lg 2; § 185 lg 2 p 2, 3; § 184 lg 2 p 2 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.05.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1-aastase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates vahistamisest 20.04.2005.a.
kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 19.12.2006.a, s.o 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva karistuse kandmise aja hulka. Kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva seisuga kuulub ärakandmisele 2 aastat 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.12.2006.a ja lõpp on 20.05.2009.a. VAi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi ning töötab Harku Vangla katlamajas. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Võimalikul vabanemisel asub elama ema juurde Pärnusse ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu VAi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna on riskid uute kuritegude sooritamiseks, narkootikumide tarvitamiseks ja vahendamistegevuse jätkamiseks. Kinnipeetav peaks pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbida ka vastav ravikuur. Ta peaks hoiduma suhtemast kriminaalkorras karistatud isikutega ning peaks leidma endale töökoha. VA taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et vabastamine ei kuulu rahuldamisele. Kinnipeetaval on narkosõltuvus ning ta pani katseajal toime uue kuriteo. Isik on korduvalt karistatud, kuid ei ole endale karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud VA ja prokuröri arvamuse, leiab, et VA tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik VA isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval on narkosõltuvus ning ta pani katseajal toime uue kuriteo. Isik on korduvalt karistatud, kuid ei ole endale karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Arvestades VA poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et VA poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib VA vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.