3-06-2116/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2116 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla toimingu – kaebajale hariduse omandamise mittevõimaldamise – õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.jaanuari 2007.a.. a otsus haldusasjas nr 3-06-2116 Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 30.aprill 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja XX Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
2. Tallinna Halduskohtu otsus 11.jaanuarist 2007.a. jätta muutmata.
3. XX apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
4. mail
5. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 XX-le on mõistetud karistuseks eluaegne vabadusekaotus.
6. augustil
7. a paigutati ta julgeoleku kaalutlustel Murru Vanglast Tallinna Vanglasse. XX soovis Tallinna Vanglas jätkata hariduse omandamist. Tallinna Vangla direktori
8. oktoobri
9. a kirjas teatati XX-le, et hetkel on läbivaatamisel ja täiendamisel XX individuaalne täitmiskava ja ta viibib vastuvõtuosakonnas kuni kolm kuud, mille järel saab otsustada kinnipeetava resotsialiseerimise abinõud ja graafiku. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu – kaebajale hariduse omandamise mittevõimaldamine – õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei vasta tõele vangla väited, et ta viibis vastuvõtuosakonnas, sest sinna paigutatakse pärast kohtuotsust karistuse kandmisele asuvad isikud. XX individuaalne täitmiskava oli Murru vanglas juba kinnitatud ja see kehtis ka Tallinna Vanglasse paigutamise ajal. Vangla direktor peab vastavalt vangistusseadusele ja Euroopa vanglareeglistikule tagama kinnipeetavale võimaluse haridust omandada. Tallinna Halduskohtu otsusega 11.jaanuarist 2007.a. jäeti XX kaebus rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. VangS §-st 34 tuleneb vangla kohustus tagada kinnipeetavatele võimalused omandada haridus ja teha õppetööd. Hariduse omandamise kord konkreetses vanglas sõltub vangla tingimustest. Vangla direktor peab tulenevalt VangS § 66 lõikest 2 tagama, et ka hariduse omandamise korraldus vanglas oleks korrakohane ega ohustaks vangla julgeolekut. Kohus leiab, et vangla võib rikkuda kinnipeetava õigust hariduse omandamiseks juhul, kui kinnipeetava osalemine õppetöös välistatakse kaalukate põhjusteta. Vaidlustamata asjaolude kohaselt paigutati eluaegset vangistust kandev XX Tallinna Vanglasse julgeolekukaalutlustel (oht teiste kinnipeetavate poolt seoses kinnipeetava tapmisega Murru Vanglas
10. aasta suvel). Vangla direktor oli XX vanglasse vastuvõtmisel kohustatud tagama nii XX enda turvalisuse kui vangla julgeoleku laiemalt. Seega oli põhjendatud kuni asjaolude väljaselgitamiseni mitte lubada teda õppetööle vanglas tegutsevas Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jaguneb vangla mitmesse blokki, kusjuures ühes blokis on õppivad kinnipeetavad, teises töötavad kinnipeetavad, kolmandas nii õppivad kui töötavad kinnipeetavad ning neljandas kinnipeetavad, kes ei õpi ega tööta. Õpperuumid asuvad vangla administratiivhoones, s.o väljaspool tsooni. Kohtu hinnangul olid vanglal kaalukad põhjused mitte lubada XX viivitamatult pärast vanglasse saabumist õppetööle, kuna selgitamist vajasid XX isikuga seotud asjaolud (millisesse blokki paigutada, julgeolekuriskid, isiku enda soovid jne). Siinkohal ei oma tähtsust, kas nende asjaolude väljaselgitamiseks tuli XX paigutada vastuvõtuosakonda ja kinnitada uus täitmiskava või võis asjaolude väljaselgitamine toimuda muus vormis. Kuna Tallinna Vanglas tegutseb Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium, siis ei ole alust väita, et vangla ei taga võimalust hariduse omandamiseks. Kohustus tagada hariduse omandamise võimalus ei tähenda, et kinnipeetaval oleks subjektiivne õigus nõuda õppetööl osalemist tema valitud tingimustel, ajal ja kohas. Mõnekuuline viivitus hariduse 3 omandamisel, kui see toimus kaalukatel põhjustel, ei riku kinnipeetava õigusi. Pealegi oli XX-le tagatud võimalus saada raamatukogust hariduse omandamiseks vajalikke raamatuid, mida oleks võinud vastuvõtuperioodi ajal hariduse omandamise eesmärgil lugeda. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei oma määravat tähtsust asjaolu, kas kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse tuleb koostada uus individuaalne täitmiskava või mitte; kas ümberpaigutatav kinnipeetav tuleks paigutada vastuvõtuosakonda või mitte; ja kas XX avaldus võeti vastu ja sellele vastati nõuetekohaselt või mitte. Isegi kui need toimingud oleksid olnud õigusvastased, ei oleks see andnud XX-le õigust asuda viivitamatult õppetööle Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. Neid toiminguid võib XX vaidlustada eraldi menetlustes. Kuna käesolevas asjas kaevatava toimingu – koolis hariduse omandamise mittevõimaldamine kolme kuu jooksul pärast vanglasse paigutamist – õiguspärasus ei sõltu eespoolnimetatud toimingutest, vaid kohtuotsuses näidatud asjaoludest, pole vajalik poolte sellekohaseid väiteid analüüsida. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kaebus jäeti rahuldamata. . XX subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES XX väidab oma apellatsioonkaebuses, et halduskohus on otsuse tegemisel arvesse võtnud tuvastamata ja vaidlustamata asjaolusid ja sellega väljunud kaebuse piiridest, millega on rikutud halduskohtumenetluse seadust. Samas ei ole kohus arvesse võtnud seda, et kaebajal on õigus seaduse kohaselt hariduse omandamiseks ning vanglal lasub kohustus tagada kinnipeetavale hariduse omandamine vastavalt VangS prg. 34 lg 6-le. Apellant tsiteerib oma VangS prg. 34 lg1 ja 2, Vangla Sisekorraeeskirjade prg. 101 ja EV Põhiseaduse prg. 37 sätteid. , samuti Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi otsuses nr.III-4/A -5/94 esitatud Riigikohtu seisukohta, millest tulenevalt omakorda viitab apellant Euroopa Vanglareeglistiku p.77 ja 78-le. Neid asjaolusid arvestades taotleb apellant halduskohtu otsuse tühistamist ning Tallinna Vangla toimingu – hariduse omandamise mittevõimaldamine – õigusvastaseks tunnistamist. Tallinna Vangla palub oma vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane ning apellatsioonkaebuses esiletoodu ei anna alust nimetatud kohtuotsuse muutmiseks. Tallinna Vangla vastustajana leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses on õigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ja hinnatud tõendeid, samuti on kohus arvesse võtnud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Vastustaja leiab ka, et kohus ei ole väljunud kaebuse piiridest. Õigeks peab vastustaja halduskohtu seisukohta, et vangistusseaduse prg.-st 34 tuleneva nõude puhul tuleb arvestada ka VangS prg. 66 lõikest 2 tuleneva kohustusega tagada, s.h. hariduse omandamisel, korrakohasus ja vangla üldine julgeolek. Vastustaja nõustub täielikult halduskohtu otsuse seisukohtadega ning märgib omalt poolt, et XX puhul hariduse andmise võimaldamise kaalumisel ja ettevalmistamisel on oluline, et XX isiklikus toimikus sisalduvatest materjalidest lähtudes, peeti 4 otstarbekaks tema paigutamist tugevdatud järelevalvega sektsiooni. Arvestati kuritegude laadi, kehtivaid distsiplinaarkarisusi, käitumist karistuse kandmise ajal. Vangla oli teadlik XX soovist õppida ja seetõttu vestles tema 3 kuulise Tallinna vanglas viibimise ajal ka Tallinna vangla hariduskorraldaja LP, et täpsustada, milline on XX hariduslik taust, mida ja millisel eesmärgil XX õppida soovib ja kas tema õppimisesoov on tõsine. XX puhul kaaluti õppetöö kaugõppevormi võimalust. VangS prg. 34 sätetest ilmneb hariduse omandamise võimaldamise eesmärk – suunatus omandavate teadmiste ja oskuste kasutamisele vabaduses, samuti vangla- poolne hariduse omandamise võimaldamine ja soodustamine. Tallinna vangla on loonud tingimused nii üldhariduse omandamiseks kui ka kutsehariduse omandamiseks ning varustab õppijaid õppevahenditega. Tallinna vangla juures tegutseb tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi allüksus. Iga kinnipeetavat tema kambris õpetamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Seetõttu