Obsah (11)

§ 174§ 175§ 218§ 657§ 654§ 260§ 442§ 652§ 3§ 171§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. 23. Kostja I menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 525.60 eurot. Kostja I esindaja tunnitasu suurus on 50 eurot käibemaksuta (t lk 157 ja pöördel). Kohus nõustus kostja I esindaja tunnitasu suurusega 50 eurot (käibemaksuta) ja pidas kostja I esindaja kulusid põhjendatuks. Kostja I ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lõige 10).

Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista 525.60 eurot. 24. Kostja II menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 150 eurot (t lk 144). Kohtu hinnangul ei ole kostja II kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena

§ 175lõike 1 mõttes.

Kõik kostja II menetlusdokumendid on allkirjastanud kostja II ise ning ta ei ole esitanud volikirja, et menetluses kasutatakse lepingulist esindajat. Kui menetlusosaline ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja kohus ei ole saanud kontrollida

§ 218

lõike 1 punkti 2 järgi esindaja kvalifikatsiooni, ei ole kohtul põhjust mõista teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulusid. Kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Kui esindaja jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise käigus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, punkt 11). Kostja II menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

1. 31.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kaebuses esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks, milles palub kohustada QQQ Kooli esitama kooli intraneti teadete väljatrükid ajavahemiku eest alates tema tööle asumisest 24.08.2015 kuni töölepingu ebaseadusliku ülesütlemiseni 04.07.2016, kus on mainitud tema nimi; samuti sama ajavahemiku eest lastevanemate koosolekute protokollid.
2. Hageja ei nõustu kohtu põhjendusega, et kostja I vastutab üksnes koolidirektorile avaldatud andmete eest. Hageja vaidlustab kohtu hinnangu, mille kohaselt on õiged järgmised väited: hageja käskis DD-l juua hageja valmistatud lahuseid; lahused olid tehtud mustast veest; must vesi oli toodud hageja poolt ämbris. Kohtu järeldus tuleneb alaealise tunnistaja ütlustest, kes andis kohtule mitteusaldusväärset infot. Alaealised on kergesti mõjutatavad oma vanemate poolt ja eluliselt ei ole usutav, et laps teeks midagi teisiti, kui vanemad nõuavad. DD kujundas oma ütlusi lähtudes ema poolt koolile esitatud kaebusest, mitte tegelikest sündmustest. On väheusutav, et 13-aastane laps oleks nii detailselt mäletanud mitu aastat tagasi toimunu kohta. Hageja eemaldati kohtusaalist DD ülekuulamise ajaks. Sellega võttis kohus menetlusõigust rikkudes hagejalt võimaluse esitada tunnistajale küsimusi. 8
3. Hageja ei nõustu kohtuga, et pärast lahuse joomist hakkas DD-l halb, ta oksendas ning õhtul viidi ta kiirabisse. Ei saa välistada, et DD tundis ennast halvasti, kuid see ei saanud olla tingitud hagejast. DD-l diagnoositi rohu või ravimi kahjulik toime, kuid ei ole selge, kuidas see mõju tekkis ning mis rohtu või ravimit ta tarbis.
4. Kohus ei arvestanud tunnistaja ütlusega, mida oleks pidanud tõlgendama hageja kasuks. Tunnistaja ütluste kohaselt temalt „võeti vereanalüüs ja uriinianalüüs ja pärast seda öeldi, et analüüsidest ei leitud midagi“. Kohus ei arvestanud ka, et tunnistaja ei näinud, et õpetaja võtaks vett topsikutesse ämbrist. Samuti tunnistaja kinnitas, et ta „oli kodus söönud, aga ei mäleta, mida“.
5. Usaldusväärseks tõendiks ei ole OO kohtule esitatud avaldus, kuna sellest ei tulene, et tema oleks ise midagi kuulnud või näinud. Avaldus on koostatud lapse sõnade järgi. Menetluses ei leidnud kinnitust lapse väide, et vett võeti põrandapesuks ette nähtud ämbrist. OO tütar ei viibinud vahejuhtumi ajal klassis.
6. Otsuses kohus ise mainib, et asjaolud on tuvastatud info alusel, mida lastevanemad said lastelt ja kostjal I ei olnud võimalik täiendavalt objektiivset infot juhtunu kohta saada. Seega baseerub otsus kontrollimata oletustel.
7. Kohus asus seisukohale, et kui avalduses toodud andmeid on kolmanda isiku poolt edasi avaldatud, siis selle eest vastutab andmeid taasavaldanud isik. Samal ajal jäi ebaselgeks, kui laialdaselt kostja I ise levitas valeinfot. Kohtu 03.07.2017 nõudes oli märgitud, et hageja väited selle kohta, et andmeid on avaldatud intranetis, koosolekutel jne, ei ole tõendatud. Vastuses kohtu nõudele märkis hageja, et talle on suletud juurdepääs intranetti peale töölepingu lõpetamist, mistõttu tal ei ole võimalust teha seal avaldatud materjalidest väljavõtteid ja/või koopiaid. Samuti, et tal ei ole juurdepääsu koosolekute protokollidele, mistõttu ta ei tea, kui objektiivselt võivad olla kajastatud nendes kostjate väljendid. Seoses eeltooduga taotles hageja kohtu abi tõendite kogumisel ja palus kohustada QQQ kooli esitama intraneti teadete väljatrükid ajavahemiku eest alates tema tööle asumisest 24.08.2015 kuni töölepingu ebaseadusliku ülesütlemiseni 04.07.2016, kus on mainitud tema nime. Samuti palus hageja välja nõuda sama ajavahemiku eest lastevanemate koosolekute protokollid. Kuna maakohus hageja taotlust ei rahuldanud, ei olnud tal võimalik täita oma tõendamiskoormust. See omakorda oluliselt mõjutas kohtu järeldusi otsuse tegemisel.
8. Hageja ei nõustu kohtuga, et kostja I on lapsevanem, kel tekkis konkreetsete asjaolude pinnalt kahtlus õpetaja kutseoskuste suhtes ning ta jagas neid kahtlusi kooli direktoriga. Kostja I jagas nn kahtlusi mitte ainult kooli direktoriga, vaid ka kooli intranetis ja koosolekutel, mille tõttu nad laialdaselt levisid. Samuti tekkisid kahtlused mitte konkreetsete asjaolude, vaid oletuste baasil.
9. Kohus tugines TVK otsusele, mille baasil tegi järelduse, et vaatamata hageja haridusele ja iseloomustustele olid hageja suhted QQQ koolis kolleegide ja lastega teravad. Kohus ei arvestanud sellega, et kostja I kirjutas avalduse 22.01.2016 ja seadusvastaseks tunnistatud töölepingu lõpetamine toimus 04.07.
10. Seega suhete halvenemine õpilaste ja kolleegidega oli tingitud kostja I poolt valeandmete levitamisest ja õhutustööst, mille ainsaks eesmärgiks oli hageja koolist vallandamine. 9
11. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et haigla välja antud tõendist nähtuvalt vaevab hagejat XXX. Tõendis on märgitud, et hageja pöördus arsti poole septembris 2016 XXX ägenemisega ning tal on varasemalt selle ravimiseks läbi viidud ravikuur. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole esimese XXX juhtumiga. Tõendist nähtub, et eelmine ravi lõppes 27.07.
12. Sellest saab järeldada, et XXX põhjuseks oli mh kostja I 22.01.2016 kirjutatud avaldus, valeandmete levimine koosolekutel ja intranetis, mis kokkuvõttes viis hageja ebaseadusliku vallandamiseni.
13. Kuna kohus hindas valesti tõendeid, ei ole õige järeldus, et hageja on oma käitumisega andnud põhjuse hinnangute andmiseks, hinnangud põhinevad õigetel andmetel ning hageja isiklikke õigusi ei ole nende avaldamisega rikutud.
14. Hageja ei nõustu kohtuga ka kostja II vastu esitatud nõude osas. Solvamise ja hageja tervisekahjustuse vahelist seost (mis võiks olla VÕS § 1045 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude esitamise aluseks) on hageja põhjendanud kaebuses eespool.
15. Kostjad ei ole menetluses käitunud heauskselt. Vastustaja seisukoht
16. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 02.01.2018 otsuse muutmiseks ega tühistamiseks (

