RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 5-19-1 4. veebruar 2019 Eesistuja Peeter

) § 30 lõike 2 järgi lõppes kandidaatide registreerimiseks esitamine valimispäevale eelneval

1. päeval kell 18.
4. jaanuaril 2019 esitas A. Mõttus Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles tema kandideerimisdokumentide vastu võtmata jätmise seadusvastaseks tunnistamist ning tema Riigikogu valimiste kandidaadiks registreerimist. Lisaks taotles ta

§ 30

lõike 2 ja § 31 lõike 6 põhiseadusevastaseks tunnistamist.

§ 30

lõige 2, mis sätestab küll kandidaatide registreerimiseks esitamise lõpptähtaja, saab kehtida ainult normaaltingimustel, millest elektroonilisel esitamisel ei saa tingimata kinni pidada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lõike 2 kohaselt ei saa nõuda kohustuste täitmist, kui seda takistab vääramatu jõud. Kaebaja ei saanud ette näha, et kandideerimisdokumente allkirjastades nõuab ID-kaardi tarkvara programmiuuendust. Lisaks sellele oli valimised.ee lehel märgitud, et kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on terve

1. valimiseelne päev. Samuti polnud ta teadlik, et oleks võinud dokumendid esitada puudustega ning neid hiljem kõrvaldada.
2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
3. jaanuari
4. a otsusega nr 64 A. Mõttuse kaebuse rahuldamata. Komisjon märkis, et
5. a Riigikogu valimistel algas kandidaatide registreerimiseks esitamine
6. detsembril 2018 ja lõppes
7. jaanuaril 2019 kell 18.00 ning tähtajad olid avaldatud nii valimiste veebilehel kui ka meedias.

§ 30

lõige 2 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval

1. päeval kell 18.00, 5-19-1 mistõttu hiljem kandideerimisdokumente esitada ei saa. Kui isik soovib kandideerimisdokumente esitada vahetult enne tähtaja lõppu, kuid ilmnevad takistused, ei saa see olla põhjuseks esitada kandideerimisdokumendid seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Tähtajad valimistoimingute tegemiseks kehtivad kõigile valimistel osalejatele ühtemoodi ning komisjoni pädevuses ei ole Riigikogu valimise seaduse sätete põhiseadusevastaseks tunnistamine.
3. jaanuaril 2019 esitas A. Mõttus Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
4. jaanuari
5. a otsuse nr 64 peale.
6. Vabariigi Valimiskomisjon saatis
7. jaanuaril 2019 A. Mõttuse kaebuse Riigikohtule edasi. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jätta kaebuse rahuldamata. Komisjon selgitas, et kuna A. Mõttus vaidlustas
8. jaanuari
9. a kaebuses riigi valimisteenistuse toimingut, siis vaatas Vabariigi Valimiskomisjon

§ 69kohaselt selle ise läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD 7. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb A. Mõttus oma 19. jaanuari 2019. a kaebuse seisukohtade juurde ja palub:

1. a)tunnistada põhiseadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni 18. jaanuari 2019. a otsus ja 21. jaanuari 2019. a otsus nr 64, sest rikutud on tema inimõigusi ja põhiõigust osaleda vabadel valimistel ilma surveta;
2. b)võtta vastu tema kandideerimisdokumendid ja registreerida ta Riigikogu valimistel kandidaadiks;
3. c)tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata

§ 30

lõikes 2 toodud kellaaeg ja § 31 lõike 6 vastav osa;

1. d)tunnistada õigustühiseks Vabariigi Valimiskomisjoni 21. jaanuari 2019. a otsus nr 69;
2. e)juhul kui Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg on möödas, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 8. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei arvestanud kõiki kaebuses esitatud põhjendusi, tugines otsust tehes põhiseadusevastastele sätetele ning jättis põhjendamatult kõrvale võlaõigusseaduse. Valimiskomisjoni kodulehel oli märgitud, et dokumentide esitamise tähtaeg on 17. jaanuar 2019.

ei taga põhiseaduse (PS) §-s 60 toodud õigust osaleda vabadel ja ühetaolistel valimistel. Dokumentide esitamiseks kellaaja määramisega survestatakse isikuid loobuma kandideerimisest. Seaduses ette nähtud tähtaeg on mõeldud normaaltingimuste jaoks, kuid ettenägematutes olukordades peaks sellest olema võimalik teha erandeid, samuti peaks olema võimalik kohaldada VÕS § 103 lõiget 2. Lisaks sellele kohtleb seadus erinevalt neid, kes esitavad dokumendid puudustega, võrreldes nendega, kes esitavad dokumendid tähtaega ületades. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 721

lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik, kelle õigusi rikutakse valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga, esitada kaebuse Riigikohtule. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 esimese lause järgi esitatakse kaebus Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Asja lahendamisel võib Riigikohus tühistada valimiskomisjoni otsuse, tunnistada valimiste korraldaja või valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu või valimiste korraldajat tegema uue toimingu. 2

