Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-18-506 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-506 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Kevin Kaldmäelt menetluskuluna kaitsjatasu 135,04 (ükssada kolmkümmend viis eurot ja 04 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eve Jundase poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Kevin Kaldmäel tasuda kaitsjatasu summas 135,04 eurot ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 45,04 eurot ning kahel järgneval kuul igakuiselt 45 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700004247 ning selgitus: „Kevin Kaldmäe, 1-18-506, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kevin Kaldmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kevin Kaldmäe kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 22.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-506 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks, KarS § 63 lg 1 kohaldades, 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Kevin Kaldmäe eelvangistus ning karistuse kandmise aja algust arvatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 21.01.
2. 3 Kevin Kaldmäe on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Ta on 3 korral olnud autoroolis alkoholi tarvitanuna, 2 korral juhtinud mootorsõidukit selleks vastavat luba omamata. Esimesel korral kaasnes joobes juhtimisega ka auto ärandamise katse, kuna auto ei käivitunud. Seega on kõigil kordadel olnud tegemist hetke ajel toimepandud liiklussüütegudega (ühel juhul lisandus ka varavastase kuriteo episood). Viimasel korral oli kuritegu seotud alkoholi tarvitamisega. Kuritegude toimepanemise põhjusteks oli riskiv ja hoolimatu elustiil, tagajärgedele mittemõtlemine. Kinnipeetav on vangistuses omal soovil tööle asunud alates 22.03.2018 tähtajatult koristaja ametikohale. 2018.a juuni lõpust töötas ta igapäevaselt spordisaali koristajana kuni 12.10.
3. Isik alustas 02.10.2018 ehitusviimistluse kursusel osalemisega, mis kestis detsembrikuu keskpaigani. Vangistuses on isikule määratud psühhiaatriline ravi, mis kestab kuni vajaduse äralangemiseni. 28.02.2018 toimus psühholoog B. T hindamisvestlus, mille kohaselt MDFT vajadust enam ei nähta. 26.04.2018 ja 12.09.2018 ehk kord kvartalis toimusid psühholoogilised vestlused hoiakutest ja reeglite olemasolu vajalikkusest. Reeglite teemaga seoti ka väärtushinnangute teema. 26.03.2018 toimus vestlus elukohajärgse kriminaalhooldusametnikuga liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkuse teemal, kuna esmakohtumisel 02.03.2018 jäi mulje, et lubadeta sõit ei ole isiku jaoks sellise kaaluga kuritegu nagu joobes juhtimine. 11.05.2018 ja 21.09.2018 viidi läbi vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. 24.07.2018 viidi läbi eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele omandatud teadmiste kordamise vestlus ning 28.09.2018 viidi läbi nimetatud programmis omandatud teadmiste kinnistav vestlus. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga 2-toalises mugavustega üürikorteris aadressil xxxx, kus tal on kasutada oma tuba. Antud aadressile on Kevin Kaldmäel võimalus elama minna ka pärast vanglast vabanemist. Ema S Z sõnul on tal pojaga suhted head ning koos elamine ei ole probleem. 10.10.2018 kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on üürikorteri omanikuks N T, kes on osaliselt teadlik Kevin Kaldmäe kriminaalkaristustest. Korterit on S Z üürinud alates
4. aasta jaanuarist. Rahvastikuregistri andmetel omab Kevin Kaldmäe sissekirjutust aadressil xxxx. Antud korter kuulub S Z emale. Põhihariduse omandas isik Tartu Kommertsgümnaasiumis. 01.09.2014 asus kinnipeetav õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse automaalri erialale, kuid katkestas õpingud
5. aasta alguses, kuna ei sobinud õppida gümnaasiumi aineid ja omandada samal ajal kutset.
6. aasta septembris asus isik õppima kutseõppesse Tartu Kutsehariduskeskusesse, et omandada sõiduki pinnahoolduse ja rehvitehniku eriala. Isik jättis ka seekord kooli pooleli, väidetavalt tervislikel põhjustel. Eelmise vangistuse ajal ei olnud eriala võimalik omandada lühikese karistusaja tõttu. Enne eelmist vangistust asus kinnipeetav korduvalt tööle lihttöödele (OÜ-s Xxxx saalitöötajana ja restoranis nõudepesijana), kuid käis tööl ca nädala ja loobus. Peale vabanemist oli perioodil 17.04.2017 kuni juuli alguseni töötuna registreeritud. 10.07.2017 asus isik tööle OÜ-s Xxxx, kus töötas kuni 14.09.
