Obsah (5)

§ 10§ 6§ 7§ 8§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse kuupäev 10. jaanuar 2019, Tartus Kohtuasja number 3-19-42 Kohtuasi Kentti Kägo taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Rahu

) § 10 lg 31 järgi esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule.

1. Tartu Halduskohtusse saabus K. Kägo riigi õigusabi taotlus
2. jaanuaril
3. KOHTU SEISUKOHT
4. K. Kägo taotleb riigi õigusabi, et esitada Eesti Vabariigi presidendile armuandmispalve, milles soovib põhjendustena välja tuua enda tervisliku seisundi ning „lisaks Tartu Ringkonnakohtu 14.01.
5. a otsusega tema kriminaalasjas alguse saanud justiitspraagi“.
6. Halduskohus nõustub maakohtu seisukohaga, et K. Kägo riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Armuandmist reguleerib Eesti õiguskorras põhiseaduse (PS) § 78 punkt
7. See säte näeb ette Vabariigi Presidendi pädevuse vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
8. aprilli
9. a otsuses asjas nr 3-4-1-3-98 leidnud, et „[r]iigiõiguslikult on armuandmine ühelt poolt haldusotsustus, teisalt aga mitmeetapiline menetlus. See hõlmab armuandmispalve koostamist ja esitamist, läbivaatamise ettevalmistamist, armuandmisotsustust ning otsuse teatavakstegemist ja täitmist /…/“ (p III esimene lõige). Seega võib jaatada tõlgendust, et taotluse esitaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et armuandmise menetlus ja armu andmine on oma olemuselt sarnane haldusmenetlusega, mille mõiste on sätestatud haldusmenetluse seaduse § 2 lg-s 1 (Tartu Halduskohtu
10. mai
11. a määrus haldusasjas nr 3-18-978, p 6).

§ 10

lg 31 kohaselt on halduskohtu pädevuses riigi õigusabi andmise otsustamine isiku esindamiseks haldusmenetluses. 6. Vastavalt

§ 6

lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. K. Kägo on kinnipeetav Tartu Vanglas. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vabakasutuskonto väljavõttest (14. juuli 2018 – 14. november 2018, tl 3) nähtuvalt oli tema sissetulekuks nelja kuu jooksul kokku 218 eurot, millest saab maha arvata 152 eurot ja 60 senti eurot vastavalt

§ 7lg 1 p-le 4.

Kinnipeetava sissetulekutest on lubatav maha arvata kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi (vt ka Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; halduskolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-3616, p 7) . Kohtu hinnangul ületaksid eeldatavad õigusteenuse kulud ilmselgelt taotluse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seega ei võimalda taotluse esitaja majanduslik seisund asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.
5. PS § 78 p 19 kohaselt vabastab Vabariigi President süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Kohtute infosüsteemi ja karistusregistri andmetel kannab K. Kägo Tartu Vanglas karistust jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste alusel.
6. Kohtul puudub alus eeldada, et taotleja suudaks ise enda õigusi kavandatavas menetluses tõhusalt kaitsta ning seetõttu ei ole põhjendatud kohaldada

§ 7

lg 1 p 1, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Subjektiivse õigusena on põhiseaduse § 78 punktist 19 tuletatav õigus esitada armuandmispalve ja saada Vabariigi Presidendilt palve kohta otsus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. juuni 2017 määrus asjas nr 3-4-1-6-17, p 33). Armuandmispalve koostamine ja esitamine toimub menetluse jaoks, milles erinevalt tavapärasest haldusmenetlusest ei ole haldusorganile omast selgitamis- ega abistamiskohustust, sh taotluse puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmist. 2 Vabariigi Presidendi 31.01.2007 käskkirjaga nr 13 “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni moodustamine” on kinnitatud komisjoni töökord1, mida on muudetud Vabariigi Presidendi 21.02.2008 käskkirjaga nr
2. Armuandmispalvete läbivaatamise komisjon on Vabariigi Presidenti armuandmise küsimustes nõustav kogu (töökorra p 1). Komisjonile esitatud armuandmispalvele lisatavate dokumentidena on töökorras loetletud süüdimõistetut iseloomustavad andmed (p 5.2) ja dokumendid, millega tõendatakse armuandmispalves esiletoodud asjaolusid või millel on tähtsust armuandmispalve läbivaatamisel (p 5.3). Töökorra p 6 kohaselt nõuab Vabariigi Presidendi Kantselei vajaduse korral välja täiendavaid andmeid kohtutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, kuid kehtivast õigusest, sh viidatud töökorrast ei tulene, et komisjon või Vabariigi Presidendi Kantselei peaks juhtima taotleja tähelepanu vajadusele esitada palve lahendamiseks täiendavaid dokumente või asjaolusid. Kehtiv õigus ei pane ka vanglale kohustust abistada kinnipeetavat selliste dokumentide või asjaolude väljaselgitamisel. Vanglal tuleb töökorra p-st 5.
3. tulenevalt esitada vaid süüdimõistetut iseloomustavad andmed.
4. Kohtu hinnangul puuduvad ka muud

§ 7lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

Vabariigi President teeb oma otsustuse palve lahendamisel enesekorraldusõiguse alusel (viidatud otsus asjas nr 3-4-1-6-17, p 37). Kohtul puudub võimalus hinnata taotleja avalduse eduväljavaadet (

§ 7lg 1 p 5).

K. Kägo taotlus riigi õigusabi andmiseks tuleb seega rahuldada. 10. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1).

11. Käesoleva määruse ärakiri tuleb edastada riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (

§ 15lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2836-13-armuandmispalvete-laebivaatamisekomisjoni-moodustamine/index.html 3