Obsah (6)

§ 30§ 651§ 50§ 31§ 46§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2844 Otsuse kuupäev 05.aprill 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi A.T. kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse

) § 65¹ lg 2 ja 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. 1 Kaebuse põhjendused 2. A.T. märgib kaebuses, et teda koheldi 25.11.2009-05.12.2009.a kartseris viibimise ajal ebainimlikult, julmalt ning inimväärikust alandavalt ja tekitati kannatusi, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks, vangla toimingud on õigusvastased ja Põhiseadusega vastuolus. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks järgmised Viru Vangla toimingud: kaebajale kartseris viibimise ajal igapäevaselt hügieenitarvete (dušigeel, šampoon, kreemid, peegel, küüneviil, küünelõikur, habemeajamisvahendid) kasutamise keelamine; ööpäevaringselt madratsi kasutamise keelamine; ajalehtede ja ajakirjade lugemise mittevõimaldamine; joomiseks kruusi omamise keelamine; käekella omamise keelamine; kliimale vastava riietuse mittetagamine; sooja vee mittetagamine võrdselt teiste kinnipeetavatega (igapäevaselt); perekonnaliikmete ja lähedaste fotode ning raamatute omamise keelamine, raadiosaadete/uudiste jälgimise mittevõimaldamine, interneti kasutamise mittevõimaldamine. Kaebaja põhjendatud huvi on kahju nõude esitamine Viru Vangla vastu, samuti on kaebajal preventiivne huvi, et vältida tulevikus vastustaja poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Samuti palub kaebaja tunnistada põhiseaduse vastaseks Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 7 lg 4 p-s 1 sätestatud sõnastus „päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad lavatsid“ ja § 60 lg 1 ning vangistusseaduse (

) § 651 lg 2 ja lg 4 osas, millega on piiratud kartseris

§ 30lg 1 ja 2, § 31 lg 1 ja § 311 tulenevaid õigusi.

1. Kaebaja märgib, et enne kartserisse paigutamist võeti temalt ära kõik tema isiklikud asjad ning väljastati kartseri riietus, mis seisnes õhukeses linasest riidest pikkadest pükstest ning õhukesest linasest riidest lühikese käistega pluusist. Väljastatud riietuses oli külm ning sooja saamiseks oli ta sunnitud võtma ümber ülakeha saunalina/rätiku. Toidunõude äravõtmise tõttu oli ta sunnitud jooma vett peopesast, samamoodi oli ta sunnitud hambaid pesema. Kuna ära oli võetud isiklikud hügieenivahendid, ei olnud tal võimalik 10 ööpäeva jooksul hoolitseda enda hügieeni eest (pesta pead, keha, ajada habet, hoolitseda küünte ja naha eest). Sama aja jooksul ei olnud tal võimalik lugeda ajalehti ega ajakirju, jälgida raadiosaateid, kasutada internetti tutvumiseks elektroonilise Riigi Teataja ja kohtute lahenditega. Kartseris ei olnud tal võimalik kasutada lähedaste ja perekonnaliikmete fotosid, kella, peeglit, raamatuid, samuti ei võimaldatud tal kasutada ööpäevaringselt madratsit, kuigi ühestki seadusandlikust aktist sellist piirangut ei tulene. Puudus võimalus igapäevaselt pesta sooja veega võrdselt teiste kinnipeetavatega, sooja vett anti kord nädalas üheks tunniks.
2. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja sisuliselt teadlikult ja meelevaldselt rikub kaebaja põhiõigusi ning tekitab kannatusi, ei ole kaebaja arvates vastustaja käitumine kooskõlas inimväärikuse austamise põhimõttega. Vastustaja kohtles kaebajat ebainimlikult, julmalt ning kaebaja inimväärikust alandavalt, mistõttu on vastustaja toimingud õigusvastased. Kaebaja märgib samuti, et vangistusseadusest ei tulene justiitsministrile õigust kehtestada vangla sisekorraeeskirjades lisapiiranguid ega ammendavat loetelu kinnipeetavale kartseris lubatud asjade osas. Vastustaja vastuväited 2
3. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Kartserisse paigutatavale kinnipeetavale kartsariiete väljastamise kohustus tuleneb

65¹ lg-st

1. Viru Vanglas kasutusel olev kartsavorm koosneb linasest riidest pükstest ja lühikeste käistega särgist. Vastustaja möönab, et vangla poolt tagatud tavavormiga võrreldes võib kartsavorm küll olla mõnevõrra õhemast materjalist, kuid kinnipeetavad ei külmeta nendega kartsas olles, sest kartsakambri temperatuur vastab kehtestatud normidele. Viru Vangla eluhoonete kütteks on põrandaküttega vesikeskküttesüsteem. Kogu vanglakompleks on aastaringses ühenduses soojatootjaga ja kõikides siseruumides hoiab normidele vastavat temperatuuri automaatika. A.T. tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt viibis kaebaja 26.11.2009 arsti vastuvõtul. Tervisekaarti on tehtud dr Aleksandr Kisseljov`i poolt sissekanne, milles märgib, et kinnipeetava sõnade kohaselt on kambris külm ja vajab kliimale vastavat riietust. Väljavõttest nähtuvalt on dr Kisseljov`i otsuse kohaselt kaebajale näidustatud madrats harjutuste sooritamiseks, kuid mitte ööpäevaringseks kasutamiseks. 27.11.2009 on teostatud kartserikambris, kus viibis kaebuse esitaja, temperatuuri mõõtmine ja fikseeritud temperatuuriks + 22º.
2. Esemed, mis võivad kinni peetaval isikul kartseris olla, on sätestatud VSkE § 60 lg-s
3. Kaebuse esitajale võimaldati seep, kamm, hambapasta ja hambahari. Seega olid esmased hügieenivahendid kaebajale tagatud ja ta sai hügieeni eest igapäevaselt hoolitseda. Kaebuse esitaja kandis karistust osakonna E7 kartserikambris, mis oma tingimustelt ei erine kuigivõrd tavakambrist. Kaebuse esitaja väide, et tal ei olnud võimalik kümne päeva jooksul isikliku hügieeni eest hoolitseda, ei ole tõene.
4. Perekonnaliikmete fotod, kell ja peegel ei ole VSkE § 60 lg 1 kohaselt kartseris lubatud. Lubatud ei ole samuti juturaamatud ning ajalehed ja ajakirjad, kuid mõistlikus koguses usuvõi õppekirjandus on lubatud ning soovi korral sai kaebaja neid lugeda. Kaebuse esitajal puudus võimalus elektrooniliste õigusaktidega ja kohtulahenditega tutvumiseks, kuid vajalikud õigusaktid paberkandjal on kartseris lubatud.
5. Viru Vangla direktori 30.06.2009 käskkirja nr 148 p 1 kohaselt väljastatakse P-2 osakonnas (kartsaosakond) viibivatele kinni peetavatele isikutele toidunõud koos toiduga toidukordade ajaks ca 30 minutiks ja p 2 kohaselt ei lubata P-2 osakonna kinni peetavatel isikutel jätta kambrisse toidunõusid ajaks, mil toitlustamist ei toimu. Kuigi E7 osakonna kartserikambrites viibivatele kinni peetavatele isikutele kehtib P-2 kartsaosakonnale kehtestatud päevakava ja muud kehtestatud nõuded, ei lähtutud teise üksuse peaspetsialist üksuse juhi ülesannetes Anna-Liisa Kakku õiendi kohaselt II üksuses vaidlusalusel perioodil käskkirjast nr 148, vaid E7 osakonnas kartserikambris viibivatel kinnipeetavatel olid toidunõud kambris ööpäevaringselt. Käesolevaks ajaks on praktika muutunud ka Viru Vangla E7 osakonnas ja kartserikambris viibivatele kinni peetavatele jagatakse söök korduvkasutatavast plastikust toidunõudes, mis tuleb peale söömist tagastada. Kartseris viibivatele isikutele ei võimaldata toidunõusid kambrisse julgeoleku kaalutlustel, sest kinni peetavad isikud kasutasid lusikaid, kausse ja kruuse vangla vara lõhkumiseks. Lõhuti nii aknaid kui ka muud inventari, mis tõi endaga kaasa suuri rahalisi kulutusi. Kartserikambris esineb kinni peetavatel isikutel tavapärasest enam agressiivset käitumist, seetõttu tuleb vältida esemete kätte andmist, millega on võimalik tekitada kehavigastusi nii endale kui teisele isikutele. Kinni peetavatele isikutele väljastatakse kartserisse paigutamisel ühekordsest plastikust joogitops. Vastustaja juhib 3 tähelepanu, et isegi kui kaebuse esitajal ei oleks olnud toidunõud ööpäevaringselt kambris, olnuks tal kambris plastikust joogitops, millest juua.
6. Päevaks madratsi ära andmise kohustus tuleneb Viru Vangla kodukorra p-st 6.18 (kehtinud kuni 19.07.2010). Kartserikambri nr 3424 sisustuses on kahekordne voodi, mitte lavats. Kartsaosakonna kambris suletakse lavats päevaks ja kinni peetavatel isikutel ei ole võimalik lavatsil päeval pikali olla, kuid kaebuse esitajal oli see võimalus olemas. Tulenevalt arsti ettekirjutusest anti kaebuse esitajale kartseris oleku ajal kaks korda päevas kambrisse madrats, et ta saaks seljaprobleemide leevendamiseks sooritada kehalisi harjutusi.
7. Tingimused Viru Vangla kartserikambrites on head, tegemist on kõige uuema vanglaga Eestis ja kartserikambrid vastavad VSkE-s § 7 lg-s 4 sätestatud nõuetele. Vastustaja on seisukohal, et kehtiva distsiplinaarkaristuse käskkirja alusel kümme ööpäeva kartseris viibimine, tingimustes, mis vastasid seaduses sätestatud nõuetele ja olid kaeba jaoks soodsamad kui üldjuhul kartseriosakonna kambrites ning kaebajale ei tekkinud terviseprobleeme, ei ole sellise tõsidusastmega, et tegemist oleks inimväärikuse alandamisega. Vastustaja tegevus on olnud õigusaktidega kooskõlas ja õiguspärane. Kohtu põhjendused ja otsus
8. A.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse perioodil 25.11.2009-05.12.2009 kartseris viibimise ajal Viru Vangla järgmiste toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks: 1) igapäevaselt hügieenitarvete (dušigeel, šampoon, kreemid, peegel, küüneviil, küünelõikur, habemeajamisvahendid) kasutamise keelamine; 2) igapäevaselt sooja vee mittetagamine võrdselt teiste kinnipeetavatega, 3) ajalehtede ja ajakirjade lugemise ning raadiosaadete ja uudiste jälgimise ning interneti kasutamise mittevõimaldamine, 4) madratsi ööpäevaringselt kasutamise keelamine, 5) joomiseks kruusi mittevõimaldamine, 6) perekonnaliikmete ja lähedaste fotode, käekella ja raamatute omamise keelamine, 7) kliimale vastava riietuse mitteandmine. A.T. palub tunnistada põhiseadusevastaseks VSkE § 60 lg 1 ning osaliselt § 7 lg 4 p 1, samuti

§ 651

lg 2 ning lg 4, ajalehtede lugemise, raadiosaadete kuulamise ja interneti kasutamise mittevõimaldamise osas. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks seisneb kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuses Viru Vangla vastu, samuti preventiivne huvi, et vältida tulevikus samalaadsete rikkumiste toimepanemist vastustaja poolt. Kohtupraktikas on tunnistatud tuvastuskaebuse esitamisel põhjendatud huvina kahju hüvitamise nõude esitamist, samuti preventiivset huvi. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise vastu, kuid selle raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta, seda saab kontrollida kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohus ei välista antud juhul kaebajal põhjendatud huvi olemasolu tuvastuskaebuse esitamisel, seega on A.T. kaebus Viru vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes lubatav ja kuulub läbivaatamisele. 4 12. Kohus on seisukohal, et kaebaja ilmajätmine kartseris viibimise ajal kaebuses märgitud hügieenivahenditest, samuti ajalehtede ja ajakirjade lugemise mittevõimaldamine, raadiosaadete jälgimise ja interneti kasutamise mittevõimaldamine, raamatute lugemise, käekella ja lähedaste fotode omamise keelamine, tulenes õigusaktidest ja oli õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse täideviimist kartserisse paigutamise korral reguleerib

§ 651

. Selle paragrahvi lg 2 kohaselt kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse pärast kartserist vabastamist. VSkE § 60 lg 1 kohaselt võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Vangla vastuse kohaselt anti kaebajale kartserisse kaasa seep, kamm, hambapasta ja hambahari. Samuti oli kartserikambris, kus kaebaja viibis, tagatud igal päeval külm vesi, sooja vett oli võimaldatud reedeti kolm tundi päevas, sooja veega duši all käimist oli võimaldatud kord nädalas ning selleks ajaks anti kambrisse šampoon, habeajamisvahendid, peegel ja küünetangid. Seega on alusetu kaebaja väide, et kartseris oldud 10 päeva jooksul ei olnud tal võimalik pesta pead ja keha, ajada habet ja hoolitseda oma hügieeni eest. Samuti ei ole õigusvastane see, et kaebajal ei olnud sel ajal kambris pidevalt sooja vett, nii nagu teistel kinnipeetavatel E7 osakonnas.

§ 50

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele sauna, vanni või dušši vähemalt üks kord nädalas. Antud tingimus oli kaebajale kindlustatud. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust kindlustada kinnipeetav pidevalt sooja veega. Vajaduse korral oli kaebajal võimalik isikliku hügieeni eest hoolitseda ka külma vee abil. Seega ei olnud kaebaja õigusi isiklike hügieenitarvete ja sooja veega kindlustamisel, rikutud. 13.

§ 651

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata kartserisse paigutatud kinnipeetava

§ 30

lg-s 1 sätestatud õigust lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju,

§ 31

lg-s 1 sätestatud õigust jälgida raadio- ja televisioonisaateid,

§-s 311 antud õigust kasutada internetti. Tallinna Vangla 07.10.2009 käskkirjaga nr 745-D, mille alusel kaebaja viibis kartseris, jäeti ta karistuse kandmise ajal nendest õigustest karistuse kandmise ajaks ilma. Selle käskkirja õigsust on kaebaja vaidlustanud kohtus, Tartu Halduskohtu 10.05.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-254 on kaebus jäetud rahuldamata. Seega on kaebaja suhtes kohaldatud piirangud ajalehtede lugemise mittevõimaldamise, raadiosaadete jälgimise ja interneti kasutamise mittevõimaldamise osas vangistusseadusega kooskõlas ja seega õiguspärased. 14. Kuna

§ 651

lg 2 sätestab üheselt, et kartserikambrisse paigutamisel võetakse kinnipeetavalt ära kõik tema eelnevalt kambris olnud isiklikud esemed karistuse kandmise ajaks, siis puudus Viru Vanglal ka seadusest tulenevalt õigus teha valikuid, ning jätta kaebaja arvates talle vajalikke esemeid – kruusi, kella, perekonnaliikmete fotosid ning raamatuid kartserikambrisse. Vangistusseadus ei tee kinnipeetava isiklike esemete kartserisse kaasa võtmise keelamise osas erandeid, keelatud on kõik isiklikud esemed. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja § 60 lõikes 2 on loetletud esemed, milliseid on kinnipeetaval õigus kartserikambrisse kaasa võtta. Seega on VSkE § 60 lg 2 puhul tegemist soodustava sättega, mitte kinnipeetava õigusi piirava sättega. Kaebaja ei ole väitnud, et talle keelduti kartserisse VSkE § 60 lg-s 1 loetletud asju andmast. 5 Justiitsminister ei ole sätestanud vangistusseadusest sõltumatuid piiranguid ega sellega kaebaja õigusi täiendavalt piiranud, mistõttu on põhjendamatud ka kaebaja väited, et justiitsministril puudus pädevus piiranguid kehtestada. Kruusi kartserisse lubamise osas on vastustaja selgitanud, et vastavalt vangla direktori 30.06.2009 käskkirjale nr 148 tuli kartsas viibivatele isikutele väljastada toidunõud koos toiduga toidukordade ajaks umbes 30 minutiks ning toidunõusid ei jäeta kambrisse ajaks, kui toitlustamist ei toimu. Kuid vastustaja on esitanud kohtule Viru vangla II üksuse vanemvalvuri 13.12.2010 koostatud õiendi, milles märgitakse, et ajal, kui kaebaja viibis kartseriosakonnas, ei kohaldatud nende kinnipeetavate suhtes direktori käskkirjast tulenevaid piiranguid. Seega oli kaebajal vaidlusalusel perioodil kambris olemas toidunõud, sealhulgas ka kruus ööpäevaringselt. Vastustaja on ka märkinud, et juhul, kui kaebajal ei oleks olnud toidunõud ööpäevaringselt kambris, oles tal kambris olnud joogitops. Ühtki tõendit, et kaebajal kartsas viibides ei olnud võimalik kas tema enda toidunõusid või siis vangla joogitopsi kasutada, või talle oleks keeldutud joogitopsi andmisest, kaebaja esitanud ei ole.

1. VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see seda, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda. Ka Viru vangla kodukorra p 6.18 sätestas vaidlusalusel perioodil, et hommikul kell 06.30-07.00 toimub lavatsite sulgemine ja voodivarustuse äraandmine ning kell 22.00-22.30 toimub lavatsite avamine ning voodivarustuse kätte andmine. Vastustaja kinnitusel kuulus Viru Vangla kartserikambri nr 3424 sisustusse kahekordne voodi, mitte lavats, seda tõendab ka vastustaja poolt esitatud foto (tlk.62). Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kartserikambris, kus kaebaja viibis, ei olnud ülestõstetavad lavatsid, tuli ka kaebuse esitajal päevaseks ajaks voodivarustus ära anda. Lavatsite ülestõstmine toob kaasa olukorra, kus kinnipeetaval ei ole võimalik päevasel ajal lamada, samas kaebuse esitajal oli see võimalus olemas, kuigi ilma madratsita, seega ei olnud kaebaja kogu perioodi sundasendis, nagu ta on märkinud. Kaebaja suhtes on arst 26.11.2009 teinud med.kaardile sissekande, mille kohaselt on lubatud pikalt istumisel tekkiva valu vähendamiseks või vältimiseks teiste abinõude hulgas vajaduse korral ka lamada, milleks on arst märkinud, et madrats on näidustatud lamades harjutuste sooritamiseks, kuid mitte ööpäevaringselt (tlk.38). Kaebaja väide, et arst nägi ette madratsi võimaldamise ööpäevaringselt, arsti sissekandest järeldada ei saa. Viru Vangla on kaebajale 26.11.2009 ja 29.12.2009 kirjades samuti selgitanud, et madrats on kaebajale näidustatud kaks korda päevas harjutuste sooritamiseks (tlk.37 ja 39). Et kaebaja teatud harjutuste sooritamise ajaks kartserisse päevasel ajal madratsi sai, vaidlust ei ole. Seega toimis vastustaja ka madratsi päevasel ajal äravõtmisel vastavalt õigusaktide nõuetele.
2. A.T. on palunud tunnistada õigusvastaseks Viru vangla keeldumise anda talle kambrisse kliimale vastavad riided. Kaebaja väitel ei taganud kartserikambrisse antavad riided vajalikku sooja ning ta pidi kogu kartseris oldud aja jooksul külmetama.

§ 651

lg 2 kohaselt otsitakse kinnipeetav kartserisse vastuvõtmisel läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus.

§ 46lg-st 1 tulenevalt kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust.

Kuid ei vangistusseadus ega vangla sisekorraeeskirjad ei sätesta, millistest riietusesemetest koosneb vangla riietus ning kas kartseris kantav riietus on samasugune kui tavakambris kantav riietus. Vastustaja teatel väljastatakse kinnipeetavale vangla riietus: dressikomplekt (dressipluus ja dressipüksid – 2 kompleti), T-särk- 4 tk, lühikesed püksid – 2 6 tk, müts – 1 tk ja jope 1-tk, karteris olevale kinnipeetavale väljastatakse ainult jakk ja püksid. Samas kaebuse esitaja kinnitas nii kaebuses kui kohtuistungil, et kartserikambrisse väljastatakse linasest riidest lühikeste varrukatega pluus ning samast materjalist pikad püksid, ehk tegemist on suvise riietusega. Kohus on seisukohal, et vangistusseadusest ei tulene, et kartserisse paigutatud kinnipeetav võiks kanda kambris vähem riideid kui seda saavad samaaegselt kanda tavakambris viibivad kinnipeetavad. Seda ei saa välja lugeda ka

§ 651lg 2 sõnastusest.

Viru vangla direktori 30.11.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/321 oli antud kinnipeetavatele luba ajavahemikul 01.12.2009 – 31.03.2010 kambris omada 1 komplekt isiklikku sooja pesu. Vastustaja enda selgitustest nähtuvalt asus kartserikamber, kus kaebaja viibis, samades tingimustes kui tavakambrid. Seega ei ole millegagi põhjendatud olukord, kus tavakambris viibivatel kinnipeetavatel on võimalus kambris kanda teistsuguseid riideid ja ka soojemaid riideid, kui samades tingimustes kartserikambris viibijad. Asjaolu, et kambris oli kontrollimisel 22 kraadi sooja, ei tähenda, et õhukese linase särgiga ei saa olla külm. Arvestada tuleb, et kartserikambris kinnipeetaval erilised liikumisvõimalused puuduvad. Nähtuvalt tervisekaardi väljavõttest, on kaebaja juba järgmisel päeval (26.11.2009) arsti vastuvõtul märkinud, et kambris on külm ning et vajab kliimale vastavat riietust (tlk.38). 26.11.2009 on A.T. esitanud ka vangla direktorile taotluse vanglavormi pükste ja varrukatega pluusi väljastamiseks, et panna need kartseririietuse alla, kuid sellest on keeldutud põhjendusega, et kinnipeetava tavavormi kartseris ette nähtud ei ole (tlk.39). VSkE § 60 lg 2 annab vangla direktori määratud vanglaametnikule õiguse lubada erandkorras ka kartseris kanda isiklikku riietust. Tartu Vangla direktori käskkirjaga on Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel ka kartseris viibimisel lubatud kanda täiendavalt karteririietusele nii teatud isiklikke riideid kui vangla vormiriideid, eraldi vastavat avaldust esitamata. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kaebaja paigutamisega talvisel ajal kambrisse 10 päevaks ainult lühikese varrukatega linases särgis ja pükstes rikkus vastustaja

