Obsah (7)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 170§ 171§ 23

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-18-16179 Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasi A Ai avaldus pankroti väljakuulutamiseks Me

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise 2 korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise halduri Eve Selbergi tasu kokku 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot koos käibemaksuga. 7.
2. Ajutise pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79 (seitsekümmend üheksa) eurot 40 senti, koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti mõista välja Heringson GLO Advokaadibüroo (registrikood xxx, arvelduskonto xxx Swedbank) kasuks riigi vahenditest.
3. Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile ja peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD A A esitas 29.10.
4. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on töötu. Tal on kaks alaealist last ja üsna pea on sündimas kolmas laps. Võlgnikul vara puudub. Kohus võttis 20.11.
5. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 07.01.
6. a kohtule aruande. ARUANDE SISU
7. Võlgniku vara Võlgnik A A omab arvelduskontot Swedbank AS-is nr xxx. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 07.01.
8. a oli 0,51 eurot. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu A Ai omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. 3 Maanteeameti 31.12.
9. a vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et A Ai nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja perioodil 20.11.
10. a kuni 20.11.
11. a ei ole olnud. Võlgnik on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 31.07.
12. a. Võlgnik on osaliselt töövõimetu käetrauma tõttu ning tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele sissenõuet pöörata. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 0,51 eurot ja mittearestitav sissetulek töötutoetuse näol.
13. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused:  kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 297 eurot, peamine sissenõudja Minicredit AS (pankrotis, registrikood xxx);  kohtutäitur Raigo Pärs, nõue summas 120 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood xxx);  kohtutäitur Raigo Pärs, nõue summas 4 063,20 eurot, peamine sissenõudja Bigbank AS (registrikood xxx);  kohtutäitur Tatjana Afanasieva, nõue summas 120 eurot, peamine sissenõudja Politseija Piirivalveamet (registrikood xxx);  kohtutäitur Tatjana Afanasieva, nõue summas 714,90 eurot, peamine sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood xxx);  kohtutäitur Kristel Maalman, nõue summas 790,48 eurot, peamine sissenõudja Aktiva Finants OÜ (registrikood xxx);  kohtutäitur Kristel Maalman ,nõue summas 360 eurot, peamine sissenõudja Bestcredit OÜ (registrikood xxx);Kohtutäitur Risto Kütt nõue summas 660 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet; 4  kohtutäitur Risto Kütt, nõue summas 1 263,20 eurot, peamine sissenõudja OÜ Aktiva Finants (registrikood xxx, OÜ AF Võlamenetlus õigusjärglane);  kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 400 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood xxx);  kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 80 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood xxx);  kohtutäitur Andrei Krek, nõue summas 35 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood xxx);  kohtutäitur Natalja Malahhova, nõue summas 471,54 eurot, peamine sissenõudja Creditreform Eesti OÜ (regitrikood xxx).Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 9 375,32 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud.
14. Hinnang võlgniku varalisele seisundile A Ai kohustused moodustavad kokku summas 9 375,32 eurot, millele lisanduvad võimalikud täitemenetluse kulud ning kohtutäiturite tasud. Võlgnikul varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 0,51 eurot, Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on mittearestitav töötutoetus, seega võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur A Ai maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. 4. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. 5 Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik ise halvas seltskonnas viibimise tõttu laenude võtmist, lisaks oli ta käendajaks Bigbank AS ees. Võlgnik põhjendab laenude võtmist raske majandusliku olukorraga.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmise olukorras, kus puudus võimalus laenude tagasimaksmiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A Ai maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

5. Kokkuvõte

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab A Ai pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku suhtes on menetluses 13 täitemenetlust nõuete summaga kokku 9 375,32 eurot. Võlgniku on töötu, tema sissetulek on töötutoetus, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara ning tal on alaealised lapsed. 6 Kohus kuulutab välja A Ai pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi pankrotihalduriks A Ai pankrotimenetluses. Kooskõlas

§ 31lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.

veebruari 2019. a kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt

§ 23

on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub

§ 23

lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu kokku 486 eurot (koos käibemaksuga) Heringson GLO Advokaadibüroo kasuks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik