← Eesti

3-10-3080/22

Obsah (4)§ 67§ 64§ 63§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3080 Otsuse kuupäev 31.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X kaebus Viru Vangla käskkirjade nr. 6-3/1604-D 21.

§ 67p. 1 ja Viru Vangla kodukord p.

8.1.3 ja p. 8.2.1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt on X 22.06.2010 toimetatud E-8 osakonnast meditsiiniosakonda nahaarsti juurde. X keeldus oma osakonda tagasi minemast ning hakkas karjuma ja nõudma meditsiiniõega rääkimise võimalust. . X anti korraldus lõpetada karjumine ning suunduda tagasi oma osakonda. X ei reageerinud korraldusele ning kasutas ebatsensuurseid sõnu. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on teise üksuse valvuri M.Naprejevi ettekanne nr. 2913. 17.08.2010 esitas X vaide 21.07.2010 käskkirja nr. 6-3/1604-D kehtetuks tunnistamiseks. Vaideotsusega 29.11.2010 nr. 6-12/613-1 jäeti X vaie rahuldamata. Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-3/1911-D 02.09.2010 on määratud kinnipeetav X distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 13 ööpäeva

§ 67p. 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt on tuvastatud, et X hoidis enda juures tubakat ning tubakas, mis oli pakitud ajalehepaberisse, leiti 28.07.2010 Viru vangla E8 osakonna kambrist nr. 3457 teostatud läbiotsimise käigus tualettruumi ventilatsiooniavast. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on II üksuse valvur Ergo Seieri 28.07.2010 koostatud ettekanne nr. 3422. X on esitanud 06.09.2010 käskkirja peale vaide, vaie on 28.12.2010 (vangla poolt vastuse esitamine kohtule) seisuga lahendamata. Viru Vangla käskkirjaga nr. 6-3/2012-D 17.09.2010 on määratud kinnipeetav X distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäeva

§ 67p.1 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt on X hoidnud enda juures tubakatooteid: tubakat ja tubakapaberit, mis olid ajalehe sisse keeratud ja leiti 18.08.2010 Viru Vangla E8 osakonna kambris nr. 3457 kella 12.50 ajal kapi alumiselt uksepoolselt riiulilt koti sees kui teostati kambris läbiotsimine. X on viibinud kambris üksi. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on II üksuse valvur Aleksei Safjanovi 18.08.2010 koostatud ettekanne nr.