§ 41

lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi karistusjärgne kinnipidamine põhjustada talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega ning kaebajale täiendavate riiete andmisest keeldumine tuleb tunnistada õigusvastaseks. 17. A.T. on kaebuses seisukohal, et eelpool toodud toimingutega kohtles Viru Vangla teda kümne ööpäeva jooksul ebainimlikult, julmalt ja inimväärikust alandavalt, millega tekitati kaebajale kannatusi, mis ei ole vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks ning on seetõttu õigusvastased ja põhiseadusega vastuolus. A.T. on taotlenud

§ 651

lg 2 ja lg 4 osas, millega on piiratud kartseris ajalehtede ja ajakirjade lugemine, raadiosaadete jälgimine ja interneti kasutamine, põhiseadusevastaseks tunnistamist, samuti VSkE § 60 lg 1 ning § 7 lg 4 p-s 1 sätestatud piirangu „päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad lavatsid“ põhiseadusega vastuolus olevaks. Seejuures on kaebuse esitaja toonud taotluse põhjendustes välja palju põhiseaduse paragrahve, millega kaebaja arvates eeltoodud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätted vastuolus on. HKMS § 25 lg-st 9 ja Põhiseaduse § 15 teisest lausest tulenevalt peab kohus lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasust. Vaidlust selles, et kaebaja poolt põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks esitatud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätted on asjassepuutuvad, ei ole.

§ 41

lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgset kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, 7 karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kohus on seisukohal, et A.T. poolt vaidlustatud sätted on põhiseadusega kooskõlas. Vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätted, mida kaebaja on vaidlustanud, kohalduvad kinnipeetava suhtes, kes kannab distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristust, seega on tegemist kinnipeetava täiendava karistamisega ja täiendavalt õiguste piiramisega. Kohus on seisukohal, et kartserikaristuse kohaldamisel ei ole Viru Vangla põhjustanud kaebajale põhjendamatuid kannatusi ega kohelnud kaebajat inimväärikust alandavalt. Selleks, et ebamugavustunne või kannatused kvalifitseeruks väärikuse alandamiseks, peavad isiku ebamugavustunne või kannatused olema saavutanud teatud minimaalse tõsidusastme. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on peetud väärikuse alandamiseks märksa tõsisemaid kannatusi, kui kaebaja on enda puhul märkinud (näiteks täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumina, invaliidist kinnipeetava erivajaduste ignoreerimine, alasti läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, sundtoitlustamine jne), arvestades samuti nende kitsenduste kumulatiivset mõju ja nende kohaldamise ajavahemikku. Antud juhul puudub alus tunnistada, et ajalehtede lugemise, raadiosaadete jälgimise ja interneti kasutamise mittevõimaldamine ja teised eelpool käsitletud piirangud kas eraldi või kogumis said tekitada kaebajale selliseid kannatusi, mida saaks hinnata inimväärikuse alandamisena. Kartserikaristus peabki kaasa tooma täiendavaid piiranguid, võrreldes teiste kinnipeetavatega, teisiti kaotaks kartserikaristus oma tähenduse ja eesmärgi. Vaidlustatud piirangud on kinnipeetavale kartserikaristuse kandmisel sobivad, mõõdukad ja vajalikud vangla julgeoleku ja korra tagamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus A.T. taotluse tunnistada

§ 651

lg 2 täielikult ja lg 4 osas, millega on piiratud kartseris ajalehtede ja ajakirjade lugemine, raadiosaadete jälgimine ja interneti kasutamine, põhiseadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata, samuti jätab kohus rahuldamata A.T. taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks VSkE § 60 lg 1 ning § 7 lg 4 taotletud osas. Eda Muts kohtunik 8