KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9215 Tsiviilasi S Li (L) hagi J Li (L) vastu elatise suurendamise nõudes 1099.62 eurot Hageja S L (ik xxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja D L (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja Marina Smirnova (OÜ Dorida, e-post dorida60@mail.
- ru)Kostja J L (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S Li hagi J Li vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. 2. Muuta Harju Maakohtu 31.08.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-10-22567 J Li ja S Li vahel kinnitatud kohtulikku kompromissi järgmiselt: Välja mõista J Lilt S Li kasuks elatis perioodi 14.06.2018.a. kuni 22.10.2018.a. eest summas 1229,46 eurot. 3. Jätta läbi vaatamata S Li hagi J Li vastu elatise väljamõistmiseks pärast hageja täisealiseks saamist. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja asjaolud ja hageja nõue. 1. 24.03.2003.a. Tallinna Linnakohtu ja 15.09.2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-2/1042/03 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 3000.- krooni kuus. 2. 31.08.2010.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-10-22567 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksab kostja elatist hageja ülalpidamiseks igakuiselt 2000.- krooni kuus (käesoleva aja vääringus 127,82 eurot). 3. 14.06.2018.a. esitas S L Harju Maakohtule hagi J Li vastu elatise suuruse muutmiseks paludes suurendada hageja kasuks väljamõistetud elatist 250.- euroni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärani ja teha seda kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kui hageja jätkab täisealisena õpinguid, siis kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. 4. Hageja väidab, et kostja varaline olukord on käesolevaks ajaks paranenud, mis võimaldab tal täita oma kohustusi hageja ees täies ulatuses ehk seaduses sätestatud miinimummääras. Pealegi ei piisa kostja poolt makstavast elatisest hageja vajaduste katmiseks. Hagejal on xxx, tal on xxx, millest tulenevalt makstakse talle xxx inimesele määratud sotsiaaltoetust 49,09 eurot kuus. 5. Kuna hagejal on xxx ja ta vajab xxx, ei saa hageja ema töötada lapse kasvatamise ja hooldamise töötu, vaid saab hooldajatoetust 30.- eurot kuus. 6. Hageja õpib käesoleval ajal xxx. 7. Lisaks eeltoodule märgib hageja, et kuna käesoleval aastal on kuupalga alammäär 500.eurot, ei saa hagejale makstav elatise suurus olla väiksem kui 250.- eurot kuus. 8. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena hageja sünnitunnistuse, 31.08.2010.a. kohtumääruse kompromissi kinnitamise kohta elatise osas, Sotsiaalkindlustusameti otsuse xxx määramise kohta hagejale ja puude toetusemääramise kohta hagejale summas 49,09 eurot, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti otsuse hageja emale hooldajatoetuse määramiseks, hageja ema pangakonto väljavõtte, D L ja AS Inbank vahel sõlmitud laenulepingu. Kostja vastuväited ja selle põhjendused. 9. Kostja vastuse kohaselt saab hageja nõuda elatist käesoleval ajal kuni täisealiseks saamiseni ja hageja nõue PKS § 97 lg 2 alusel tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Nõude esitamise ajal ei olnud kostjal oma täisealise lapse ülalpidamiskohustust veel tekkinud. 10. Kostja ei tunnista aga ka hagi alaealisele lapsele elatise suurendamise nõudes, sest hageja vajadused ja kostja varaline olukord ei ole võrreldes 31.08.2010.a. muutunud. Pigem on kostja varaline olukord muutunud halvemaks, sest kostjal sündis 20.12.2010.a. kolmas laps. 11. 31.08.2010.a. kohtumääruse tegemise ajal sündis kostjal teine laps. Siis oli kostja teise lapse ema A La töötu ja kostja palk oli 4350.- krooni ehk 278,01 eurot kuus. Käesoleval ajal A La töötab xxx, tema palk on 600.- eurot. Kostjal on aga elatise võlg 9758,13 eurot ja tal ei ole alalist töökohta. 