  1. X on esitanud käskkirjale vaide 16.10.2010, vaideotsusega 612/735-1 29.11.2010 on jäetu vaie rahuldamata. Kaebuse esitaja taotleb Viru Vangla käskkirjade nr. 6-3/1604-D 21.07.2010, nr. 6-3/1911-D 02.09.2010 ja nr. 6-3/2012-D 17.09.2010 tühistamist ning Viru Vangla toimingute seonduvalt vaiete mittetähtaegselt läbivaatamisega ja menetlemata jätmisega ja Viru Vangla toimingute seonduvalt haldusmenetlusega distsiplinaarmenetluse läbiviimisel põhiseadusevastaseks tunnistamist. Samas taotleb kaebaja kohustada Viru Vanglat jälgima seadusest tulenevaid menetlustähtaegu. Kaebuses on märgitud, et vangla on rikkunud distsiplinaarasja menetlemisel menetlusnorme ja õiguse üldiseid põhimõtteid. Vangla ei ole selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega kinni pidanud hea halduse tavast. Kaebaja karistamine on olnud alusetu, kaebaja ei ole eiranud valvur M. Naprejevi korraldust ning vangla ei ole valvuri väiteid kontrollinud, kaebaja on märkinud, et valvur M.Naprejev on koostanud ettekande kättemaksuks. Kaebajale ei ole antud õigust olla ärakuulatud , mistõttu puudus kaebajal võimalus oma argumente esitada. Kaebaja on märkinud, et valvur E. Seieri poolt fikseeritud rikkumisel 28.07.2010 ning karistuse määramisel on rikutud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, samas asjas on alusetult menetlust venitatud ja menetlus ei olnud kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kaebaja on märkinud, et valvur A.Safjanov ei ole tema kambrist tubakat leidnud, vaid tema ise on öelnud enne läbiotsimise toimumist, et tal on olemas tubakas ja tubakapaber ning väitnud, et see on tema oma tarbeks ning ei ole teistele edasiandmiseks. Antud juhul ei ole asja menetleja andnud kaebajale võimalust omapoolseks seletuseks ega sisuliselt asja uurinud ning jätnud kontrollimata asjas tähtsust omavad asjaolud ning on kaalutlemata. Kõikides kolmes vaidlusalustes käskkirjades on samad kaalutlused ja otsustused ning sisult identsed distsiplinaarmenetluse protokollidega, mis ei ole lubatud. Täielikult on teostamata kaalutlus ning kontrollimata distsiplinaarmenetluse läbiviija seisukohad ja tõendite õigsus. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele ning märgib, et distsiplinaarkaristuse määramine peab toimuma kooskõlas seaduste nõuetega. Samas märgib kaebaja, et Viru Vangla on rikkunud menetlustähtaegu vaiete läbivaatamisel ja vaide menetlemata jätmisel. Kohtuistungil märgib kaebaja , et nii distsiplinaarmenetluse läbiviijal kui ka haldusakti andjal tuleks tagada isikule ärakuulamisõigus, seega peaks saama selgitusi anda ka enne karistuse määramist. Kaebaja väidab, et on suuliselt pöördunud asja menetleja poole, et anda selgitusi juhtunu kohta. Samas on rikutud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega käskkirja 6-3/1911-D osas. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vangla on seisukohal, et kolm vaidlustatud käskkirja on õiguspärased ning haldusasjade menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme ega kaebaja õigusi. Kaebaja poolt toime pandud õiguserikkumised on tuvastatud vanglaametnike poolt esitatud ettekannetega ja muude dokumentidega, mida vangla peab usaldusväärseks. Kaebajale on antud õigus asja juurde omapoolsed seletused anda, haldusaktid on kaalutletud ja põhjendatud. Karistuste määramisel on arvestatud rikkumiste raskustega, kaebaja varasema käekäiguga vanglas ning karistuste eesmärgiks on kaebaja suunamine õiguskuulekale käitumisele. Iga määratud karistuse puhul on jõutud järeldusele, et kaebaja suhtes on proportsionaalne karistus kartserisse paigutamine. Vastustaja viitab asjaolule, et asja menetlejal on õigus otsustada missugune on vajadus asja materjalide kogumisel ning milliseid tõendeid on vaja asjaolude tuvastamisel. Mis puudutab vaiete läbivaatamise tähtaegu, on vastustaja möönnud, et vaiete suure hulga tõttu ei ole jõutud kinnipeetavate vaideid tähtaegselt lahendada. Vangla on teadlik vaiete lahendamise tähtajast ning võtnud kasutusele meetmed olukorra parandamiseks. Kohtuistungil väidab vastustaja esindaja, et käesoleval ajal on vaietega seonduv probleem lahendatud, vangla saab kinni pidada vaidemenetluse tähtaegadest ja tagada tähtaegse vaiete läbivaatamise. Kohtu seisukohad:
  2. Viru Vangla käskkirjade nr. 6-3/1604-D/ 21.07.2010 nr. 6-3/1911-D 02.09.2010 ja nr. 63/2012-D 17.09.2010 õiguspärasuse ning haldusaktidega seonduva menetluse läbiviimise õiguspärasuse hindamine. Viru Vangla käskkirja nr. 6-3/1604-D kohaselt on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras

§ 67p. 1 ja Viru vangla kodukord p.

8.1.3 ja 8.2.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks.

