepanu. Seega tuleb lugeda, et kaebetähtaja möödalaskmiseks puudus mõjuv põhjus, mistõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata. 17.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 152

lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui

§ 152lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist.

Kuna juba ettevalmistavas staadiumis on selge, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata. 18.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluse lõpetamise tagajärgi selgitas kohus kaebajale ka 04.06.2018 määruse punktis 31. 19.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. 3

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Seega tagastab kohus riigilõivu 15 eurot selle tasujale, Advokaadibüroo Sempes OÜ-le.

1. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja on kaebuse punktis 1.6 märkinud, et SKA sai vanemahüvitise määramise 03.11.2016 otsuse nr 9344/1 kehtetuks tunnistada üksnes maksuotsuse alusel, mistõttu esitas kaebaja Maksu- ja Tolliametile (MTA) 23.01.2018 teabenõude, et saada maksuotsus, millest nähtub, et kaebajale ei ole
2. aastal OÜ MHF Corp poolt väljamakseid tehtud. MTA keeldus, kuna MHF Corp OÜ äriregistrist kustutamisega (07.12.2016) seoses lõppes kaebajal juhatuse liikme staatus, mistõttu on ta käsitletav kolmanda isikuna, kellele informatsiooni anda ei saa. Kuigi vanemahüvitise vähendamine toimus otseselt SKA otsuste tulemusel, on SKA otsused pigem tehnilised, sest SKA peab vanemahüvitise määramisel lähtuma sotsiaalmaksu andmetest, mida haldab maksuhaldur. Kuna isikustatud sotsiaalmaksu suurus muutus MTA maksuotsuse tagajärjel, saaks kaebaja oma õigusi kaitsta selliselt, et ta nõuab MTA maksuotsuse tühistamist ennast puudutavas osas. Kaebaja väitel keeldus MTA temale maksuotsuse edastamisest. Sellisel juhul ei ole kaebetähtaeg maksuotsuse vaidlustamiseks veel kulgema hakanud. Kaebaja saab MTA-lt taotleda maksuotsusega tutvumist ulatuses, milles see puudutab temale OÜ MHF Corp poolt tehtud väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4