7. Uuesti töötuna registreeris isik end 10.11.
8. Kinnipeetava sõnul on tema nõudmised väiksed ning rahaliselt tuli ta toime. Enne vangistust töötas isik Xxxx OÜ-s xxxx 12-tunnistes vahetustes, kuhu saab tööle ka vanglast vabanemisel. Antud firma garanteerib kirjalikult Kevin Kaldmäe tööle võtmise 21.09.2018 koostatud garantiikirjaga. Sealse palgaga oli isik ise rahul. Vangistuses on kinnipeetavat 4 igakuiselt materiaalselt toetanud perekonnaliikmed, sh bioloogiline isa. Vabanemisfondis on 1420,42 eurot, rahalised nõuded puuduvad. Kevin Kaldmäe lähivõrgustikku kuuluvad ema S Z ja vanem vend R Z. Kinnipeetava isa, A K elab xxxx. S Z sõnul on isa ja poja suhtlus taastunud praeguse vangistuse ajal, mida kinnitab ka isik ise. Kinnipeetava pereliikmed on kriminaalkorras karistamata. Oluliseks inimeseks on ka onu A Z, kelle maakodus (xxxx) isik tihti käib. Ajavahemikul 23.06.2015 kuni 30.08.2017 osales pere MDFT pereteraapias. Kinnipeetava hinnangul on tema suhted emaga praegu lähedased ja teineteisega arvestavamad. Teismelisena hakkas isik aktiivselt suhtlema xxxx asuvas garaažis koguneva eakaaslaste seltskonnaga. Ühiselt tarvitati alkoholi ja puuduti koolist. Kinnipeetava sõnul oli kaaslaste arvamus tol perioodil väga oluline, ta oli kaaslaste poolt mõjutatav ning valmis enda tõestamiseks riskima, ka seadust rikkuma. Isiku sõnul on tema elustiil võrreldes eelmisele vangistusele eelnenud perioodiga tänaseks oluliselt muutunud, kuna kontaktid tolleaegse tutvusringkonnaga katkesid eelmise vangistuse ajal. Xxxx garaažide juures koos käinud seltskond on lagunenud, vaba aega sisustas ta onu juures maatöid tehes või igapäevase treeninguga jõusaalis. Viimasel ajal hakkas ta uuesti käima garaaži juures autosid remontimas, kuid väidetavalt on seltskond, kes seal käib, muutunud ning enam ei tarvitata seal alkoholi. Enda sõnul on ta oma otsustes praegu iseseisvam, vähem mõjutatav ega pea ennast või teisi ohustavat riskeerimist mõistlikuks käitumiseks. Samas korduv kriminaalkorras karistatus näitab riskeeriva elustiili järgimist, millest tulenevalt säilib uue kuriteo toimepanemise risk. Alkoholi hakkas isik tarvitama 15-aastaselt. Enda sõnul tarvitas ta eelmise vangistuse eelselt alkoholi igapäevaselt, kuid varjas seda nii kriminaalhooldusametniku kui ka pereterapeudi eest, väites, et on alkoholi tarvitamise lõpetanud. Enne esimest vangistust ei näinud alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahelisi seoseid. Eelmise vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujale ning osales sõltuvusrehabilitatsiooniosakonna tegevustes kuni ennetähtaegse vabanemiseni. Enne käesolevat vangistust kinnipeetava enda väitel ta katseajal alkoholi ei tarvitanud. Samas karsklasena ta jätkata ei kavatse, kuid sellisel määral alkoholi tarvitada nagu enne eelmist vangistust, enam ei taha. Enne käesolevat vangistust tarvitas alkoholi üksikutel kordadel. Meditsiiniosakonna hinnangul diagnoositud episoodiline alkoholisõltuvus. 18.10.2018 toimunud vestlusel ütles, et plaanib vabanemisel teha alkoholi blokeeriva süsti, et vältida võimalikke riske. Kinnipeetav on proovinud erinevaid narkootilisi aineid (LSD, amfetamiin, ecstasy, kanep) seltskonnas viibides, viimati 2017 novembris. Esimest korda proovis narkootikume 17-aastaselt (kanepit). Süstinud ei ole. Mingil põhjusel, mida isik ei avalda, arvab, et kui ei oleks vanglasse pandud, siis oleks tänaseks päevaks ilmselt narkomaan. Meditsiiniosakonna hinnangul narkosõltuvust ei esine. Enne eelmist vangistust pöördus vabaduses psühhiaatri vastuvõtule. Eelmise vangistuse ajal tarvitas kuni 2016 septembrini tugevate meeleolulanguste tõttu antidepressante. Käesolevalt on isik endas pettunud, et taaskord kuriteo toime pani. Kinnipeetav on orienteeritud positiivseteks muutusteks. Käesoleva vangistuse algusfaasis esinenud meeleoluhäired, mõõdukas kuni raske depressioon, mistõttu saab ravi ning on jälgimisel kuni tänaseni. Kunagised probleemsed peresuhted emaga on nüüdseks MDFT pereteraapia abiga paranenud. Kinnipeetaval on realistlikud