§ 657lõike 1 punktile 1).

Kaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. 40. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis õigesti kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Asjas kogutud tõendite põhjal tuvastas kohus, et väited, et „hageja käskis DD-l juua hageja poolt valmistatud lahuseid“; „lahused olid tehtud mustast veest“; „must vesi oli toodud hageja poolt ämbris“ olid õiged ning nende avaldamine ei kujutanud ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut, et lugeda need isikuõigust rikkuvana õigusvastaseks VÕS § 1046 alusel. Kõnealused väited on tõendatud tunnistaja ütlustega koosmõjus teiste tõenditega. Kuivõrd klassiruumis toimunud intsidendil teisi tunnistajaid peale laste ei olnud, ei saanud kohus antud juhul DD ütlusi kõrvale jätta. Kohus on õigesti leidnud, et tunnistaja ütlused ühilduvad kaudsete dokumentaalsete tõenditega (lapsevanemate kirjalikud selgitused DD ambulatoorne epikriis). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning neid

§ 654lõikest 6 tulenevalt ei korda.

41. Ei saa nõustuda ka kaebuse väitega, et eemaldades hageja kohtusaalist tunnistaja DD ülekuulamise ajaks, rikkus maakohus menetlusõigust võttes hagejalt võimaluse esitada tunnistajale küsimusi.

