← Eesti

2-18-127179/5

Obsah (5)§ 70§ 75§ 371§ 173§ 168

2-18-127179 KOHTUMÄÄRUS Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Mari-Liis Mererand Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2018, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 2-18-127179 Kohus Kohtuasja

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 1

(2)2-18-127179 Maksekäsu kiirmenetluses on kohus kindlaks teinud, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, kuid võlgniku tütar kinnitas 15.11.2018, et isa elab juba mitu aastat Venemaal, kontaktandmed puuduvad. Tütre sõnul isa ei pidanud Eestis käima. Politsei- ja Piirivalveamet on 21.12.2018 kohtule vastanud, et A. K. elab alaliselt Venemaa Föderatsioonis. Isik ei oma ühtegi kehtivat Eesti Vabariigis väljastatud isikut tõendavat dokumenti. Viimane isikutunnistus BXXXXXX on kehtetuks tunnistatud 05.04.2015. Isik on kättesaadav telefoninumbril +7xxxxxxxxx ja e-posti: xxxxxxxxxmail.ru.

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Võlgnik ei ela maksekäsu kiirmenetluses märgitud aadressil xxxx xx-xx, linn, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, 30322, Eesti. Võlgnik elab Venemaa Föderatsioonis. „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna võlgnikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, on riigist välja saadetud Vene Föderatsiooni, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Samuti puudub poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kostja viibimiskoht Vene Föderatsioonis ei ole teada. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 168

lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.