eesmärgid: omaette elama asumine, tagasi autopesulasse tööle asumine, juhilubade tegemine. Vägivaldsele käitumisele viitavat infot ei ole. Peale eelmist vangistust on isik muutunud tasakaalukamaks ning väldib hetke ajel tegutsemist. Suurema tõenäosusega käitub ta teistega mittearvestavalt alkoholi tarvitanuna. Käesoleva kuriteo pani isik toime alkoholijoobes juhilubadeta autot juhtides, põhjusel, et oli vaja koju saada ning isiklik auto oli käepärast. Tunnistab end täielikult süüdi, kuid sel hetkel mõtles, et äkki õnnestub vahele jäämata koju sõita. Antud teoga kordas samu vigu, millest tulenevalt ei ole varasemast vanglakaristusest kui tagajärjest, õppust võtnud. Vangistuses on olnud pikaajaliselt noortele süüdimõistetutele 5 mõeldud motivatsioonisüsteemis hea käitumise tõttu. Vestluses otseselt kuritegevust pooldavaid avaldusi ei tee, samas hindab ennast juhtimisõiguse puudumisest sõltumata heaks juhiks, tuues käesoleva kuriteo põhjusena isikliku auto soetamise enne juhilubade tegemist. Vangistuses ametiisikutega suhtlemisel koostöövalmis, hõivatud koristustöödel. Kinnipeetav on varasemalt olnud korduvalt allutatud käitumiskontrollile, kuid jätkas kuritegude toimepanemist ega teinud üldkasuliku töö tunde. Vestluses avaldas, et enne esimest vangistust oli kuritegude toimepanemise perioodil veendunud, et tema vabadust ei piirata. Hiljem möönis, et vangistust oleks võinud rakendada varem, sest siis oleks mõned kuriteod tegemata jäänud. Viimase katseaja läbis isik positiivselt, vanglakaristust täitmisele ei pööratud. Küll aga tehti hoiatus suhtlemiskeelu rikkumise eest. Kinnipeetav väidab, et tahab elada seaduskuulekalt. Motivatsioon on eelneva elustiiliga lõpparve teha. Üheks oluliseks sammuks oleks alkoholi blokeeriva süsti tegemine. Lisaks planeerib isik oma vaba aega oskuslikumalt ehk käib tööl ja teeb vabal ajal trenni. Küll aga ei välista isik sõpradega kokkusaamist, väljas käimist puhkepäevadel. Sõpruskonnas on väidetavalt ka paaril noormehel alkoholi blokeeriv süst tehtud. Kinnipeetava ohtlikkust suurendab liigne alkoholi tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 55%. Arvestades isiku ühiskonnaohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Kevin Kaldmäe ennetähtaegselt, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni 21.09.2019 ning katseajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustused. Kevin Kaldmäe kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel ja teab, et kui kohus ta vabastab, määratakse talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni. Ta on suuteline kõiki kriminaalhoolduse tingimusi täitma. Varasemalt oli tal üldkasuliku töö tundide tegemisega probleeme, sest tal oli depressioon ja ta nooruse lollusest arvas, et teda ei panda vangi. Nüüd on olukord muutunud, ta on saanud täiskasvanuks. Enam ta alkoholi ei tarvita. Ta on avastanud enda jaoks spordi, mis tõstab enesekindlust. Ta on otsustanud teha alkoholivastase süsti ja selleks vajalik raha on vabanemisfondis olemas. Peale eelmist vangistust ta jõi palju harvam. Kui ta teeb alkoholivastase süsti, jätab ta ka uued kuriteod sooritamata. Ta on proovinud ka erinevaid narkootikume, millest tekib heaolu tunne. Tööle läheks ta xxxx sinna, kus oli varem tööl. Esimese õiguserikkumise pani ta toime 16-aastaselt ning siis perekondlikud suhted ei olnud nii head kui praegu. Ta oli kinnine ning suhtles vaid ema ja onuga. Selle vangistuse jooksul on ta hakanud suhtlema ka oma isaga. Tal on tõsine soov oma elu muuta. Peale vabanemist on tal kindel soov kolida omaette elama, et ta ei oleks oma vanematele koormaks. Leiab, et on juba piisavalt vana selle jaoks. Ta soovib ära maksta ka oma võlad. Ehitusviimistluse koolitus on nüüdseks läbitud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kevin Kaldmäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Kevin Kaldmäe ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Eve Jundas oli arvamusel, et iseloomustuses on kõik kirjas. Kinnipeetav on praegu 20-aastane, kes väitis, et esimene