§ 67

p. 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru vangla kodukord p. 8.1.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega ja teiste kinnipeetavate ning vanglat külastavate isikutega viisakas ning kodukord p. 8.2.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja on 22.06.2010 kella 11.15 ajal saadetud valvurite poolt E-8 osakonnast meditsiiniosakonda nahaarsti juurde, kuid kaebaja hakkas seal karjuma ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid valvuri aadressil ning keeldus tagasi minemast oma osakonda ja nõudis meditsiiniõega rääkimise võimalust. Distsiplinaarsüütegu on tõendatud valvur Maksim Naprejevi ettekandega, kelle ettekande nr. 2913 kohaselt on kaebaja keeldunud täitmast vanglateenistujate korraldust minna tagasi oma osakonda ja lõpetada karjumine, kaebaja on kasutanud venekeelseid sõimusõnu vanglaametniku aadressil. Ebatsensuursete sõnade kasutamine näitab ilmselget lugupidamatust vanglaametnike suhtes. Nimetatud sündmuse kohta on koostatud teatis, millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, et meditsiiniõde ei saa teda koheselt vastu võtta, mille peale on X vastanud venekeelse sõimusõnaga. Seletuskirja andmisest on X keeldunud. Rikkumise osas viis läbi menetluse inspektor-kontaktisik M. Bendi. Kaebajat on teavitatud 28.06.2010 menetluse alustamisest. Menetleja on kogunud asja kohta tõendeid ning koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, mis on antud ka kaebajale tutvumiseks. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasemat käitumist ja karistus on määratud eesmärgiga kaebajat suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja on leidnud, et tema karistamine on alusetu. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud dokumente kaebaja süü tõendamise kohta, dokumendid on koostatud nõuetekohaselt ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole esinenud menetlusnormide rikkumist. Distsiplinaarkaristuse määramine on olnud õiguspärane, haldusakt on motiveeritud, põhjendatud ja kaalutletud. Karistus on määratud selleks pädeva ametiisiku poolt ning kaebajale on antud võimalus anda omapoolseid seletusi. Viru Vangla käskkirja nr. 6-3/1911-D kohaselt on kaebajat karistatud

§ 67

p. 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 alusel kartserisse paigutamisega 13 ööpäevaks.

§ 67

p. 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest, mille kohaselt ei ole lubatud hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Käskkirja kohaselt on tuvastatud, et X hoidis enda juures (kambris) tubakat. Tubakas oli pakitud ajalehepaberisse ning leiti 28.07.2010 Viru vangla E8 osakonna kambrist 3457 teostatud läbiotsimise käigus tualettruumi ventilatsiooniavast. Kaebaja on väitnud, et nimetatud tubakas ei kuulunud talle, kuigi viibis kambris üksi. Kuna kaebaja on viibinud kambris üksi alates 17.06.2010 ning enne seda oli kamber tühi, ei saanud vanglaametnikel kahtlust tekkida selle üle, kellele tubakas kuulus. Kuna tubakatoode leiti ventilatsiooniavast, siis järelikult on selle peitmine ventilatsiooniavasse võimalik ning vangla on märkinud, et peidikuna kasutatakse tavapäraselt ventilatsiooniavasid ja muid õõnsusi. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur E. Seieri ettekandega nr. 3422, aktiga eseme kuuluvuse kohta ning 28.07.2010 koostatud õiendiga. Rikkumise osas on distsiplinaarmenetluse läbi viinud inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat on teavitatud 30.07.2010 menetluse algatamisest ning kaebajale on antud võimalus omapoolse seletuse kirjutamiseks. Kaebaja on esitanud omapoolse seletuse 28.07.

  1. Menetleja on kogunud antud asjaga seonduvaid tõendeid ja koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli. Distsiplinaarmenetluse protokoll on esitatud tutvustamiseks 30.08.
  2. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasemat käitumist ja karistus on määratud eesmärgiga kaebajat suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja on leidnud, et tema karistamine on alusetu. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud dokumente kaebaja süü tõendamise kohta, dokumendid on koostatud nõuetekohaselt ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole esinenud menetlusnormide rikkumist. Distsiplinaarkaristuse määramine on olnud õiguspärane, haldusakt on motiveeritud, põhjendatud ja kaalutletud. Karistus on määratud selleks pädeva ametiisiku poolt ning kaebajale on antud võimalus anda omapoolseid seletusi. Seoses sellega, et X on viibinud Tallinna Vangla haiglas 24.08-25.08.2010 ja 26.08-31.08.2010, peatati distsiplinaarmenetlus antud asjas

§ 64lg 41 alusel (õiend 30.08.2010).