vastuvõtuosakonnas viibimise ajal ei võimaldata kinnipeetaval gümnaasiumis ega ka kutsekoolis õppida. Küll on aga kinnipeetaval võimalus laenutada raamatukogust populaarteaduslikku ja üldharivat kirjandust. Kolmekuulise vastuvõtuosakonnas viibimise perioodi järgselt oleks vangla direktor otsustanud, kuidas ja millises vormis saaks XX haridust omandada, andmeid selle otsustamiseks koguti, kuid tema ümberpaigutamise tõttu tartu vanglasse ei jõutud hariduse võimaldamise osas otsust vastu võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et on väljunud kaebuse raamidest. Halduskohus on otsuse tegemisel ja kaebuse väidete ümberlükkamisel lähtunud järgmistest vaidlustamata asjaoludest - XX on karistatud eluaegse vangistusega - Ta paigutati julgeolekukaalutlustel vastuvõtuosakonda - Vangla jaguneb mitmetesse blokkidesse, kusjuures õpperuumid asuvad administratiivhoones, s.o. väljaspool tsooni. Tegemist on vaieldamatute faktidega, milliseid käesolevas halduskohtumenetluses ei saa või ei ole vaidlustatud. Asjaolu, et halduskohus oma seisukohtade põhjendamiseks lähtus nendest vaidlustamata tuvastatud asjaoludes, ei saa kuidagi mõjutada otsuse seaduslikkust. Põhjalikult ja veenvalt on halduskohus oma otsuses ka põhjendanud, miks ei pea XX subjektiivse õiguse rikkumiseks olukorda, kus tal ei ole võimalus kasutada objektiivset õigust haridusele tema poolt valitud tingimustel , ajal ja kohas. Kohtukolleegium nõustub täielikult halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Omalt poolt märgib kohtukolleegium järgmist. Kui XX peab olukorda, kus temal ei võimaldatud Tallinna Vanglasse saabumisel asuda koheselt haridusteed jätkama, oma 5 subjektiivse õiguse rikkumiseks , siis on ka sellisel juhul Tallinna Vangla tegevus kooskõlas nii EV Põhiseaduse kui ka rahvusvahelise õiguse praktikaga. Nimelt, XX oli ümberpaigutatud Tallinna Vangla vastuvõtuosakonda julgeolekukaalutlustel (oht teiste kinnipeetavate poolt seoses kinnipeetava tapmisega Murru Vanglas
11. aasta suvel). Vangla direktor oli XX vanglasse vastuvõtmisel kohustatud tagama nii XX enda turvalisuse kui vangla julgeoleku laiemalt. Rahvusvaheline õigus, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ja suveräänsete riikide põhiseadused (EV Põhiseaduse prg. 11) tunnistavad inimõiguste ja vabaduste kuulutamise kõrval ka teatud piiranguid – kas kõigile subjektidele või siis sõltuvalt subjekti eritunnustest. Niisugused klauslid tulenevad mitte üksnes erakorralisest seisukorrast või muudest erilistest tingimustest, vaid enamikel juhtudel on nad seotud vajadusega kaitsta teiste inimeste seaduslikke õigusi ja huve, riigi julgeolekut, avalikku korda jne. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks viidata ka Riigikohtu seisukohale põhiõiguste piiramise küsimuses ja nimelt on Riigikohus oma otsuses 3-3-1-11-00 asunud seisukohale, et ühiskonnas ei saa olla põhiõigusi, mida ei saa üldse piirata. Vastupidine tähendaks, et sellise õiguse teostamine võib takistada mõne teise õiguse teostamist. Põhiõiguste konkurentsis tekib ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguse piiramise vajadus. Jättes vastavas sättes mainimata ühe või teise põhiõiguse piiramise võimaluse, on Põhiseaduses mõned põhiõigused garanteeritud veelgi kõikehõlmavamalt kui seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga põhiõigused. Kuid isegi selline kõikehõlmav garantii ei saa tähendada piiramatut vabadust. Iga õigus on millegagi piiratud. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguse piiramiseks peab olema mingi väga oluline põhjus, mis peab sisalduma Põhiseaduses eneses. Piirang peab olema õigustatud mõne teise põhiõiguse või Põhiseaduse printsiibiga, näiteks Põhiseaduse preambulas sätestatud eesmärgiga, et Eesti riik on kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS prg. 46 lg1 p.1 sätetest, jätab kohtukolleegium Tallinna halduskohtu otsuse 11.jaanuarist 2007.a. muutmata ja XX apellatsioonkaebuse rahuldamata. Julia Katškovskaja Meelika Aava Jüri Paap