Obsah (4)

§ 204§ 249§ 55§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2360 Määruse kuupäev 4. jaanuar 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Aleksei Bitšaikini esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohu

§ 204lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bitšaikin esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat viima läbi pikaajaline kokkusaamine tema sugulastega vanglas
2. jaanuaril
3. Taotleja märgib, et esitas
4. novembril 2018 vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks ema, venna, tädi ja naisega. Kontaktisik teatas
5. detsembril 2018 taotlejale toa numbri ja et kokkusaamine on määratud
6. jaanuariks
7. Taotleja andis
8. detsembril 2018 oma lähedastele kokkusaamisest teada ning sugulased vahetasid töögraafiku ringi, et neil oleks võimalus antud kuupäeval kohale sõita. Kontaktisik aga teatas
9. detsembril 2018 taotlejale, et kokkusaamist nimetatud kuupäeval siiski ei toimu. Taotleja sõnul esitas ta vanglale keeldumise peale
10. detsembril 2018 vaide.
11. Kohus kohustas
12. detsembri
13. a kohtunõudes ja
14. detsembri
15. a määruses Viru Vanglat esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse osas.
16. Viru Vangla esitas
17. jaanuaril 2019 seisukoha, milles märgib, et võimaldab taotlejale pikaajalise kokkusaamise Anna Bitšaikini, Erika Bitšaikina ja Ivan Bitšaikiniga (taotluses 3-18-2360 märgitud J. Murumäe ei kuulu VangS § 25 lg-s 1 märgitud isikute hulka, kellel oleks õigus pikaajalisele kokkusaamisele). A. Bitšaikini soovil toimub kokkusaamine algusega
18. jaanuar
19. Peale eelmärgitud kokkusaamise võimaldamist loobus A. Bitšaikin
20. jaanuaril 2019 vaidest (lisatud skaneering vaidest kaebaja omakäelise võõrkeelse märkega) ning seetõttu on vangla seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse saab jätta läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (

§ 249lg 2).

Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3).

1. Kohus leiab, et käesolev esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
2. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks peab isikul esinema vajadus põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. A. Bitšaikin taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus kohustaks Viru Vanglat läbi viima pikaajalise kokkusaamise tema sugulastega vanglas
3. jaanuaril 2019, kuna vangla keeldus kokkusaamisest. Käesolevaks hetkeks on vaidluse faktiline olukord aga muutunud. Viru Vangla sõnul on selgunud, et vanglal on
4. ja
5. jaanuaril 2019 vaba kokkusaamistuba ning taotleja soovil võimaldatakse talle pikaajaline kokkusaamine algusega
6. jaanuar
7. Peale eelmärgitud kokkusaamise võimaldamist loobus taotleja ka vanglale esitatud vaidest, millest saab järeldada, et taotleja on soovitud eesmärgi saavutanud. Seda kinnitab kohtule vangla poolt esitatud skaneering vaidest, millel on kaebaja omakäeline
8. jaanuaril 2019 allkirjastatud märge selle kohta, et ta ei soovi vaidele kirjalikku vastust ning on kokkusaamise saanud.
9. Eelnevat arvestades leiab kohus, et antud juhul on vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ära langenud. Samuti ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt enam pooleliolevat vaidemenetlust. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse eeldusi täidetuks lugeda. Tegemist ei ole kõrvaldatavate puudusega, vaid lubatavuse eeldustega, mistõttu jätab kohus

§ 55lg 2 alusel taotluse läbi vaatamata.

8.

§ 104lg 1 järgi tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv.

Taotleja eest tasus riigilõivu haldusasjas nr 3-18-2360 Anna Bitchaikina. Kohus leiab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis kuulub tagastamisele

§ 104lg 5 p 3 alusel ka tasutud riigilõiv.

Nimetatud normi mõtteks on tagastada riigilõiv ka siis, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse A. Bichaikina arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2