KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Kohtuasi 2-16-14952 Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetam

§ 65lg 1 ja § 65¹ lg 1).

Seega moodustavad pankrotivarast

§ 146alusel tehtavad väljamaksed kokku 2796 eurot.

Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Riigikohus on 20.02.2012. a määruses tsiviilasjas 3-2-1-167-11 punktis 12 leidnud, et

§ 153

lg 2 on imperatiivne, mis tähendab, et pandipidaja peab saama vähemalt 85% pandieseme müügist saadud rahast. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli R R nimele registreeritud x mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,1 m², asukohaga x, katastritunnus x, registriosa nr x. Korteriomandile oli seatud hüpoteek summas 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot x OÜ kasuks. Korteriomandi müügist kordusenampakkumisel laekus 2300 eurot. Seega kuulus hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajale väljamaksmisele 1955 eurot ja hüpoteegiga koormatud vara müügist jääb vahendeid

§ 146lg 1 alusel tehtavateks väljamaksteks 345 eurot.

Sellele lisaks on

§ 146

lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks korteriomandi registriosa numbriga 3015208 müügist laekunud 2100 eurot ja töötasust pankrotivarasse kantud 204,09 eurot. Seega on

§ 146lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks kokku 2649,09 eurot.

Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid R R pankrotimenetluses ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustavad pankrotivarast tehtavad ja kohtu poolt juba määrustega kinnitatud väljamaksed kokku 1740 eurot, millele lisandub halduri arvestatav tasu alammääras 1056 eurot koos käibemaksuga, millega on

§ 146sätestatud väljamakseid kokku 2796 eurot.

Pankrotimenetluse kuludest 2649,09 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 146,91 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. 4 2-16-14952

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa I järgu nõuded: x OÜ 1955 eurot.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli R R nimele registreeritud x mõttelist osa kinnistust (korteriomand) pindalaga 43,1 m², asukohaga x maakond, katastritunnus x, registriosa nr x. Korteriomandile oli seatud hüpoteek 150 000 krooni ehk 9586,75 eurot x OÜ kasuks. Korteriomandi müügist kordusenampakkumisel laekus 2300 eurot.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Haldurile teadaolevat müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
4. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur korraldas pankrotivara moodustamine, säilimise ja müügi.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järgu nõuded: x OÜ 28,40 eurot; x OÜ 1549,14 eurot; x AS 138,69 eurot; x OÜ 165,08 eurot; x 769,27 eurot; x 802,63 eurot; x 2566,54 eurot; x 5423,67 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.
7. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
8. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. R R ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 5 2-16-14952 11. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töökaotusest tekkinud suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 12. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. R R on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on R R kinnitanud, et talle ei ole teada asja-olusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on R R pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu netos alljärgnevalt: November 2016 kuni märts 2017 - Sotsiaalkindlustusametist 286,85 eurot; Aprill 2017 kuni veebruar 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 301,42 eurot; Märts 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 301,42 eurot ja X OÜ-st 130 eurot, kokku 431,42 eurot; Aprill 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot, X OÜ-st 15,22 eurot ja Eesti Haigekassast 75,60 eurot, kokku 415,06 eurot. Mai 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 70,56 eurot, kokku 394,80 eurot; Juuni 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 68,04 eurot, kokku 392,28 eurot; Juuli 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 75,60 eurot, kokku 399,84 eurot; August 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 108,36 eurot, kokku 432,60 eurot; September 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot ja Eesti Haigekassast 30,24 eurot, kokku 354,48 eurot. Oktoober 2018 - Sotsiaalkindlustusametist 324,24 eurot. Täitemenetluse seadustiku alates 10.06.

1. a kehtiva redaktsiooni § 132 lg 12 järgi, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (2018.a. 207,23 eurot). R R ei informeerinud haldurit, et ta sai 2018.a. maksustatavat tulu Eesti Haigekassast. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliametist saadud tõendist oli R R pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu arestimisele kuuluvast summast suuremas summas 204,09 euro võr-ra. Haldur edastas 16.11.2018 R Rle avalduse, milles palus tagastada enam kätte saadud töötasu ja haigusraha 204,09 eurot pankrotivarasse, kuid R R seda ei teinud. Haldur kandis 05.12.2018.a. laekunud töötasust 204,09 eurot pankrotivarasse. Sotsiaalkindlustusamet teatas 13.11.
2. a e-kirjaga, et R R ei saa alates 01.12.2018 pensioni ja 6 2-16-14952 teatas, et rahade väljamaksmise osas tuleks pöörduda Töötukassa poole. Eesti Töötukassa teatas 21.11.
3. a vastuses, et 20.11.2018 otsusega jäeti R Rle töövõimetoetus määramata.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 15.02.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas:

1. Juhul, kui kohus algatab R R kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada R Rt ennast täitma usaldusisiku kohustusi;
2. Juhul, kui kohus algatab R R kohustustest vabastamise menetluse, teha kohtule ettepanek kohustada R Rt esitama usaldusisiku aruannet kohtule üks

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 13. Taotlus menetlusabi andmiseks Nähtuvalt ülaltoodust ei ole R R pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta kogu pankrotihalduri tasu. R R pankrotihaldur on taotlenud tasu alammääras 880 eurot, millele lisandub käibe-maks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Tasust 705 eurot saab katta pankrotivara arvelt, kuid 146,91 eurot on raha puudumisel välja maksmata. Pankrotihaldur taotleb R R nimel menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 146,91 eurot, mis on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi. Haldur palub lõpetada R R pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot koos käibemaksuga ja mõista see välja OÜ-le Sentire M.K. (reg. kood 10539935), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; halduri tasu osaliselt 909,09 eurot koos käibemaksuga palun välja mõista pankrotivara arvelt; anda R Rle menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasust 146,91 eu-rot koos käibemaksuga; vabastada R R pankrotihalduri tasu 146,91 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest; vabastada Ly Müürsoo (isikukood x) R R pankrotihalduri kohustustest. Otsustada R R kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada R Rt ennast täitma usaldusisiku kohustusi; juhul, kui kohus kohustab R Rt täitma usaldusisiku kohustusi, siis kohustada R Rt esitama kohtule usaldusisiku aruanne üks

§ 158lg 4 alusel.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et R R (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.

Kohus vabastab Ly Müürsoo R R (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd R R (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur R R (pankrotis) nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. R R (pankrotis) nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada muu hulgas pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustuste täitjaks. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab 8 2-16-14952 usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku R Rt täitma usaldusisiku ülesan-deid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

* Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

* Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muu hulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab R R usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 9