12. Kostja leiab, et elatise suurus peab sõltuma hageja tegelikest vajadustest ja elulaadist. Kuna perioodil 13.05.2010.a – 14.06.2018.a ei ole muutunud hageja vajadused ja need on ka käesoleval ajal 255,64 eurot kuus, sest vastupidist hageja tõendanud ei ole, peab 2 kostja kandma nendest hageja ülalpidamiskuludest pool ehk 127,82 eurot, mida kinnitab juba ainuüksi see asjaolu, et hageja ema ei ole kunagi rohkem kostjalt elatist ka nõudnud. Pealegi on osa hageja kulutustest kaetud riiklike toetustega. Kuna hageja kulud on 255,64 eurot kuus, on see kostja hinangul mõjuv põhjus miks kostja peab maksma elatist alla seaduses sätestatud almmäära. 13. Kostja leiab, et arvestada tuleb ka seda, et kostjal on veel 2 alaealist last – 12-aastane tütar A La ja 7-aastane tütar A La, kes jääksid hageja nõude rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja. 14. Kuna kostja sissetulek on ca 500 eurot kuus ja kostja vältimatud kulud kostja teisele ja kolmandale lapsele on ca 374,64 eurot, jääb hagejale enda ülalpidamiseks raha 126,36 eurot. Arvestades sellega, et kostja abikaasa A La palk on 600.- eurot ja kostja ning tema teise ja kolmanda lapse ema kAvad laste ülalpidamiskulusid võrdselt, so. kumbki 127,82 eurot kuus, on kostjal olemas mõjuv põhjus maksta elatist alla seaduses sätestatud alammäära. 15. Arvestades asjaoluga, et hageja ema sissetulek kuus on keskmiselt 1187,56 eurot ja ta saab pereteotust 129,18 eurot kuus, mida tõendavad tema pangakonto väljavõte ja asjaolu, et AS Inbank andis talle laenu, ning hageja emal on ka teine laps, mistõttu on hageja ülalpidamiskulud mastaabisäästu tõttu väiksemad, sest hageja elab pere koos teise alaealise lapsega, tuleb jätta hagi kostja vastu rahuldamata. 16. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: A La sünnitunnistuse ja A La nimetunnistuse, Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteate kostja elatisevõla suuruse kohta hagejale ja oma Swedbank pangakonto saldo. Kohtuotsuse põhjendused. 17. Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses (edaspidi PKS) puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas asjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult TsMS § 459 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lõike 2 järgi muuta alates uue hagi esitamisest, v.a juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. 18. Vastavalt Riigikohtu 28.10.2015 otsuse punktidele 11 ja 12 on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lõike 1 järgi üldjuhul alust vaid siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mistõttu elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et Avad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad, kuid erandina võib hagi elatise suurendamiseks esitada aga ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kuna PKS § 101 lõike 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, Ab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(
- te)varalise seisundi muutumisele alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine. Seega võivad lisaks faktiliste asjaolude muutumisele elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Seejuures ei ole vaja viidatud Riigikohtu otsuse punkti 13 järgi elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 3 sätestatud miinimumini tõendada, et lapse vajadused on suurenenud, kuna tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Käesoleval juhul ongi hageja esitanud hagi kohtule sellel alusel, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär on muutunud ja kostja peaks kehtiva seaduse järgi maksma elatist pooles Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, kuid ka sellel alusel, et kostja varaline olukord on hageja hinnangul paranenud sedavõrd, et kostja suudab maksta nüüd elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ning ka sellel alusel, et kostja poolt makstavast elatisest ei piisa hageja ülalpidamiseks. 19. Lisaks osundatud seadusesätetele kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel ka PKS § 102 sätestatu, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustama enese ülalpidamist, kuid kui täita tuleb alaealise lapse ülalpidamise kohustust ja vanem on eelpool kirjeldatud olukorras, peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt ning erandina võib kohus välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatise ka alla seaduses sätestatud alammäära kui selleks esineb mõjuv põhjus (PKS § 102 lg 2), milleks muuhulgas võib olla sama paragrahvi 4. lause kohaselt vanema töövõimetus, või olukord. Kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks eeltoodule võib elatise väljamõistmise aluseks olla muuhulgas ka vanema halb majanduslik seisund, millisele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-17. 20. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et pooled ei vaidle asjaolude üle, et: - S L on D Li ja J Li alaealine poeg, kes sai pärast hagi esitamist 23.10.2018.a. täisealiseks, - hageja elab koos emaga; - hageja vanemate vahel on sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt peab kostja maksma hagejale elatist alates 31.08.2010.a. 2000.- krooni kuus, mis käesoleva aja vääringus vastab 127,82 eurole (tõendab Harju Maakohtu määrus 31.08.2010.a. tsiviilasjas 2-10-22567), kuid millist kohustust kostja hageja ees tegelikult ei täida, mida tõendavad kostja enda pooli esitatud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteade võlgnikule ja selle lisaks olev tabel, kontrollib kohus järgnevalt kas esinevad alused kostjalt välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks või mitte. 21. Kohus nõustub hagejaga, et formaalne alus elatise suuruse muutmiseks tuleneb juba asjaolust, et käesoleval ajal on elatise miinimummäär vastavalt PKS § 101 lg 1 sätestatule 250.- eurot kuus ehk siis 122,18 eurot suurem kui 31.10.2010.a., mil pooled kompromissi elatise maksmiseks Harju Maakohtus sõlmisid. Kuna aga elatise suuruse muutmisel tuleb kontrollida ka kõiki neid eeldusi, mis esinevad elatise väljamõistmisel ja lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi, kusjuures eeldatakse, et lapse vajadused on kahekordne elatise miinimummäär, oleks tulnud kostjal tõendada oma väidet, et lapse vajadused ei ole võrreldes 2010. aastaga, mil kompromiss elatise maksmise osas kinnitati, suurenenud. Kostja oma väidet millegagi ei tõendanud, seega on see paljasõnaline ja lähtuda tuleb eeldusest, et hageja ülalpidamiskulu suuruseks on 500.- eurot kuus. 22. Arvestades aga asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale veel 2 alaealist last, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ehk hageja, kuid ka hageja emal on lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpeetav ja hageja ema hooldab oma alaealist puudega poega ehk hagejat ega saa seetõttu põhjendatult töötada, seevastu kostjal ei ole mingisuguseid takistusi töötamiseks 4 ja raha teenimiseks ulatuses, mis võimaldaks ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi, kuid kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet kostja varalise olukorra paranemisest ja osa hageja kuludest on kaetud riiklike toetustega, mida tõendavad hageja ema pangakonto väljavõtte ja Sotsiaalkindlustusameti otsus puude toetuse määramise kohta hagejale, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 200.- euroni kuus, mitte seaduses sätestatud miinimummäärani. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole käesoleval aastal tema enda poolt esitatud täitmisteate lisa kohaselt hagejale elatist maksnud, kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest 14.06.2018.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 23.10.2018.a kokku summas 1229,46 eurot {113,33 ( 17 päeva elatis 2018.a. ju uni kuu eest) + 1000 ( juuli kuni novembri kuu elatis) + 116,13 (2018.a. detsembrikuu 18 päeva elatis)}. 23. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks pärast tema täisealiseks saamist tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 424 lg 2 p 2 alusel, sest elatise hagi esitamise ajaks ei olnud PKS § 97 lg 1 p 2 sätestatud eeldused (hageja täisealisus) veel saabunud. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 24. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kuna kohus rahuldab käesoleva hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine. 25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 127,82 eurolt 250.- eurole ehk 122,18 euro võrra kuus, on käesoleva tsiviilasja hagihind 1099,62 eurot (9 x 122,18) eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5