§-s 72 sätestatud korras läbi ja jättis

1. jaanuari
2. a otsusega nr 64 rahuldamata. Kolleegium mõistab Riigikohtule esitatud kaebust selliselt, et selles taotletakse Vabariigi Valimiskomisjoni
3. jaanuari
4. a otsuse tühistamist ja riigi valimisteenistuse kohustamist toimingut tegema – kaebaja kandidaadina registreerimise dokumente vastu võtma.
5. Kaebaja taotleb ka Vabariigi Valimiskomisjoni kohustamist registreerida teda Riigikogu valimiste kandidaadina. Kuna vaidluse esemeks on küsimus, kas kandidaadi registreerimise dokumentide vastu võtmata jätmine oli õiguspärane, ei saa selle asja lahendamisel Riigikohus võtta seisukohta, kas kaebaja tuleks kandidaadina registreerida. Otsustus, kas kandidaat registreerida või mitte, on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses kandidaadi registreerimise avalduse läbivaatamisel.
6. Kolleegium ei vaata kaebust läbi ka osas, milles taotletakse Vabariigi Valimiskomisjoni
7. jaanuari
8. a otsuse nr 69 tühistamist, millega registreeriti kandidaadid XIV Riigikogu valimisteks. Üksikkandidaadina registreerimist taotlenud isikul puudub kaebeõigus selle otsuse vaidlustamiseks, kuna ülejäänud kandidaatide registreerimine ei saa rikkuda tema õigusi. Kaebaja õigusi saaks rikkuda üksnes Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tema registreerimata jätmise kohta (

§ 32lõige 4).

1. PSJKS § 38 lõike 1 teise lause kohaselt esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest. A. Mõttus esitas kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
2. jaanuari
3. a otsuse nr 64 peale
4. jaanuaril 2019, seega tähtaegselt.
5. Kandidaadi registreerimise avaldus on haldusorganile (riigi valimisteenistus) esitatav taotlus haldusmenetluse algatamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 tähenduses). Taotluse esitamiseks kehtestatakse seadusega või selle alusel tähtaeg (HMS § 14 lõige 5), mille möödumisel taotlus tagastatakse, kui tähtaega ei ennistata (HMS § 14 lõike 6 punkt 1). Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada (HMS § 34 lõige 1). Seaduses võib aga ette näha juhud, millal ei saa menetlustähtaega ennistada (HMS § 34 lõige 5).
6. Riigikogu valimisteks kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval (

§ 30lõige 1) ning lõpeb valimispäevale eelneval 45.

päeval kell 18.00 (

§ 30lõige 2).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust

§ 30lõikes 2 sätestatud tähtaja ennistamiseks.

Kuna tegemist on haldusmenetlusega, ei kohaldu võlaõiguse põhimõtted, sh kaebaja viidatud kohustuse rikkumise vabandatavust puudutavad võlaõigusseaduse sätted.

2. a märtsis toimuvateks Riigikogu valimisteks algas kandidaatide registreerimine
3. detsembril 2018 ning lõppes
4. jaanuaril 2019 kell 18.
5. Kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtajad, sh tähtaja lõppemine
6. jaanuaril 2019 kell 18.00, olid avaldatud ka 3

§ 30lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Riigi valimisteenistuse keeldumine dokumentide vastuvõtmisest oli seega seadusega kooskõlas ning Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et riigi valimisteenistus ei rikkunud kaebaja õigusi. 19. Kolleegium leiab samuti, et

§ 30lõige 2 ega § 31 lõige 6 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kandideerimisdokumentide esitamiseks seaduses kellaajalise täpsusega tähtaja kehtestamine ning seaduses sätestatud tähtaja ennistamise võimaluse puudumine ei riku kaebaja passiivset valimisõigust ning valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõtteid (PS § 60 lõiked 2 ja 3). Kandideerimisdokumente on võimalik esitada ligikaudu pooleteise kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mida ei ole alust pidada ebamõistlikult lühikeseks ning võimalikele kandidaatidele lubamatu surve avaldamiseks. Dokumentide esitamiseks kindla tähtaja kehtestamine on vajalik selleks, et valimiste korraldajad saaksid õigeaegselt teha valimiste läbiviimiseks vajalikud toimingud ning valimised saaksid õigeaegselt toimuda. Tähtaja ennistamise võimalus tekitaks vaidlusi, mis takistaks valimiste läbiviimist ning võiks panna kandidaadid ebavõrdsesse olukorda. Lisaks sellele näeb Riigikogu valimise seadus ette, et 45. päeval enne valimisi võetakse vastu ka puudustega esitatud kandideerimisdokumendid ning antakse isikule võimalus puudused kõrvaldada. Puudustega kandideerimisdokumentide vastuvõtmine ning kandideerimisdokumentides puuduste kõrvaldamise võimaldamine on aga võimalik üksnes juhul, kui dokumendid on esitatud tähtaegadest kinni pidades. 20. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes jätab kolleegium A. Mõttuse kaebuse rahuldamata. Peeter Roosma, Ivo Pilving, Tambet Tampuu 4