Õiendis on märgitud, et distsiplinaarmenetlus viiakse läbi esimesel võimalus ning distsiplinaarkaristuse määramise viimaseks tähtajaks on loetud 02.09.2010 ning karistus on määratud 02.09.2010. Seega ei ole õige kaebaja väide, et talle distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud karistuse määramise tähtaega. Viru Vangla käskkirja nr. 6-3/2012-D kohaselt on kaebajat karistatud

§ 67

p. 1 ja Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 alusel kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks.

§ 67

p. 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuete rikkumise eest, mille kohaselt ei ole lubatud hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Käskkirja kohaselt on X hoidnud enda juures (kambris) tubakatooteid – tubakat ja tubakapaberit, mis olid ajalehe sisse keeratud ning leiti 18.08.2010 Viru vangla E8 osakonna kambris nr. 3457 kella 12.50 ajal teostatud läbiotsimise käigus kapi alumiselt uksepoolselt riiulilt koti seest. Kambris viibis kinnipeetav X üksi. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on II üksuse valvur Aleksei Safjanovi ettekanne nr. 3709/18.08.2010, akt eseme leidmise kohta ning X on ise oma seletuses märkinud, et võttis tubaka kambrisse kaasa, et ajal , mil kambriuksed on suletud, saaks suitsu teha. Kuna kambris tubaka hoidmine on vastuolus Vangla sisekorraeeskirja § 82 lg 3 nõuete rikkumisega, on alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest 23.08.2010 ning kaebaja on omapoolse selgituse asja kohta andnud, milles tunnistab oma süüd. Menetleja on kogunud asja kohta vajalikud tõendid ja koostas distsiplinaarmenetluse protokolli, mis on kaebajale esitatud tutvumiseks 16.09.2010. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasemat käitumist ja karistus on määratud eesmärgiga kaebajat suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja arvates on ta süü üles tunnistanud ning ikka on määratud talle 15 ööpäeva kartserit. Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt esitatud dokumente kaebaja süü tõendamise kohta, dokumendid on koostatud nõuetekohaselt ning distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole esinenud menetlusnormide rikkumist. Distsiplinaarkaristuse määramine on olnud õiguspärane, haldusakt on motiveeritud, põhjendatud ja kaalutletud. Karistus on määratud selleks pädeva ametiisiku poolt ning kaebajale on antud võimalus anda omapoolseid seletusi. Kokkuvõttes tulenevalt

§ 63

lg 1 kohaselt Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristuse, mis

§ 63lg 1 p.