§ 260

lõige 2, millele maakohus kohtuistungil ka viitas, annab kohtule aluse tunnistaja ülekuulamise ajaks menetlusosalise saalist eemaldada, kui kohtul on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel kohtule selle menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi. Tegemist on küll menetlusosalise õiguste riivega, kuid antud juhul esines selleks seaduslik alus. Lisaks nähtub 04.12.2017 kohtuistungi 10 protokollist, et tunnistaja ülekuulamise ajaks jäi saali hageja lepinguline esindaja, kelle vahendusel sai hageja esitada tunnistajale ka soovitud küsimused (istungiprotokolli lk 2; t lk 137).

1. Kuigi tõendamist ei leidnud avaldatud väide, et nimetatud ämbris tavaliselt loputatakse lappe klassitahvli pesemise jaoks, oli õigustatud selle väite osas kohaldada VÕS § 1047 lõiget
2. Kaebuses ei ole vastavat kohtu hinnangut ka vaidlustatud.
3. Ka avaldatud väärtushinnangu, et „hageja on lastele ohtlik ning psüühiliselt tasakaalutu ning ei suuda leida ühist keelt lastega“ osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist ei ole ülemäärase ründega hageja maine vastu olukorras, kus kostjal I kui lapsevanemal oli tekkinud konkreetses olukorras õigustatud huvi oma lapsega toimunu osas asjaolusid selgitada ja vastava avaldusega kooli juhtkonna poole pöörduda. Kaebuses on vaidlustatud kohtu poolt hageja esitatud TVK 13.09.2016 otsusele (t lk 16-17) ja Ida-Tallinna Keskhaigla tõendile (t lk 14) antud hinnang. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on kõnealuseid tõendeid hinnates üksnes vastanud hageja väidetele ja andnud hinnangu hageja esitatud tõenditele, kuid kohus ei ole nendele tõenditele tuginedes jätnud kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Eelnevalt oli kohus juba leidnud, et tekkinud olukorras ei olnud tegu ülemäärase ründega hageja maine vastu. Seega ei omanud nimetatud tõendid kostja I osas hagi rahuldamata jätmisel olulist tähendust.
4. Kuna praegusel juhul leidis kohus kokkuvõttes, et puudub kostja I õigusvastane tegu, ei teki küsimust ka vastutusest andmete edasiavaldamise eest.
5. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja II vastu esitatud hagi, mille osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu põhjendustega ning

§ 654lõikest 6 tulenevalt ei pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata.

Kostja II osas ei ole tõendatud kahju tekitav käitumine (õigusvastane tegu). Samuti ei ole tõendatud seos väidetava solvangu ja kostjal tervisekahjustuse tekkimisel vahel. Kaebuses puuduvad sisulised etteheited maakohtule kostja II osas hagi rahuldamata jätmisel. 46. Hageja on leidnud kaebuses ka, et kostjad ei ole käitunud menetluses heauskselt. Samas ei ole hageja oma vastavat hinnangut põhjendanud ega selgitanud, kuidas kostjate käitumine menetluses võis mõjutada asja lahendamise tulemust. 47.

§ 442

lõike 5 järgi tuleb kohtul otsuses lahendada mh poolte seni veel lahendamata taotlused. Apellatsioonkaebuses esitas apellant ka (korduva) taotluse tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti vastava taotluse rahuldamata (t lk 109). Tõendid selle kohta, kas kostja I avaldas vaidlusaluseid väiteid ka kooli kodulehe intranetis ja lastevanemate koosolekutel, ei saa omada tähendust olukorras, kus kohus on eelnevalt õigesti leidnud, et vaidlusaluste väidete puhul ei ole tegemist ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangutega. Seega jätab ringkonnakohus hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. 48. Hageja esitas 18.10.2018 täiendavate tõenditena 2015/2016 õppeaasta III veerandi tunniplaani ja 21.01.2016 loodusõpetuse tunni ettevalmistavad materjalid. Avalduses puuduvad põhjendused, miks ei saanud hageja esitada neid tõendeid maakohtu menetluses, kuigi nende olemasolu pidi talle teada olema. Seega jätab kolleegium 11 18.10.2018 esitatud dokumendid

§ 652lõike 4 teise lause alusel tähelepanuta.

Tõendite esitajale tagastamist ei toimu, kuna need on esitatud kohtule elektrooniliselt (

§ 3-2-1-68-14, punkt 19).

49. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

50. Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks

§ 174

lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus vastustajate poolt kantud ja neile apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastustajatel oli apellatsioonimenetluses sama esindaja, kes esitas mõlema vastustaja nimel eraldi vastused. 17.10.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on mõlema vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 50 eurot 1h õigusabi eest, mis seisnes kaebusele vastuse koostamises. Apellant menetluskulude nimekirjale vastuväidet ei esitanud. Kolleegium leiab, et vastustajate lepingulise esindaja ajakulu mõlema esindatava osas kaebusele vastuse koostamiseks 1h ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Taotlusest nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot, mis on mõistlikus suuruses. Seega tuleb mõlema vastustaja kasuks mõista apellandilt välja menetluskulu 50 eurot. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/