KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-927 Haldusasi Aktsiaselts Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majanda

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Aktsiaseltsi Eesti Elekter kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema 31.01.2018 käskkirja „Isikliku kasutusõiguse seadmine Vändra metskond 32 kinnisasjale“ nr 3-1.56/19 tühistamiseks ning RMK ja Elering AS-i vahel 13.02.2018 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks. 3-18-927
2. Kaebaja esitas 17.09.2018 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks.
3. Kohus küsis 17.09.2018 määrusega vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebaja avalduse kohta ja andis võimaluse taotleda menetluskulude väljamõistmist.
4. Vastustaja teatas 18.09.2018 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele. Samuti on vastustaja nõus, et vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda.
5. Kolmas isik teatas 18.09.2018 kohtule, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele. Kolmas isik esitas ka taotluse mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindajate kulud koos käibemaksuga summas 5916 eurot.
6. Kaebaja esitas 25.09.2018 kohtule vastuväite, milles palub jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku kanda. 1) Kolmas isik on riigile kuuluv äriühing, mille juriidilises talituses on seitse töötajat. Seega on kolmandal isikul endal piisavalt juriste, et enda igapäevast tegevust puudutavas kohtuvaidluses oma õiguste eest seista ning sarnaselt haldusorganiga ei ole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. 2) Samuti on kolmanda isiku taotletud menetluskulude summa ülepaisutatud (kahe vandeadvokaadi kasutamiseks puudus vajadus, vandeadvokaatide tunnihind on vastava vaidluse jaoks liialt kõrge, tööde ajaline maht on ilmselgelt ülepaisutatud). Kolmas isik on kohtule esitanud üksnes vastuse kaebusele, millega seoses on esitatud kogukulu olnud 29 tundi. Näiteks kaebajal oli kaebuse koostamise ajakulu 5 tundi ja 45 minutit (arve kokku 897 eurot). Ühelgi juhul ei saa kolmanda isiku ajakulu olla suurem kui kaebaja ajakulu. 3) Kaebaja loobus kaebusest lähtuvalt läbirääkimistest vastustajaga, kus vastustaja kinnitas, et kõik menetlusosalised kannavad enda kulud ise. Kolmas isik küll vastavates läbirääkimistes ei osalenud, kuid kaebaja sai aru, et vastustajal on vastav kokkulepe ka kolmanda isikuga.
7. Kolmas isik esitas 26.09.2018 kohtule seisukoha kaebaja 25.09.2018 esitatud vastuväitele. 1) Kolmas isik ei ole haldusorgan, kellele kohalduksid haldusorgani menetluskulude väljamõistmise piirangud. Kaebaja viited kolmanda isiku töötavatele juristide arvule ning igapäeva põhitegevusele on asjakohatud. Kuigi isikliku kasutusõiguse seadmine on tõesti kolmanda isiku tavapärane praktika, on tegu erandliku juhtumiga, kus isikliku kasutusõiguse seadmine on kohtus haldusaktina vaidlustatud. Samuti, kaebaja poolt välja toodud juriidilise talituse koosseisu on üks töötaja maateenuste spetsialist ja kaks töötajat on lapsehoolduspuhkusel. 2) Kaebaja esindaja esindab kaebajat kokku 6 kohtuvaidluses seoses Tootsi tuulepargiga. Seega on ilmne, et esindajal, kes esindab klienti sarnastes vaidlustes, kulub vähem aega asjaoludega tutvumisele ja menetlusdokumendi koostamisele. Samuti oli praegusel juhul mitme lepingulise esindaja vajadus tingitud asja keerukusest ja esindajate töökoormus oli jagatud vastavalt kaebuse asjaoludele. Kolmas isik leiab seejuures jätkuvalt, et esitatud kaebus on põhjendamatu. 3) Kolmas isik ei ole kunagi kinnitanud, et ei esita menetluskulude hüvitamise taotlust ning kolmas isik ei ole teadlik kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest. KOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 153

lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155lg 4 järgi võtab kohus 2

§ 152lg 1 p 3).

Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega tuleb avaldus vastu võtta ja menetlus

§ 152lg 1 p 3 alusel lõpetada.

9. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

10.

§ 108

lg 7 järgi kannab kaebaja kaebusest loobumise korral menetluskulud.

§ 104

lg 9 järgi ei piira kaebusest loobumine vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt menetluskulude tervikuna väljamõistmist.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 10.

1. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 10.
2. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 5916 eurot. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo TGS Baltic AS 01.06.2018 arve nr 181206 summas 1142,40 eurot ning 29.06.2018 arve nr 181455 summas 4773,60 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu ning lisaks on arvetega koos esitatud kuluaruanded ja arvete tasumist tõendavad maksekorraldused. Arvetest nähtub ka see, et õigusabiteenust on osutatud kolmandale isikule praeguse haldusasja raames. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa eelviidatud kohtupraktikat kolmanda isiku suhtes kohaldada eeskätt põhjusel, et kolmas isik ei ole antud vaidluses käsitatav haldusorganina. Kohtu jaoks on ka usutav, et kuigi kolmanda isiku selgituse kohaselt on isikliku kasutusõiguse seadmine tema jaoks tavapärane praktika, siis ei tähenda see seda, et ka isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisest võrsunud kohtuvaidlused kuuluksid kolmanda isiku põhitegevuste hulka. Samas tuleb siiski möönda, et kolmanda isiku näol on tegemist riigile kuuluva äriühinguga, mille koosseisus on juriidiline talitus. Seega ei ole välise õigusabi kasutamine kohtu hinnangul igal juhul vältimatu ning peab tuginema ratsionaalsel kaalutlusel (mh tellitava teenuse mahu ja maksumuse osas).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas. Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-35-13, p 32 ja 3-3-1-17-11, p 18). Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud vähendada kolmanda isiku taotletud menetluskulusid üksnes seetõttu, et kaebajat esindas mitu advokaati. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vähendada menetluskulusid seetõttu, et kolmandat isikut esindanud õigusabiteenuse osutajate tunnihind on kaebajat esindanud õigusabiteenuse osutaja tunnihinnast kõrgem. Küll aga leiab kohus, et asja keerukust, mahtu ja ka menetlusstaadiumi arvestades on kolmanda isiku kogu õigusabikulu summas 5916 eurot põhjendamatult suur. Asi on alles eelmenetluse staadiumist ning kolmas isik on kohtule jõudnud esitada üksnes seisukoha kaebuse kohta (tl 96-101). Asja ei saa pidada sisuliselt ka niivõrd keerukaks, mis õigustaks kolmanda isiku taotletud mahus menetluskulusid. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavaid menetluskulusid ning mõistab

§ 108lg-te 7 ja 8 ning 3

§ 104

lg 6 p 2 järgi tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31 eurot 94 senti. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu 15 eurot, seega puudub alus riigilõivu tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4