õiguserikkumine oli tal 16-aastaselt ning tal ei olnud sel ajal perekondlikud suhted head. Vanglas on palju temaga tegeletud, ta on läbinud igasugused programmid ja õppused. Isik on asunud paranemise teele, ühtegi 6 distsiplinaarkaristust vangistuse ajal pole polnud. Vangistuses on isik olnud juba aasta, see on pikk aeg, et järeldusi teha. Kuriteod pole toime pandud omakasu eesmärgil, need on kõik olnud nooruse rumalusest, impulsiivsusest ja mõtlematusest. Võib-olla on isegi hea, et ta on kinnipidamisasutuses viibinud, sest sellega on narkootikumide tarbimine ära jäänud. Vabanemisfondis on tal 1420 eurot, töökoht on olemas. Elukoht on samuti olemas. Tingimused, mis kriminaalhooldaja talle vabanemisel soovib määrata, on piisavad ja tagavad järelevalve. Kaitsja loodab, et kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatakse. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kevin Kaldmäe võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta on individuaalse täitmiskava raames läbinud ehitusviimistluse kursuse, toimunud on psühholoogilised vestlused hoiakutest ja reeglite olemasolu vajalikkusest, väärtushinnangutest. Lisaks sellele on toimunud vestlus elukohajärgse kriminaalhooldusametnikuga liiklussüütegude ühiskonnaohtlikkuse teemal. Samuti on toimunud vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Läbi viidi eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele omandatud teadmiste kordamise vestlus ning nimetatud programmis omandatud teadmiste kinnistav vestlus. Kinnipeetav on vangistuses omal soovil tööle asunud alates 22.03.2018 tähtajatult koristaja ametikohale. 2018.a juuni lõpust töötas ta igapäevaselt spordisaali koristajana kuni 12.10.2018. Kinnipeetav on pikaajaliselt olnud noortele süüdimõistetutele mõeldud motivatsioonisüsteemis hea käitumise tõttu. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning motiveeritud edaspidigi käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht korteris, mida üürib tema ema ning kus ta elas ka enne vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava suhted lähedastega, sealhulgas emaga, paranenud peale MDFT pereteraapia läbimist. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s xxxx, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku. Iseloomustuse kohaselt on tal vabanemisfondi hoiustatud 1420,42 eurot ning tasumata rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetava enda sõnul on tema elustiil võrreldes varasemaga oluliselt muutunud, kuna kõik sidemed endise kriminaalse tutvusringkonnaga katkesid juba eelmise vangistuse ajal. Kinnipeetaval on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud episoodiline alkoholisõltuvus. Isik tunnistab ka ise alkoholi liigtarvitamist ning selle seost kuritegeliku käitumisega, mistõttu ta soovib vabanemisel lasta teha endale alkoholi blokeeriv süst, et vältida võimalikke riske seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav on tarvitanud narkootilisi aineid, kuid meditsiiniosakonna andmetel tal narkosõltuvust ei esine. Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles jätnud tegemata ettenähtud üldkasuliku töö tunnid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid, kulges viimane katseaeg ilma rikkumisteta. Kohtu hinnangul tuleks eeltoodu põhjal anda Kevin Kaldmäele võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur 7 toetavad samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Kevin Kaldmäe vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Kevin Kaldmäele katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o 21.09.2019 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 ja 8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eve Jundas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,04 eurot Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 135,04 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 135,04 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 45,04 eurot ning kahel järgneval kuul igakuiselt 45 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik