← Eesti

2-17-127603/21

Obsah (7)§ 405§ 367§ 45§ 162§ 177§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2018, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei 2-17-127603 Tsiviilasja nu

§ 405järgi, siis esitab kohus otsuse põhjendused lihtsustatud vormis.

VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustust täitava vastavalt lepingule. Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmine, täitmisega viivitamine VÕS § 100 järgi. Kohutuste rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist ja täitmisega viivitamise korral § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 01.11.2015 lepinguga (lk 21-23), et pooled sõlmisid valveteenuse osutamise lepingu KV-15/03166 ja sellele on pooled ka digitaalselt alla kirjutanud (digitaalallkirjade leht, lk 23). Pooled ei vaielnud selle üle, et leping lõppes 10.06.2016 (kostja on oma 07.03.2018 menetlusdokumendi p 5.4.2 toodud tabeli

  1. veerus ja
  2. reas märkinud lepingu lõppemise ajaks10.06.2016; kohus on selgitanud asjaolude vaidlustamata regulatsiooni, e-kiri pooltele 24.05.2018, lk 60). Pooled ei vaielnud ka selle üle, et kostjal oli kohustus tagastada valveseadmed pärast lepingu lõppemist. Lepingu p 3.8 (lk 21p) järgi peab valveseadmed tagastama lepingu lõppedes 3 kalendripäeva jooksul. Hageja on ka kostjale e-kirja teel selgitanud (mõlema poole poolt kohtule esitatud e-kiri poolte vahel 30.11.15, lk 54,69 ja hageja andmebaasi väljavõte e-kirjadest lk 70), et lepingu lõppedes tuleb seadmed tagastada ja kui ei tagastata, tuleb tasuda jääkväärtus. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 21.02.17 e-kirjaga, et kostjale on selgitatud, tal on pärast lepingu lõppemist 3

(6)kohustus seadmed tagastada ja kuna need on tagastamata, siis esitati kostjale ka nõue arvena tasuda seadmete jääkväärtuse eest (lk 71). Lepingu lisaga (valveseadmistiku seadmete loetelu) on hageja tõendanud, et kostjale olid üle antud valveseadmed, mille hulgas on üks Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandur ja üks Paradox DCT10 magnetkontakt (lk 22p). Kostja on ise esitanud kohtule e-kirja 27.02.17 (lk 96), millest nähtuvalt oli hageja palunud kostjal seadmed, mille hulgas on ka juhtmevaba suitsuandur Paradox SD 738 ja magnetkontakt Paradox DCT10, tagastada hagejale. Seega ei ole kahtluse all, et need asjad olid ka kostja käes. Vaidlus puudus selles, et muud nimestikus märgitud seadmed on hagejale tagastatud 07.03.2017, mida kinnitab kostja esitatud tagastusakt 07.03.2017 (lk 53p). Viidatud kostja enda poolt kohtule esitatud aktist nähtuvalt on sellel allkiri, et vara on tagasi võetud ning aktis on Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuanduri ja Paradox DCT 10 magnetkontakti kohta märkmete lahtris tehtud märge „ei ole“. Samasuguse akti esitas ka hageja (lk 64, 25.06.18 menetlusdokumendi lisa 1). Seega on kostja enda poolt esitatud aktis märge selle, et kostja ei tagastanud Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandurit ja Paradox DCT10 magnetkontakti hagejale. Nii pole kostja tõendanud oma väidet, et Paradox DCT 10 magnetkontakt ja Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuandur oleks hagejale tagastatud pärast lepingu lõppemist kooskõlas lepingu p 3.8. Hageja esitatud e-kirjast kostjale 30.11.2015 (lk 69) nähtuvalt on hageja selgitanud ka kostjale, et kui seadmeid ei tagastata, siis tuleb tasuda seadme jääkväärtus. Hageja poolt kostjale edastatud koduvalveteenuse pakkumisega on hageja tõendanud (lk 74-75, 25.06.18 lisa 8), et nimetatud Paradox DCT 10 magnetkontakti väärtus on 102,07 € ja Paradox SD 738 juhtmevaba suitsuanduri väärtus 47,61 €. Lepingu esilehe II lõigu järgi (lk 21) oleks kõikide seadmete jääkväärtus lepingu lõppedes kokku 51,60 €, kuid käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud kõikide seadmete jääkväärtust, vaid ainult kahe seadme jääkväärtust 12,29 €. Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud anduril ja magnetkontaktil on väärtus olemas. Hageja ei nõua nende väärtuste hüvitamist eeltoodud ulatuses nagu on kirjeldatud pakkumuses või lepingu esilehe II lõigus, vaid summas 12,29 eurot, mis ei riku kostja õigusi. Mingeid asjaolusid, tõendeid, mis viitaksid sellele, et nende väärtus on null, kohtule esitatud pole. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat seadmete tagastamise kohustust ning kuivõrd kostja neid ei tagasta, on hagejal tekkinud tema jaoks kaotsi läinud seadmete näol kahju 12,29 €. Sellise kahju tekkimist on võimalik ka kostjal ette näha, st et kui ta ei tagasta hagejale seadmed, tekib hagejal nende kui kaotsiläinud asjade kahju ehk varaline kahju. Hagejal õigus nõuda seetõttu VÕS § 127 lg 1, 2, § 132 lg 2, § 128 lg 3, § 115 lg 1 järgi nende kaotsiläinud asjade eest kahju hüvitamist, mis seisneb nende soetamise väärtuse, antud juhul jääkväärtuse hüvitamises. Mingeid tõendeid, mis viitaksid selle, et hageja oli vastuvõtuviivituses (nagu väitis kostja), kuna ei olnud nõus kostjalt neid tagasi võtma, ei ole kohtule esitatud ja esitatud tõenditest seda ei nähtu. Lepingu p 3.8 järgi tuli tagastada seadmed 3 kalendripäeva jooksul ehk 14.06.2016 (arvates lepingu lõppemisest 10.06.16), kuid kostja nende seadmete tagastamist pole seni tõendanud. Lepingus on pooled kokku leppinud viivises 0,15% võlalt päevas vastavalt p 4.1, seega on viivis hagi esitamise aja seisuga 02.02.2018 11,04 € 599 päeva eest märgitud 12,29 eurolt, kuid hageja nõuab viivist 7,04 €. Kuivõrd kostja pole senini märgitud asju tagastanud ega ei nähtu, et ta oleks ka hüvitanud hagejale nende väärtuse 12,29 €, siis on ta seni kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ja hagejal on

