Obsah (5)

§ 155§ 152§ 43§ 154§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 10.01.2019, Tallinn 3-18-1890 Osaühingu Orientor 04.10.2018 kaebus Maardu Linnava

§ 155lg 5; § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohus võttis 08.10.2018 menetlusse Osaühingu Orientor 04.10.2018 kaebuse Maardu Linnavalitsuse 02.10.2018 korralduse nr 811 tühistamiseks.
2. 10.01.2019 toimunud kohtuistungil esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, paludes see kinnitada ning haldusasja menetlus lõpetada. Menetlusosalised selgitasid istungil, et kompromissi p-de 1 ja 2 vahel ei ole vastuolu: sundvalduse seadmise korraldus on vastustaja kui haldusorgani otsus, mille suhtes võivad kaebaja ja kolmas isik teha tsiviilõigusliku tahteavalduse. Kompromissis sisalduv tahteavaldus on selles, et vaatamata sundvalduse seadmise korralduses märgitule maksab kolmas isik kaebajale ühekordset kasutusõiguse tasu.
3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 154 lg-st 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

§ 155

lg 4 kohaselt märgitakse kompromissi kinnitamise määruses kompromissi tingimused ning enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi.

§ 152

lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui kohus kinnitab kompromissi.

1. Kohus leiab, et kompromiss on lubatav. Kohus nõustub menetlusosaliste selgitustega kompromissi p-de 1 ja 2 osas, kuna need on kooskõlas õigusliku regulatsiooniga, mille seadusandja on kehtestanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (edaspidi KAHOS). KAHOS § 40 lg 5 regulatsiooni mõtteks on see, et esimeses järgus peaksid sundvalduse tasus kokkuleppele jõudma kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omanik. Juhul kui nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis määrab sundvalduse tasu sundvalduse seadja. Käesolevas vaidluses jõudsid kaebaja kui kinnisasja omanik ja kolmas isik kui tehnovõrgu või rajatise omanik kokkuleppele sundvalduse tasus kohtuvaidluse ajal. Selline menetluslik lahendus on kooskõlas KAHOS § 40 lg 5 regulatsiooniga. Seega on kompromiss kohtu hinnangul õiguspärane.
2. Sõlmitud kokkuleppest on võimalik juhinduda ning ei nähtu selliseid asjaolusid, mis takistaksid kompromissi kinnitamist.
3. Kohus selgitas istungil menetlusosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi (

§ 43

lg 1 p 2) ning menetlusosalised kinnitasid, et nad saavad tagajärgedest aru ning jäävad kompromissi juurde. 7. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kompromiss kinnitada ning menetlus haldusasjas

§ 152

lg 1 p 3 alusel lõpetada.

§ 154

lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel esitanud ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 8.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 30 eurot (tl 48,52). Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. Muude menetluskulude jaotuse leppisid menetlusosalised kokku kompromissis. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2