KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 21.detsember 2018, Võru kohtumaja Hagi ese P

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Plus

Plus Capital AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. T. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja AS-ga Bigbank 29.07.2015 väikelaenulepingu nr SL15-01-

1. Tulenevalt lepingust kohutus kostja laenu tasuma maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.09.2015 summas 155,31 eurot ning viimase osamaksega 25.08.2020 summas 158, 70 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi 18,90 % aastas. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas krediidiandja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 07.03.2017 ( tl 10). AS Bigbank loovutas 29.03.2018 nõuded kostja vastu hagejale. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele arvestas hageja viiviseid 0,051780% aastas. Hageja taotleb välja mõista põhivõlgnevus 5265, 03 eurot; intressid 582,10 eurot (perioodilt 25.08.2016 kuni lepingu lõpetamiseni 07.03.2017); viivised alates lepingu lõpetamise päevast, so 08.07.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.11.2018 summas 1 673, 91 eurot ning alates 13.11.2018 viivis põhinõudelt 0,05178% päevas kuni põhinõude 5 265, 03 täitmiseni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud

§-des 3111 lg 3 sätestatud korras 04.12.2018 (tl 31). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2

§ 367alusel.

Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 500 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 420 eurot.

§ 138

lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 500 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades avalduse vormi, tõendit, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja esindaja kulu summas 80 eurot, kokku seega 580 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3