§ 367ja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi õigus nõuda viivist 0,15% päevas võlgnetavalt hüvitiselt kuni selle tasumiseni. 4

(6)Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla 12,29 € ja viiviste nõudes 7,04 € ja edaspidise viivise nõudes põhivõlalt tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg1, 2, § 101 lg 1 p 3, 6, § 113, § 127 lg 1, 2, § 128 lg 2, § 132 lg 2, § 115 lg 1,

§ 367järgi.

Kostjalt tuleb hagejale välja mõista 12,29 €, viivist 7,04 eurot ja alates 03.02.2018 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

§ 45lg 1 p 10 järgi kuulub otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Kohtul ei ole vaja anda hinnangut poolte muudele väidetele nagu kas varasemalt oli leping sõlmitud muu isikuga samal aadressil, millised olid kuutasud, mida pidi kostja tasuma, samuti esitatud arvetele, kuna hageja oma lõplikus nõudes enam teenuse eest kuutasusid ei nõudnud (vt 24.09.2018, lk 108). Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka sellekohastele poolte tõenditele (arved lk 24-26, 27p, 38 /leppetrahv/, 72, e-kirjavahetus kompromissi saavutamiseks lk 65-66, samuti 78p-80, sama ka84p86 muu e-kirjavahetus lk 69) ja kostja esitatud lepingule, mis on sõlmitud kostja juhatuse liikmega 01.08.13 (lk 156-158). Menetluskulud, tsiviilasja hind

§ 162

lg 1, 23 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi kuulus selles osas, milleni hageja oma hagisummat 24.09.2018 vähendas, rahuldamisele. Samas muutis hageja oma hagisummat menetluse kestel pärast kostja poolt vastuse esitamist ja seadmete akti esitamist ega nõudnud enam pärast seda teenuste eest tasu ja sellelt viivist. Nimelt esitas kostja koos vastusega hagile seadmete tagastamise akti, mis oli koostatud 07.03.17 ja mille järgi oli kostja tagastanud muud sademed, va ülalpool otsuses nimetatud andur ja magnetkontakt. Selline akt pidi olema hagejal olemas juba enne kui hageja esitas 02.02.18 hagi kostja vastu ja enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 29.11.2017 (vt makseettepanek, lk 6) kostja vastu. Teisisõnu vähendas hageja oma nõudeid pärast seda, kui kostja oli esitanud oma tõendid ja vastuväited ja seda mitte selle tõttu, et kostja oli asunud pärast hagi esitamist võlgu tasuma. Nimelt nõudis hageja esialgselt kostjalt põhivõlga 106,91 € (nõue sisaldas ka osaliselt seadmete tasu) ja viivist 77,42 € ja 24.09.2018 menetlusdokumendis põhivõlga 12,29 € (üksnes seadmete tasu, mida ta ka võrreldes esialgse hagiga, lk 18p, vähendas) ja sellele viivist (mida ta samuti vähendas). Nimetatud kaalutlustel on äärmiselt ebamõistlik ja ebaõige hageja 24.09.2018 esitatud täpsustatud ja vähendatud hagisumma raames hagi rahuldamise tõttu jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1, 2 järgi.

Kohtu hinnangul on põhjendatud

§ 162

lg 4 järgi kostjalt välja mõista osa lõivust, mis on proportsionaalne sellele osale, mille kohus välja mõistis (12,29+7,04=19,33, 19,33/184,33*100) ehk 10,4% (esialgses hagis nõutud summaarne põhivõlg + ühekordne summaarne viivis). Hageja tasus lõivu kokku 75 eurot ja sellele vastav väljamõistetav lõiv on 7,8 €. Kooskõlas

§ 177

lg 2 tuleb võlgnetavatelt menetluskuludelt Cave Invest OÜ-l tasuda AS –le G4S Grupp viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni. Hageja muud menetluskulud, milleks on esindaja kulud, jäävad tema enda kanda ja kostja 5

(6)menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna menetlusdokumenditest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud lepingulist esindajate teenust või muid menetluskulusid

§ 138

lg 1, 2 järgi (lõiv, esindaja kulud, tõendi saamise kulud, eksperdi, tõlgi, tunnistaja). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja kulud 225 € 3 h eest tasumääraga 50 €/h + käibemaks, ei ole ebamõistlikult suur tasu ning tasu 3 töötunni eest on iseenesest mõistlik ja põhjendatud

§ 175

lg 1 järgi (arvete järgne arvestus, kus 1,5 tk eest on tasu 75 € + käibemaks 20%, kokku 135 €, lk 102-106, leping, arvestus, arved, maksekorraldused). Küll aga jäävad need kulud tema enda kanda. Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja (02.02.18) seisuga 242,86 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.