4 kohaselt on kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebaja suhtes on tuvastatud kolmel vaidlusalusel juhtumil kaebaja süüline käitumine. Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kaebaja on kohtuistungil märkinud, et talle ei ole antud võimalust enne läbiotsimise teostamist endal keelatud esemeid välja anda. Kohus asub seisukohale, et vanglal ei ole põhjust keelduda keelatud esemete vastuvõtmisest enne kambrite läbiotsimistoimingut , kui kinnipeetavad ise asuvad seisukohale, et keelatud esemed tuleb ära anda vanglale. Kaebaja on kohtuistungil märkinud, et vangla on rikkunud kaebaja suhtes ärakuulamispõhimõtet ning talle ei ole antud võimalust olla ärakuulatud ka vahetult enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmist. Seega on kohus kaebajast aru saanud nii, et kaebaja peab oma õiguste rikkumiseks asjaolu, et lisaks seletuste andmisele asja menetlemise raames peaks andma veel võimaluse täiendavalt seletuste andmiseks isik, kes allkirjastab käskkirja. Eeltoodu kohta leiab kohus, et kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamisõiguse põhimõtet üheski kaevatavas distsiplinaarmenetluses. Igas kolmes distsiplinaarmenetluses on antud kaebajale võimalus omapoolseteks seletusteks. HMS § 40 lg 1 näeb ette kohustuse, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma võimaluse menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebaja on saanud anda asja kohta omapoolseid selgitusi ja vastuväiteid enne haldusakti andmist ning seadus ei näe ette, et seda peab tegema kindlasti distsiplinaarmenetluse käigus ja veel vahetult enne haldusakti andmist. Samas ei ole tõendamist leidnud, et vangla oleks võtnud kaebajalt ära õiguse ühes asjas ka mitmel korral selgituse andmist. Kaebaja on märkinud , et vangla ei ole võtnud seletusi asja tõendamise kohta tunnistajatelt. Kohus märgib, et tunnistajatelt seletuste võtmise vajaduse otsustab asjas tõendeid koguv menetleja ning seletuste võtmist ei ole asja menetlejad vajalikuks pidanud. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kaebuse haldusaktide õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõudes ning tuleb jätta rahuldamata kaebaja nõue tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Viru Vangla toimingud seonduvalt haldusmenetluse läbiviimisega kolme distsiplinaarasja menetlemisel, kuna kaebaja põhiõigusi ei ole rikutud. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. 2. Vaiete lahendamisest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Viru Vangla on kaebaja vaiete menetlemisel rikkunud menetlustähtaegu ning ühe vaide jätnud menetlemata. Kaebaja on esitanud Viru Vangla 21.07.2010 käskkirja nr. 6-3/1604-D peale vaide 17.08.2010. Viru Vangla on lahendanud vaide vaideotsusega nr. 6-12/613-1 29.11.2010, millega on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on esitanud Viru Vangla 17.09.2010 käskkirja nr. 6-3/2012-D peale vaide 16.10.2010. Viru Vangla on lahendanud vaide vaideotsusega nr. 6-12/735-1 29.11.2010, millega on jäetud vaie rahuldamata. Kaebaja on esitanud Viru Vangla 02.09.2010 käskkirja nr. 6-3/1911-D peale vaide 06.09.2010. Vaie on käesolevaks ajaks lahendamata. Eeltoodu kohta on vangla märkinud, et möönab tähtaegade mittejärgimist vaidemenetluses, mis on tingitud suurest töökoormusest ning kohtuistungil vangla esindaja väidete kohaselt on käesolevaks ajaks lahendatud vaiete läbivaatamise probleem. Tulenevalt

§ 11

lg 7 kohaselt lahendatakse vaided 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. 17.08.2010 ja 16.10.2010 esitatud vaided on läbi vaadatud tähtaega rikkudes ning 06.09.2010 esitatud kaebaja vaie on kuni vastuse koostamiseni kohtule vangla poolt läbi vaatamata. Kohtuistungil märgib vastustaja esindaja, et tõenäoliselt on vaie tagastatud kaebajale seonduvalt kohtuvaidlusega samas asjas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viru Vangla on rikkunud kaebaja poolt esitatud 17.08.2010 ja 16.10.2010 vaiete läbivaatamise tähtaegu ning jätnud 06.09.2010 esitatud vaide menetlemata ning seega tunnistab kohus õigusvastaseks vangla toimingud kaebaja vaiete 17.08.2010 ja 16.10.2010 menetlemisel tähtaja rikkumise ning 06.09.2010 esitatud vaide menetlemata jätmise. Vangla on rikkunud kaebaja suhtes

§ 11

lg 7 nõuet ning kaebus vaiete menetlemise tähtaja rikkumise ja menetlemata jätmise osas kuulub rahuldamisele. Kohtul puudub vajadus kohustada vanglat jälgima seadusest tulenevaid vaiete menetlustähtaegu, kuna vangla on teadlik vaiete läbivaatamise menetlustähtaegadest ning püüab neid edaspidi järgida. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.

  1. Menetluskuludest. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtumäärusega 09.12.
  2. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 kohaselt tulnuks kaebuselt tasuda riigilõivu 15,97 eurot. (kohtumääruse tegemise ajal kehtinud RLS § 56 lg 10 kohaselt 250.- krooni). HKMS § 95 lg 1 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamise korral mõista teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõiv riigituludesse. Kuna kaebus on rahuldatud 1/3 osas, tuleb riigilõivu vähendada ka 1/3 osas, mis käesoleval juhul on 5 eurot ja 32 eurosenti. Seega kuulub nimetatud summa Viru Vanglalt väljamõistmisele riigituludesse. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.