Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla direktoril ei ole õigust omal äranägemisel kitsendada kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et rajades
kohaldamise eelnevatele jõustunud distsiplinaarkaristustele rikub Tallinna Vangla direktor Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 23 lg 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi teist korda karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 2 Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele
Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine juhul, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele. Kaebaja leiab, et tema saabumisel Tallinna Vanglasse 29.05.2007 sellised asjaolud puudusid. Õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldatakse kinnipeetavatele distsiplinaarkaristusi. Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine süüliste rikkumiste toimepanemise eest kohaldatav, kuna
Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti ei ole antud juhul tõendatud, et kaebaja oleks süstemaatiliselt rikkunud vangla sisekorraeeskirju, oleks olnud ohtlik enesele või teistele isikutele, samuti ei ole põhjendatud kõrgendatud põgenemisohu väide, kuna kaebajal ei ole kunagi olnud põgenemisi ega põgenemiskatseid, muidu oleks ka märge isiklikus toimikus. HMS § 56 lg 3 kohaselt peavad haldusaktis olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebaja väitel need antud juhul puuduvad ning viited vanadele distsipliinirikkumistele pole asjakohased. Diskretsiooni korras isiku jaoks negatiivse otsus tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole proportsionaalne, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjast nähtuvalt on piirangute kasutamine kaebaja suhtes kohaldatud põhjendamatult. Kuna vaidlustatud käskkirjas ei olnud kindlaks määratud julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaega, ümbervaatamise korda, põhjendusi ega märget, kas aluseks olnud asjaolud on eelnevate käskkirjade kohaldamise lõppemisel ära langenud, siis leiab kaebaja, et julgeolekuabinõude kohaldamine oli
Vastustaja vastuväited Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlusaluse käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires, otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vangla direktor võib julgeoleku tagamiseks vanglas kohaldada
-72 sätestatud julgeolekuabinõusid.
lõike 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise eest vanglas vangla direktor. Seega peab Tallinna Vangla 3 administratsioon iga kinnipeetava paigutamisel vanglasse arvestama kõiki asjaolusid, mis mõjutavad ja võivad mõjutada vanglasisest turvalisust. Vastustaja märgib, et X on süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju ning omab hetkel viite kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav X on vanglas karistuse kandmise ajal kokku neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ähvardusi ka reaalselt ellu viinud, mis näitab, et kinnipeetav X on agressiivse käitumisega. 06.01.2006 alustati kinnipeetav X suhtes kriminaalmenetlus Karistusseadustiku § 274 lg1 alusel (kasutas füüsilist vägivalda vanglaametnike suhtes). 21.03.2006 alustati kinnipeetav X suhtes kriminaalmenetlust Karistusseadustiku § 331 alusel (omas kinnipidamisasutuses narkootilist ainet). 16.04.2007.a. lõikas X endal vasakut küünarvart. 17.04.2007.a tekitas ta endale vasaku käe küünarvarre siseküljele ca 1 cm lõikehaava. Lisaks keeldus kaebaja lõikehaava õmblemisest. 18.04.2007.a. saadeti X Tallinnasse tervishoiuosakonda, kus talle püüti anda meditsiinilist abi, kuid kaebaja keeldus ka seal ravist. Tallinna Vangla lisab X isiklikust toimikust spetsialist-õe Lemmo Joniks'i ettekande, mis kinnitab, et kaebaja 16.04.2007.a ennast tõepoolest vigastas. Kaebaja meditsiinikaardis on sissekanded 16.04.2007.a, 17.04.2007.a ja ka 18.04.2007.a toimunud intsidentide kohta, mis kinnitavad eeltoodut. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kuna X on tahtlikult kahjustanud oma tervist ja seega on tema suhtes vajalik kohaldada julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike riiete ja isiklike esemete kasutamise keelamist. Loetletud abinõude eesmärgiks on vähendada X kontakte teiste kinnipeetavatega ja võimalusi pääseda ligi esemetele, millega on võimalik oma tervist kahjustada. Täiendavad julgeolekuabinõud tagavad kinnipeetava suhtes vajaliku kõrgendatud järelevalve, et vältida võimalikke vägivallaakte ja kaitsta teiste isikute elu ja tervist. X tervise hoidmiseks, arvestades, et kinnipeetav keeldus enesevigastamiste järgselt meditsiinilisest abist, on võimalus kasutada esmaabi andmisel ohjeldusmeetmeid. Samal põhjusel tuleks juhul, kui vanglaametnik peab seda vajalikuks, kasutada ka ohjeldusmeetmetena käeraudu X liikumisel väljaspool kambrit. Tallinna Vangla on veendunud, et tagamaks vangla julgeolekut, välistamaks võimalikud kinnipeetava poolsed rünnakud teiste isikute ja ka iseenda suhtes tulevikus, on X suhtes preventatiivsetel põhjustel õigustatud maksimaalsete julgeolekuabinõude kasutamine. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kuigi kirjalikus kaebuses vaidlustas X Tallinna Vangla direktori käskkirja tervikuna, siis kohtuistungil jäi kaebuse esitaja väite juurde, et tema õigusi rikub käskkirja punktid 2 ja 5 (käskkirja järgi p-d 1.2 ja 1.5) ehk isiklike riiete kandmise ja isiklike asjade kasutamise 4 keelamine ja ohjeldusmeetmetena tema suhtes käeraudade kasutamise lubamine. Käskkirjas teiste abinõude kohaldamisega on kaebuse esitaja nõus, kuna ta oli Tallinna Vanglasse viidud ainult nädalaks.
lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning julgeoleku eest vanglas vangla direktor. Vangla direktoril on kohustus hinnata vangla julgeolekuriske ning otsustada, kas ja milliseid meetmeid tuleb kasutusele võtta julgeoleku tagamiseks. Juhul, kui vangla direktoril on olemas konkreetse kinnipeetava kohta piisavalt sellist informatsiooni, millest võib järeldada, et ennetava abinõuna oleks vajalik kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, võib ta seda teha igal hetkel.
lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse näol ei ole tegemist kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamisega, vaid sel puhul on tegemist ennetava abinõuga, mille eesmärgiks on ära hoida tulevased võimalikud seaduserikkumised. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on lubatud juhul, kui kinnipeetav vastab mõnele
Seega on lubatud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule, iseendale või teistele isikutele. Kohus leiab, et vastustaja on välja toonud piisavad andmed tõendamaks, et kaebuse esitaja puhul on tegemist süstemaatiliselt vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju rikkuva isikuga, ta on ohtlik nii endale kui vanglaametnikele. Nii omas X käskkirja väljaandmise ajal viit kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on karistuse kandmise ajal neljal korral ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning neid ka reaalselt toime pannud. Kaebuse esitaja on ka endale ohtlik, kuna ta on käesoleva aasta aprillis tekitanud endale lõikehaava, keeldudes hiljem selle õmblemisest. Vastustaja on arvestanud olemasolevat informatsiooni, on arvestanud kaebaja isikuga, tema iseloomu ja eelneva käitumisega vanglas, ning teinud kaalutletud otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, nende hulgas isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamine ja tema suhtes käeraudade kasutamise lubamine. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav X oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, järeldas Tallinna Vangla direktor õigesti, et tegu on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Erinevad vahejuhtumid seoses enda tervise kahjustamisega ning vanglaametnike ähvardamisega viitavad aga sellele, et kinnipeetaval on kalduvus kahjustada oma tervist ning teisi isikuid, seega oli Tallinna Vangla direktoril piisavalt alust X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Ükski kaebuse esitaja poolt esitatud väide ei ole aluseks lugeda vastustaja poolt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alusetuks. 5 Ebaõiged on kaebuse esitaja väited, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab tema suhtes ainult Tallinna Vangla ning et Tartu Vanglas on talle kõik lubatud. Nii selgus kohtuistungil, et kohtuistungi ajal oli kaebaja suhtes Tartu Vanglas kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, mida pidi ümber vaadatama alles oktoobrikuus. Kaebuse esitaja on mitmel korral esitanud kaebusi nii Tallinna Halduskohtusse kui Tartu Halduskohtusse, vaidlustades tema suhtes samalaadsete täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kõikides kohtulahendites on tunnistatud vastustajate tegevus õiguspäraseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja käitumine ja temapoolsed reageeringud võivad olla ettearvamatud, leidis kinnitust ka antud kaebuse läbiarutamisel kohtuistungil, kus kaebuse esitaja ei allunud kohtuniku korraldustele, mistõttu oli kohus sunnitud kaebuse esitaja kohtusaalist enne istungi lõppu eemaldama. Vaidlustatud käskkiri on piisavalt motiveeritud, arusaadav kaebuse esitajale ning kohtu poolt kontrollitav. Käskkirjas on välja toodud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tähtaeg. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud ning ei esine asjaolusid, mis selle välistaksid, mistõttu kohus jätab X kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.