) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning
lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et J.R. on võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Nii käesolevas asjas esitatud taotlusest kui ka sellest, et isik on esitanud halduskohtule hulganisti kaebusi nähtub, et isik on võimeline ise koostama dokumente kohtule esitamiseks. Kohus märgib, et esitatud taotlus õigusabi saamiseks on selgelt ja arusaadavalt vormistatud, mis tõendab seda, et isik saab ise hakkama oma õiguste kaitsega olenemata sellest, et tal on väidetavalt terviseprobleemid. Samas on J.R. esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 31.12.2018 vaidlustamaks kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist 13.12.2018 nr 6-16/203-4, milles on jäetud rahuldamata kahju hüvitamise nõue nii varalise kahju nõudes 350 eurot kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 200 eurot (haldusasi 3-182421). Kohus selgitab, et halduskohtus valitseb uurimisprintsiip ning õiguslike põhjenduste esitamist halduskohtumenetluse seadustik kaebajalt ei nõua, kohaldamisele kuuluva seaduse märgib kohus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb
Lisaks eelnevale nähtub Viru Vangla poolt tehtud kahjunõude taotluse rahuldamata otsustusest, et J. R. on soovinud mittevaralist kahju. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole riigi õigusabi üldse võimalik anda (
lg 1 p 6) ja käesoleval juhul ei esine ka selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi kaebuse menetlemisel ja võimaldaksid taotluse sellel alusel rahuldada. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 tulenevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Lähtudes eeltoodust jätab kohus J.R. taotluse riigi õigusabi saamiseks
Kohus määrab enda algatusel mitte avalikustada kohtulahendis taotleja isikuandmeid ning asendada nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3), et vältida isiku tuvastamist kohtulahendi jõustumisel ja mitte kahjustada menetlusosalise huve. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.